Emotsioonid suhetes

[Tolmukübe]

Et siis nii. Mina olen tähele pannud, et sugulaste ja tuttavatega on nö tavaline suhtlus, ilma liigsete emotsioonideta. Kui ma lähen kuskile sotsiaalsesse sfääri, siis teisel inimesel vajub mind nähes suu kõrvuni ja eks ma siis ise olen ka nö heade (positiivsete, sõbralike) intensiivsete emotsioonidega. Aga kodus ega eraelus see asi nii ei toimi. Või kuidas teil on eraelus? Kes on suhtes, kuidas kaaslasega suhtlete, tavaliselt, rahulike emotsioonidega, või on emotsioonid intensiivsed ja vajub suu (pidevalt) kõrvuni? Kuidas just teistel kodudes on? Võite ka kirjeldada, kuidas on teil sotsiaalses sfääris emotsioonidega, nt teenindajad, huvialaringid, jne. Kas emotsioonid on kodus ja sotsiaalses sfääris ühesugused või erinevad ja millised nad on? Tegelikult mind huvitab just paarisuhte emotsioonide dünaamika. Aga muud on ka huvitav kuulata, et kuidas teistel on.

[Külaline]

Väljaspool kodu pigem suu kõrvuni, sugulastega pigem tagasihoidlik, ei üht ega teist aga pigem siiski rõõmsama olekuga. Kodus-noh, ilma maskideta, kui ikka on paha olla, olen nutune ja kui on hea olla, siis kilkan ja üldjuhul on alati kuklas tänutunne ja püüan ikka meest vaadata kui elu kingitust minu elus aga head meeleolu mina teeselda ei suuda.

[Ants]

Tolmukübe, võtke kass. Rääkige iga päev talle oma muresid, uskuge, ta kuulab ära.

[Külaline]

Suu VAJUB kõrvuni? Kes sellist väljendit kasutab, keelt oskav eestlane küll mitte.
Kassi võtmine on hea soovitus. Võib olla ka merisiga, see üldse ei mölise vastu, kassil võib oma arvamus olla ja siis lähem veidi töntsima vaimuga perenaisel raskeks.

[Tolmukübe]

Väljaspool kodu pigem suu kõrvuni, sugulastega pigem tagasihoidlik, ei üht ega teist aga pigem siiski rõõmsama olekuga. Kodus-noh, ilma maskideta, kui ikka on paha olla, olen nutune ja kui on hea olla, siis kilkan ja üldjuhul on alati kuklas tänutunne ja püüan ikka meest vaadata kui elu kingitust minu elus aga head meeleolu mina teeselda ei suuda.

Sa arvad siis, et väljaspool kodu on nagu maskid ees, teesklemine? See on küll loogiline. Ma vaatan, et erineb. Kodus siis inimene on, nagu on. See teesklemine on siis sotsiaalse sfääri omapära. Ega seal kõik ei teeskle ka, mõni on tavaline, loomulik.

[Külaline]

Väljaspool kodu pigem suu kõrvuni, sugulastega pigem tagasihoidlik, ei üht ega teist aga pigem siiski rõõmsama olekuga. Kodus-noh, ilma maskideta, kui ikka on paha olla, olen nutune ja kui on hea olla, siis kilkan ja üldjuhul on alati kuklas tänutunne ja püüan ikka meest vaadata kui elu kingitust minu elus aga head meeleolu mina teeselda ei suuda.

Sa arvad siis, et väljaspool kodu on nagu maskid ees, teesklemine? See on küll loogiline. Ma vaatan, et erineb. Kodus siis inimene on, nagu on. See teesklemine on siis sotsiaalse sfääri omapära. Ega seal kõik ei teeskle ka, mõni on tavaline, loomulik.

Aga kus siis veel päriselt oma ehedate emotsioonidega olla, kui mitte oma kodus. See muidugi ei tähenda, et oma pereliikmetega koguaeg kuri või lausa õel võib olla aga no mingid teatud emotsioonid(kurbus nt) peaks saama ikka maha ka laadida aegajalt. Eriti sellised, mis üldisesse sotsiaalsfääri ei ole sobilikud: näiteks kontrollimatult nuutta ulgumine, ropendamine või padja sisse karjumine.

Mina näiteks peaaegu üldse ei ropenda. Kurt küll vahel tuleb. Aga kui ma kodus olles ikka varba vastu toolijalga kõvasti ära löön, siis tuleb ka kõva p***e või mõni krõbedam sõna ka suust välja. Ja kodustest keegi viltu ei vaata selle peale.

Aga kui sa ikka kodus olles mehega turtsud ja kohe tunned, et teised emotsioonid üle võtavad või ei saa vabalt olla siis on vale inimene kellega koos olla.

[Tolmukübe]

Et ütled, et kui mehega kodus olles saab turtsuda ja tunned end vabalt, siis on õige inimene? Sest see on ju ka sinu emotsioon, mis sul olemas on, ehk siis osa sinust. Iseasi ehk, kui pidevalt turtsuda, see on siis muster ja hakkab ehk teisele (pikapeale) psüühikale, aga kui mõnikord juhtub ja mees on mõistev, või võtab asja rahulikult, vms, siis on täitsa ok? Aga sotsiaalses sfääris siis turtsuda ei saa.. ?

[Külaline]

Et ütled, et kui mehega kodus olles saab turtsuda ja tunned end vabalt, siis on õige inimene? Sest see on ju ka sinu emotsioon, mis sul olemas on, ehk siis osa sinust. Iseasi ehk, kui pidevalt turtsuda, see on siis muster ja hakkab ehk teisele (pikapeale) psüühikale, aga kui mõnikord juhtub ja mees on mõistev, või võtab asja rahulikult, vms, siis on täitsa ok? Aga sotsiaalses sfääris siis turtsuda ei saa.. ?

Milles sa nüüd aru ei saa? Pole ju raketiteadus, mida turtsumise kohta kirjutasin.