Kas teil on lemmikfilm, mida hiljem vaatate hoopis teise pilguga

[Külaline]

Vaatasin uuesti oma ühte lemmikfilmi " The Blue Lagoon"( vist umbes 20ndat korda). Aga enne filmi lugesin paraku Jupiterist tutvustust filmi kohta, kus kirjutas, et Brook Shields oli selle filmi tegemise ajal 14a!!! Ma polnud seda enne kunagi teadnud. Ja nüüd vaatasin filmi hoopis teise pilguga.

Mingitel kohtadel oli tal olnud kehadublant, aga paljudel kordadel oli ta ikka ise vägagi seksikates stseenides. Siis kleebiti ta juukseid tema, sel ajal olematute rindade peale. Ta ütles, et ta polnud enne kutiga suudelnudki, aga filmis ju täitsa suudles selle poisiga. Ja kõik oli nii ilus ja armas ja mulle nii meeldis nende armumine seal filmis ja kõik see fluidum jne. (kui ma noorena nägin)

Ja siis lugesin, et tema ema ja filmitegija olid väga tahtnud, et nad oleks ka päriselt armunud teineteisesse, aga kutt oli 18a ja kutile endalegi tundus imelik hakata nii noore plikaga sebima. Vähemalt nii ma lugesin netist.
Ja nüüd ma vaatasin filmi, kui ma olen 50a, ja imestan, kuidas sai nii noor ja süütu tüdruk sellise asjaga hakkama? 14a?
Ja ma ei vaatagi enam nagu head armastusfilmi, vaid otsin hetki, kus näen, et noorel neiul ja noormehel on ebamugav. Ja mul on sellest nii kahju,et ma ei suuda vaadata lihtsalt ilusat armastuslugu.

[Külaline]

Otseselt sellist lemmikfilmi ei ole, aga mõningaid vanu filme vaadates võib küll tabada tunne, et issand, kuidas naisi koheldi või mismoodi mõningaid asju tehti.

[Külaline]

Lemmikfilmi pole, aga praegu jooksevad NCIS-i vanad osad. Nõme on seda peategelase Gibbsi töötamist vaadata. Muudkui laksud vastu pead alluvatele. Ja ka teiste agentide töös on palju töökiusu. Kunagi peeti vist normaalseks ja lausa heaks kollektiivi toimimise tunnuseks. Nalja kui palju. Praegu naljakas ei tundu, viskab küll üle.

[Külaline]

See info on veidi huvitav jah, et 14-aastane filmis juba seksima ja sünnitama pandi. Kuigi loogiliselt võib see nii olla küll, kui oled sattunud üksikule saarele ega tea midagi seadusega määratud täiseast, mil need asjad n-ö lubatuks muutuvad.

Teisalt jällegi, lapsnäitlejaid kasutatakse tavaliselt ikka laste rollides, aga 14-aastast oleks võinud küll vabalt mängida ka 18-aastane näitleja, eks ole. Arusaamatu, miks sellesse rolli, mis laps olemist ei eeldanudki, nimelt laps valiti.
Vastupidi on küll - teame ju neid Pipi Pikksukki, kus 9-aastast tüdrukut mängis 35-aastane lühemat kasvu näitleja.

[Külaline]

Olen ka ise nüüd 50, ja paljusid endisi lemmikfilme vaatan nüüd teise pilguga. Mäletan, kuis kunagi naersin südamest mõnede komöödiate peale, nüüd aga ei aja isegi muigama enam. Mul on sellest tegelikult kahju, tahaks ju ka veel ikkagi vahel naerda, niimoodi lihtsalt ja südamest, lihtsate asjade peale, ja mitte mõelda üle ega otsida mingeid peidetud (negatiivseid) tähendusi.

Häirib veel see, kuidas vanemates filmides naised pidevalt mehi näkku löövad. Mina ei ole päriselus oma 50 eluaasta jookul kunagi midagi sellist näinud. Aga filmides tuleb lausa kõik keerulised jutuajamised lõpetada selle kohustusliku põselaksuga naise poolt mehele. Kuidagi igav ja klisheelik.

[Külaline]

Häirib veel see, kuidas vanemates filmides naised pidevalt mehi näkku löövad. Mina ei ole päriselus oma 50 eluaasta jookul kunagi midagi sellist näinud. Aga filmides tuleb lausa kõik keerulised jutuajamised lõpetada selle kohustusliku põselaksuga naise poolt mehele. Kuidagi igav ja klisheelik.

