Kasvatus ja kaitsevägi

[Külaline]

Mul ka laps kaotab asju. Õnneks küll veidi niiöelda vähetähtsaid asju nagu kindad ja mütsid. Nüüd ajaga on paremaks läinud. On hoolsam, sest tal on alati asjad kaasas, millest tema tervis sõltub. See on hästi treeninud. Kooliteed alustas, oleks ta ennast ka kuhugi ära kaotanud. Aga ju siis minu igapäevasest kaagutamisest on ka lisakasu olnud.
Aga eks see ole minu poolt veidi silmakirjalik loengut pidada, sest ma ise olen ka hull tuulepea ja kaotan ka asju samas päris tähelepanuta ei saa sellist käitumist jätta.

Just sellepärast ei pea ma õigeks kaotatud asja eest karistamist. Minu meelest ebaõiglane. Olgu, töökohal võib ametikohustuste unustamise eest ka karistada saada, seda jah, aga ma mõtlen, eraelus.

Kuid siis peab laps püüdma heaks teha ja asja üles otsida. Väga muretu ja süüdimatu suhtumine "Ah? No kadus, jah..." mulle ei sobi. Seetõttu olen tõsist nägu teinud ja öelnud, et püüdke olla hoolsamad, mul ei ole lõputult aega, et poode mööda traavida ja uusi osta ja mõni asi maksab ka päris palju raha. Inimesed on tähtsamad kui asjad küll, aga kui asjadesse väga hooletult suhtuma hakatakse, see ei sobi.

[Külaline]

Mul ka laps kaotab asju. Õnneks küll veidi niiöelda vähetähtsaid asju nagu kindad ja mütsid. Nüüd ajaga on paremaks läinud. On hoolsam, sest tal on alati asjad kaasas, millest tema tervis sõltub. See on hästi treeninud. Kooliteed alustas, oleks ta ennast ka kuhugi ära kaotanud. Aga ju siis minu igapäevasest kaagutamisest on ka lisakasu olnud.
Aga eks see ole minu poolt veidi silmakirjalik loengut pidada, sest ma ise olen ka hull tuulepea ja kaotan ka asju samas päris tähelepanuta ei saa sellist käitumist jätta.

Just sellepärast ei pea ma õigeks kaotatud asja eest karistamist. Minu meelest ebaõiglane. Olgu, töökohal võib ametikohustuste unustamise eest ka karistada saada, seda jah, aga ma mõtlen, eraelus.

Kuid siis peab laps püüdma heaks teha ja asja üles otsida. Väga muretu ja süüdimatu suhtumine "Ah? No kadus, jah..." mulle ei sobi. Seetõttu olen tõsist nägu teinud ja öelnud, et püüdke olla hoolsamad, mul ei ole lõputult aega, et poode mööda traavida ja uusi osta ja mõni asi maksab ka päris palju raha. Inimesed on tähtsamad kui asjad küll, aga kui asjadesse väga hooletult suhtuma hakatakse, see ei sobi.

Jah, ma ka otseselt ei karista aga nagu ütlesin, siis loengu ikka pean. Sest tõesti, asjad maksavad poes raha ja oma asju peab mingil määral õppima hoidma ka. Asi ongi pigem põhimõttes. Kui kinda ja mütsi kaotamisest üldse mitte välja teha siis lõpuks kaovad ka võtmed, rahakott jms tähtsam(nt mu lapse puhul insuliinipump ja näiteks on telefon tal sensori näidu jaoks).

[Külaline]

Mul ka laps kaotab asju. Õnneks küll veidi niiöelda vähetähtsaid asju nagu kindad ja mütsid. Nüüd ajaga on paremaks läinud. On hoolsam, sest tal on alati asjad kaasas, millest tema tervis sõltub. See on hästi treeninud. Kooliteed alustas, oleks ta ennast ka kuhugi ära kaotanud. Aga ju siis minu igapäevasest kaagutamisest on ka lisakasu olnud.
Aga eks see ole minu poolt veidi silmakirjalik loengut pidada, sest ma ise olen ka hull tuulepea ja kaotan ka asju samas päris tähelepanuta ei saa sellist käitumist jätta.

Just sellepärast ei pea ma õigeks kaotatud asja eest karistamist. Minu meelest ebaõiglane. Olgu, töökohal võib ametikohustuste unustamise eest ka karistada saada, seda jah, aga ma mõtlen, eraelus.

Kuid siis peab laps püüdma heaks teha ja asja üles otsida. Väga muretu ja süüdimatu suhtumine "Ah? No kadus, jah..." mulle ei sobi. Seetõttu olen tõsist nägu teinud ja öelnud, et püüdke olla hoolsamad, mul ei ole lõputult aega, et poode mööda traavida ja uusi osta ja mõni asi maksab ka päris palju raha. Inimesed on tähtsamad kui asjad küll, aga kui asjadesse väga hooletult suhtuma hakatakse, see ei sobi.

Jah, ma ka otseselt ei karista aga nagu ütlesin, siis loengu ikka pean. Sest tõesti, asjad maksavad poes raha ja oma asju peab mingil määral õppima hoidma ka. Asi ongi pigem põhimõttes. Kui kinda ja mütsi kaotamisest üldse mitte välja teha siis lõpuks kaovad ka võtmed, rahakott jms tähtsam(nt mu lapse puhul insuliinipump ja näiteks on telefon tal sensori näidu jaoks).

Nojah, kõigest ju asjad.... Nende lihtsalt asjade mäega peab keegi koolides õppeaasta lõpul tegelema. Meie 800-pealises koolis on igaks kevadeks kogunenud virnade kaupa korralikke riideid ja jalanõusid, mida keegi omaks ei tunnista ja mille puudumist ilmselt ka kodudes märgatud pole.

[Ants]

...

...

Nojah, kõigest ju asjad.... Nende lihtsalt asjade mäega peab keegi koolides õppeaasta lõpul tegelema. Meie 800-pealises koolis on igaks kevadeks kogunenud virnade kaupa korralikke riideid ja jalanõusid, mida keegi omaks ei tunnista ja mille puudumist ilmselt ka kodudes märgatud pole.

Pisut teemast kõrvale kaldudes, mida kool teeb selle riiete hulgaga? Ajakirjanduses väidetavalt lõppeks siiski Iru prügipõletus?

[Külaline]

Meie kool teeb veidi enne kooli lõppu sööklas väljapaneku ja vanemad saavad ka üle vaadata. Ja kui keegi omaks ei tunnista, viiakse punase risti kogumiakonteineritesse. Üksikud sokid ja kindad sorteeritakse ennem välja.

[Külaline]

Eks see nö ületarbimine on ka põhjus, miks ma ka "tühiste" kinnaste kaotuse pärast ikka lapsele loengu pean.

[Külaline]

...

Nojah, kõigest ju asjad.... Nende lihtsalt asjade mäega peab keegi koolides õppeaasta lõpul tegelema. Meie 800-pealises koolis on igaks kevadeks kogunenud virnade kaupa korralikke riideid ja jalanõusid, mida keegi omaks ei tunnista ja mille puudumist ilmselt ka kodudes märgatud pole.

Pisut teemast kõrvale kaldudes, mida kool teeb selle riiete hulgaga? Ajakirjanduses väidetavalt lõppeks siiski Iru prügipõletus?

Annetusteks läheb korralik kraam. Eelmisel aastal oli vist Punane rist.

[Külaline]

Just sellepärast ei pea ma õigeks kaotatud asja eest karistamist. Minu meelest ebaõiglane. Olgu, töökohal võib ametikohustuste unustamise eest ka karistada saada, seda jah, aga ma mõtlen, eraelus.

Kuid siis peab laps püüdma heaks teha ja asja üles otsida. Väga muretu ja süüdimatu suhtumine "Ah? No kadus, jah..." mulle ei sobi. Seetõttu olen tõsist nägu teinud ja öelnud, et püüdke olla hoolsamad, mul ei ole lõputult aega, et poode mööda traavida ja uusi osta ja mõni asi maksab ka päris palju raha. Inimesed on tähtsamad kui asjad küll, aga kui asjadesse väga hooletult suhtuma hakatakse, see ei sobi.