See on tõesti häiriv. Mäletan, et nii vene kui ka eesti filmides oli see väga tavaline. Sellega taheti justkui näidata, et näete, milline tubli naine, ei lase ennast alandada.

Ka mina ei ole päriselus kordagi millegi sellisega kokku puutunud, aga kui näiteks vanemaid itaalia filme vaadata, siis seal nad on need näolaksud ülimalt tavalised.

[Tolmukübe]

Ei oska öelda. Vanasti sai ikka mõni film vaadatud, nüüd enam filme ei viitsi vaadata, seega eks nad ikka nö teise pilguga tunduvad. Kunagi näiteks vaatasin Schindleri nimekirja, natuke igav oli, aga meeldis, aga enam ei lähe ligigi. Ei usu, et otseselt suhtumine oleks muutunud, eks ta kvaliteetfilm ole ikka, aga lihtsalt filmid enam kohe üldse ei huvita. Mis ennem tundus põnev, see on nüüd igav ja mõttetu. Eks inimesel ka ju aja jooksul hobid muutuvad.

[Külaline]

Mina vaatan Forrest Gumpi filmi ja igakord leian mingi uue nüansi mida ma enne ei tabanud. See ei tähenda et filmis seda üldse oleks märgatud ja nimme niimoodi tehtud, lihtsalt minu jaoks on nii.

[Külaline]

Mõnda filmi vaatan, et küll oli see näitleja ilus inimene noorena. Vana aja filmides olidki näitlejad päriselt ilusad, nüüd enam pole see staariks saamise tingimus. Nüüd tehakse ilusaks, aga see on selline ühesugune ilu. Ja eks sellised asju ole ka, et kunagi need tundusid normaalsed, nüüd enam mitte.

[Külaline]

Ma pean enda filmiks" Keskea rõõmud".
Mulle on endale huvitav, kuidas film on sama, aga sellest aru saamine ajaga mul muutub. Kui see tehti, olin ma noor, teismeline. Nii igav tundus. Veidrad probleemid. Kauged. Olen ikka vaadanud ja tundub et film oleks nagu paremaks läinud. Ja siis u 40a ma avastsin, et see on ikka väga hea film, naiste mured ja rõõmud. Mida igatseti. Ja veel vanemana ma armastan seda Tõnu Karki rolli. Sellised "kanged" või kanged mehed olidki. Nuta või naera nende meeste üle.

[Külaline]

Ma nii nõustun sellega, mis "Keskea rõõmud" filmi puudutab. Mida vanemaks ma saan, seda paremaks see film mu jaoks muutub. Viimati vaatasin umbes aasta tagasi ja kõik tundus nii paigas, nii hea.

Sama elamuse sain mõne aasta eest ETV arhiivist leitud teatrietendust vaadates. Vist oli "Kupee kahele", mäletamist mööda vene autori tükk. Üksteisele võõrad mees ja naine kupeed jagamas. Head näitlejatööd olid. Kahjuks praegu seda arhiivist ei leidnud.

[Külaline]

Vaatasin uuesti oma ühte lemmikfilmi " The Blue Lagoon"( vist umbes 20ndat korda). Aga enne filmi lugesin paraku Jupiterist tutvustust filmi kohta, kus kirjutas, et Brook Shields oli selle filmi tegemise ajal 14a!!! Ma polnud seda enne kunagi teadnud. Ja nüüd vaatasin filmi hoopis teise pilguga.

Mingitel kohtadel oli tal olnud kehadublant, aga paljudel kordadel oli ta ikka ise vägagi seksikates stseenides. Siis kleebiti ta juukseid tema, sel ajal olematute rindade peale. Ta ütles, et ta polnud enne kutiga suudelnudki, aga filmis ju täitsa suudles selle poisiga. Ja kõik oli nii ilus ja armas ja mulle nii meeldis nende armumine seal filmis ja kõik see fluidum jne. (kui ma noorena nägin)

Ja siis lugesin, et tema ema ja filmitegija olid väga tahtnud, et nad oleks ka päriselt armunud teineteisesse, aga kutt oli 18a ja kutile endalegi tundus imelik hakata nii noore plikaga sebima. Vähemalt nii ma lugesin netist.
Ja nüüd ma vaatasin filmi, kui ma olen 50a, ja imestan, kuidas sai nii noor ja süütu tüdruk sellise asjaga hakkama? 14a?
Ja ma ei vaatagi enam nagu head armastusfilmi, vaid otsin hetki, kus näen, et noorel neiul ja noormehel on ebamugav. Ja mul on sellest nii kahju,et ma ei suuda vaadata lihtsalt ilusat armastuslugu.