Jah, ma ka otseselt ei karista aga nagu ütlesin, siis loengu ikka pean. Sest tõesti, asjad maksavad poes raha ja oma asju peab mingil määral õppima hoidma ka. Asi ongi pigem põhimõttes. Kui kinda ja mütsi kaotamisest üldse mitte välja teha siis lõpuks kaovad ka võtmed, rahakott jms tähtsam(nt mu lapse puhul insuliinipump ja näiteks on telefon tal sensori näidu jaoks).

Nojah, kõigest ju asjad.... Nende lihtsalt asjade mäega peab keegi koolides õppeaasta lõpul tegelema. Meie 800-pealises koolis on igaks kevadeks kogunenud virnade kaupa korralikke riideid ja jalanõusid, mida keegi omaks ei tunnista ja mille puudumist ilmselt ka kodudes märgatud pole.

Suurema suurusnumbri riided kohalikule pensionäride keskusele, saavad prouad-härrad dresse aiatöö tegemiseks vms.

Jah, need hunnikud on küll imekspandavad. Võibolla on ka märgatud, aga pered lihtsalt ei viitsi tõmmelda mingi kantud riideeseme/jalanõu pärast, ostetakse uus ja kõik.

Ja siis veel räägitakse, et oi, Eestis on rahvas on ju vaene, palgad on nii väiksed. Olgu, ma saa aru, et need kurtjad ja need, kes ei koolis riideeseme/jalanõu kadumisel ei viitsi seda leitud riiete hulgast otsida, vaid ostavad tuimalt uue, ei pruugi tingimata olla samad. Aga ikkagi, selliste nähtuste - virnad riided koolis, mille vastu keegi huvi ei tunne - ilmnemisel on raske jutte rahva suurest vaesusest tõsiselt võtta.

[Ants]

Ilmselt kasvatuse puudulikkus ja tuleks makse tõsta.

[Külaline]

Ma, ei pea end kanaemaks ise. Laps on hästi teadlik milline käitumine on toksiline, mürgine, vaimne vägivald, nartsissistlik, jne. Need sõnad käivad tihti ta jutus iseloomustamaks teiste käitumist. Me mehega saame ka tihti diagnoositud nende sõnadega. Mees olla veel eriti negatiivne inimene.
Minu arust on mees täitsa tavaline mees, kes ütleb kui miski ei meeldi. Aga see ärritab last. Negatiivne suhtumine.

Kuule, see lapse ei pea sul mitte üksi kaitseväkke minema, vaid ka tööle. Tõenäoliselt loob ta kunagi pere, kelle eest ta peab suutma vastutuse võtta. Kellele on vaja sellist sügav-tundlevat isikut? Tööle, või oma perre? Ma tunnen, ma olen su postitust lugedes päris ärritunud juba

[Külaline]

Ma, ei pea end kanaemaks ise. Laps on hästi teadlik milline käitumine on toksiline, mürgine, vaimne vägivald, nartsissistlik, jne. Need sõnad käivad tihti ta jutus iseloomustamaks teiste käitumist. Me mehega saame ka tihti diagnoositud nende sõnadega. Mees olla veel eriti negatiivne inimene.
Minu arust on mees täitsa tavaline mees, kes ütleb kui miski ei meeldi. Aga see ärritab last. Negatiivne suhtumine.

Kuule, see lapse ei pea sul mitte üksi kaitseväkke minema, vaid ka tööle. Tõenäoliselt loob ta kunagi pere, kelle eest ta peab suutma vastutuse võtta. Kellele on vaja sellist sügav-tundlevat isikut? Tööle, või oma perre? Ma tunnen, ma olen su postitust lugedes päris ärritunud juba

Põnev, kas see laps tunneb ka selliseid sõnu nagu kohusetundlik, vastutustundlik, eetiline, aumehelik?

[Külaline]

Mul kaotas teismeline laps jalgratta ära. Kusjuures see oli veel tegelikult minu jalgratas. Lihtsalt võttis ja läks sellega sõitma, ja enam ratast pole nähtud. Küsimise peale kehitas laps ükskõikselt õlgu, et ei tea, kadus. Kui pinnisin, et kuule, tuleta nüüd meelde ja läheme otsima, siis käratas: "Emps, sind huvitavad üksnes asjad!"
Selline rünnak oli ebaõiglane, sest enda meelest olen siiski ka lastele piisavalt pühendunud. Aga ärritas just niisugune suhtumine, et võtan ema jalgratta, viskan selle kuskile kraavi ja pole minu asi. Ning ema ei tohi isegi küsimusi esitada. Lapsele on koolis pähe raiutud kõik tema õigused, eriti on rõhutatud seda, et vanemad ei tohtivat tema peale kunagi häält tõsta, kuid keegi pole talle rääkinud midagi vastutustundest ega kohustustest.

[Külaline]

Lapsele on koolis pähe raiutud kõik tema õigused, eriti on rõhutatud seda, et vanemad ei tohtivat tema peale kunagi häält tõsta, kuid keegi pole talle rääkinud midagi vastutustundest ega kohustustest.

Ja mis sinu enda ülesandeks jääb? Kõik teised peale sinu peavad sinu last kasvatama?

[Külaline]

Mul kaotas teismeline laps jalgratta ära. Kusjuures see oli veel tegelikult minu jalgratas. Lihtsalt võttis ja läks sellega sõitma, ja enam ratast pole nähtud. Küsimise peale kehitas laps ükskõikselt õlgu, et ei tea, kadus. Kui pinnisin, et kuule, tuleta nüüd meelde ja läheme otsima, siis käratas: "Emps, sind huvitavad üksnes asjad!"
Selline rünnak oli ebaõiglane, sest enda meelest olen siiski ka lastele piisavalt pühendunud. Aga ärritas just niisugune suhtumine, et võtan ema jalgratta, viskan selle kuskile kraavi ja pole minu asi. Ning ema ei tohi isegi küsimusi esitada. Lapsele on koolis pähe raiutud kõik tema õigused, eriti on rõhutatud seda, et vanemad ei tohtivat tema peale kunagi häält tõsta, kuid keegi pole talle rääkinud midagi vastutustundest ega kohustustest.

Mis kool? Kool ei pea last ülal, ei kujunda tema materiaalset heaolu. Suhtumine asjadesse ja rahasse kujuneb päritoluperekonnas. Paljud perekonnad võibolla ei taha "vinguda" asjade teemal, sest neile võib tunuda, et see on vaesurite komme. Eestis on nn. vaesushäbi laialt levinud ja selle üheks väljendusviisiks on ka see, et kuidas ma sisendan lapse mõtteviise, mis on omased vaesuritele - jumal hoidku, laps hakkab seda väljapoole peegeldama aja meid võidakse hakata pidama vaesuriteks.

Võib tunduda küll imelik vinguda (siis, kui laps on väiksem) väikeste asjade, nagu kustukummi või kinda teemal. Aga vinguma peab.

Ühesõnaga, nüüd on siis viimane aeg muretuse mulli läbi torkama ja "vinguma" hakata.

[iiR]

Mul kaotas teismeline laps jalgratta ära. Kusjuures see oli veel tegelikult minu jalgratas. Lihtsalt võttis ja läks sellega sõitma, ja enam ratast pole nähtud. Küsimise peale kehitas laps ükskõikselt õlgu, et ei tea, kadus. Kui pinnisin, et kuule, tuleta nüüd meelde ja läheme otsima, siis käratas: "Emps, sind huvitavad üksnes asjad!"
Selline rünnak oli ebaõiglane, sest enda meelest olen siiski ka lastele piisavalt pühendunud. Aga ärritas just niisugune suhtumine, et võtan ema jalgratta, viskan selle kuskile kraavi ja pole minu asi. Ning ema ei tohi isegi küsimusi esitada. Lapsele on koolis pähe raiutud kõik tema õigused, eriti on rõhutatud seda, et vanemad ei tohtivat tema peale kunagi häält tõsta, kuid keegi pole talle rääkinud midagi vastutustundest ega kohustustest.