14? Tal olid juba varasemad kogemused, "Pretty Baby" oli/on lauspedofiilne film.

[Külaline]

Ei ole. Pole nagu üldse lemmikfilme kui selliseid.

Raamatuid on küll. Nagu näiteks "Totu Kuul". Kunagi, nõuka ajal, sai loetud ja naerdud...nüüd võtab hoopis tõsiseks.

[Külaline]

Ma pean enda filmiks" Keskea rõõmud".
Mulle on endale huvitav, kuidas film on sama, aga sellest aru saamine ajaga mul muutub. Kui see tehti, olin ma noor, teismeline. Nii igav tundus. Veidrad probleemid. Kauged. Olen ikka vaadanud ja tundub et film oleks nagu paremaks läinud. Ja siis u 40a ma avastsin, et see on ikka väga hea film, naiste mured ja rõõmud. Mida igatseti. Ja veel vanemana ma armastan seda Tõnu Karki rolli. Sellised "kanged" või kanged mehed olidki. Nuta või naera nende meeste üle.

Jep, sama siin, tahtsi sama firlmi kirjutada. Vaadata seda nüüd 40+ oli ikka midagi muud kui 15selt. Et olustik ka nostalgilisem tänaseks ja annab mõõdet juurde.

[Külaline]

Ei ole. Pole nagu üldse lemmikfilme kui selliseid.

Raamatuid on küll. Nagu näiteks "Totu Kuul". Kunagi, nõuka ajal, sai loetud ja naerdud...nüüd võtab hoopis tõsiseks.

Ei mäleta selle raamatu sisu eriti. Mis seal tõsiseks võtab?

[Külaline]

Ei ole. Pole nagu üldse lemmikfilme kui selliseid.

Raamatuid on küll. Nagu näiteks "Totu Kuul". Kunagi, nõuka ajal, sai loetud ja naerdud...nüüd võtab hoopis tõsiseks.

Ei mäleta selle raamatu sisu eriti. Mis seal tõsiseks võtab?

Mõletad, mäletad

[Külaline]

Ei ole. Pole nagu üldse lemmikfilme kui selliseid.

Raamatuid on küll. Nagu näiteks "Totu Kuul". Kunagi, nõuka ajal, sai loetud ja naerdud...nüüd võtab hoopis tõsiseks.

Ei mäleta selle raamatu sisu eriti. Mis seal tõsiseks võtab?

https://vikerraadio.err.ee/806745/90-ra ... -totu-kuul

[Külaline]

Ma lugesin mingi aeg tagasi USA filmide ja seiaalide kohta mingit artikklit, kus peaosades olevad ilgelt armunud inimesed tegelikult ei salli absoluutselt üksteist. Ja see on tõesti teistmoodi vaatama pannud.
Mul just taustaks mängib Castle sari. Sellega tuli meelde see teema. See küll on sari aga peaosalised(naisuurija ja castle päriselus ei sobinud absoluutselt).
Ja teine on Fifty shades of Grey osatäitjad. Neil olevat ka täielik antipaatia üksteise suhtes olnud päris inimestena.
Aga ma ütlen selle peale, et paganama head näitlejad sel juhul, kui suudavad ekraanil ikkagi õige tunde edasi anda. Pole see näitlejate elu ka lihtne.

[Külaline]

Ma filmide osas ei oska öelda, aga on palju lemmiknäitlejaid ja -lauljaid, kelle eraelust teada saades kadus igasugune isu nende filme vaadata/laule kuulata.

[Külaline]

Ma olen pigem avastanud paljusid Eesti telelavastusi vaadates, et suhtun neisse nüüd hoopis teistmoodi kui tookord, palju aastaid tagasi vaadates. Siis tundusid nii vaimukad, nüüd aga ei aja muigamagi. Tänapäeva kontekstis lihtsalt ei toimi ega kõneta enam. Esimesena meenuvad näidetena "Koduhani" ja "Elavad surnud", aga ka näiteks "Vigased pruudid" ja "Säärane mulk". Küll noorena sai neid vaadates naerdud!