Oota ja mis siis sai?
Jätsitegi asja nii, et oih, näed, kadus lapsukesel ratas ära, ma ei küsi rohkem midagi, muidu veel ärritub teine?
Täiesti hämmastav.

[Külaline]

Lapsele on koolis pähe raiutud kõik tema õigused, eriti on rõhutatud seda, et vanemad ei tohtivat tema peale kunagi häält tõsta, kuid keegi pole talle rääkinud midagi vastutustundest ega kohustustest.

Ee...lapsel nagu vanemaid pole vää?

[Tolmukübe]

Mul kaotas teismeline laps jalgratta ära. Kusjuures see oli veel tegelikult minu jalgratas. Lihtsalt võttis ja läks sellega sõitma, ja enam ratast pole nähtud. Küsimise peale kehitas laps ükskõikselt õlgu, et ei tea, kadus. Kui pinnisin, et kuule, tuleta nüüd meelde ja läheme otsima, siis käratas: "Emps, sind huvitavad üksnes asjad!"
Selline rünnak oli ebaõiglane, sest enda meelest olen siiski ka lastele piisavalt pühendunud. Aga ärritas just niisugune suhtumine, et võtan ema jalgratta, viskan selle kuskile kraavi ja pole minu asi. Ning ema ei tohi isegi küsimusi esitada. Lapsele on koolis pähe raiutud kõik tema õigused, eriti on rõhutatud seda, et vanemad ei tohtivat tema peale kunagi häält tõsta, kuid keegi pole talle rääkinud midagi vastutustundest ega kohustustest.

Oota ja mis siis sai?
Jätsitegi asja nii, et oih, näed, kadus lapsukesel ratas ära, ma ei küsi rohkem midagi, muidu veel ärritub teine?
Täiesti hämmastav.

Mina mõtlen, äkki laps müüs ratta maha, et narkoraha saada. Vm raha, limpsi jaoks, burksi jaoks, milleks iganes. Ratas ei saa ju kuskile kaduda, ega see kirjaklamber pole, mis kuskile vahele või tänavale kukub, et enam üles ei leia. See on suur asi. Küll ema uue ostab, võin maha müüa või ka kuskile kraavi visata ja nägemisulatusest eemale jalutada, kust see siis tõesti ära kaob. Pole vaja uut osta, kui kaotas ära, siis istub ilma. Ratas pole ka eluks vajalik, nagu müts või kindad.

[Külaline]

Mina pakun, et ratas vôeti lihtsalt käest ära, kui peksa ei tahtnud saada. Lihtsalt selline mõte tuli.

[iiR]

Mina pakun, et ratas vôeti lihtsalt käest ära, kui peksa ei tahtnud saada. Lihtsalt selline mõte tuli.

Ma oleks ka midagi taolist kahtlustanud ja seda enam tuleks olukorraga edasi tegeleda, mitte nentida, et oijah, lapsele on liigselt koolis räägitud, et tema peale ei tohi kurjaks saada, mis seal nüüd ikka parata.

[Külaline]

Ma, ei pea end kanaemaks ise. Laps on hästi teadlik milline käitumine on toksiline, mürgine, vaimne vägivald, nartsissistlik, jne. Need sõnad käivad tihti ta jutus iseloomustamaks teiste käitumist. Me mehega saame ka tihti diagnoositud nende sõnadega. Mees olla veel eriti negatiivne inimene.
Minu arust on mees täitsa tavaline mees, kes ütleb kui miski ei meeldi. Aga see ärritab last. Negatiivne suhtumine.

Las läheb selle tarkusega sõjaväkke jah, teatab ülemale ka nii. See pole mingi negatiivne suhtumine, kui öeldakse seda, mis tahab muutmist ja mis on reaalselt pahasti.