No mina eelistan ka alati liha, see toidab. Putru söön siis, kui midagi muud süüa pole (ei viitsi toidupoodi minna). Samas tatrapudru on tervislik, tatart soovitati ka suhkruhaigetele süüa. Vbl veel mõni pudru on tervislik, orjatoit, või mitte. Orjad pididki elujõus ja terved olema, et nad kaua kestaksid, kui neid pidevalt putrudega söödeti, ju need siis ikka tervislikud olid. Ja Aasias süüakse palju riisi, pole ju vahet, kas veega keedetult toidu kõrvale, või piim sisse pandud ja riisipudruks muutunud, riis on ikka riis. Ega nad seal ainult puuvilju ja mereande ei söö, süsivesikuid on ka elus vaja. Ma saan aru, et jahukört ja aganaleib vist olid orjatoidud, aga pudru on vähe viisakamast klassist. Mannapudru piima, suhkru ja maasikamoosiga - väga hea magustoit, soe toit, ja täidab kõhtu ka veel.Külaline kirjutas: ↑14 Mai 2025 19:59Külaline kirjutas: ↑14 Mai 2025 19:51Võimaluse korral on inimsed läbi ajaloo ALATI eelistanud liha. Ainult tänapäeva loll ajupestud inimene sööb vabatahtlikult uhkusega orjatoitu, uskudes seejuures veel, et see on tervislik. Jaa-jaa, igaüks võib elada nii kuis heaks arvab, lausidiootsus on sellegipoolest, ning sellele viitamine on kõigest objektiivne hinnang.
Kas pudru teeb paksuks?
-
Külaline
Appi! PUDER, tatrapuder, mannapuder. Pole ju nii raske?Tolmukübe kirjutas: ↑15 Mai 2025 08:43No mina eelistan ka alati liha, see toidab. Putru söön siis, kui midagi muud süüa pole (ei viitsi toidupoodi minna). Samas tatrapudru on tervislik, tatart soovitati ka suhkruhaigetele süüa. Vbl veel mõni pudru on tervislik, orjatoit, või mitte. Orjad pididki elujõus ja terved olema, et nad kaua kestaksid, kui neid pidevalt putrudega söödeti, ju need siis ikka tervislikud olid. Ja Aasias süüakse palju riisi, pole ju vahet, kas veega keedetult toidu kõrvale, või piim sisse pandud ja riisipudruks muutunud, riis on ikka riis. Ega nad seal ainult puuvilju ja mereande ei söö, süsivesikuid on ka elus vaja. Ma saan aru, et jahukört ja aganaleib vist olid orjatoidud, aga pudru on vähe viisakamast klassist. Mannapudru piima, suhkru ja maasikamoosiga - väga hea magustoit, soe toit, ja täidab kõhtu ka veel.Külaline kirjutas: ↑14 Mai 2025 19:59Külaline kirjutas: ↑14 Mai 2025 19:51Võimaluse korral on inimsed läbi ajaloo ALATI eelistanud liha. Ainult tänapäeva loll ajupestud inimene sööb vabatahtlikult uhkusega orjatoitu, uskudes seejuures veel, et see on tervislik. Jaa-jaa, igaüks võib elada nii kuis heaks arvab, lausidiootsus on sellegipoolest, ning sellele viitamine on kõigest objektiivne hinnang.
-
Külaline
Külaline kirjutas: ↑15 Mai 2025 00:04Inimene pole karnivoor. Ega ka herbivoor. Inimene on omnivoor. Nagu ka siga ja paljud muud loomad ja linnud. Seedib nii liha kui taimi ja võtab mõlemast toidust parima.
Inimene ei ole loodud omnivooriks, vaid sunnitud selliseks. Loomulik toitumine põhineb anatoomial ja füsioloogial, mitte harjumustel või kultuuril. Inimese seedesüsteem on kompromisside tulemus, kuid selged märgid näitavad, et optimaalne tervis saavutatakse loomse toidu, eriti rasvase liha ja elundite söömisega, mitte taimse kraamiga.Tolmukübe kirjutas: ↑15 Mai 2025 08:43 No mina eelistan ka alati liha, see toidab. Putru söön siis, kui midagi muud süüa pole (ei viitsi toidupoodi minna). Samas tatrapudru on tervislik, tatart soovitati ka suhkruhaigetele süüa. Vbl veel mõni pudru on tervislik, orjatoit, või mitte. Orjad pididki elujõus ja terved olema, et nad kaua kestaksid, kui neid pidevalt putrudega söödeti, ju need siis ikka tervislikud olid. Ja Aasias süüakse palju riisi, pole ju vahet, kas veega keedetult toidu kõrvale, või piim sisse pandud ja riisipudruks muutunud, riis on ikka riis. Ega nad seal ainult puuvilju ja mereande ei söö, süsivesikuid on ka elus vaja. Ma saan aru, et jahukört ja aganaleib vist olid orjatoidud, aga pudru on vähe viisakamast klassist. Mannapudru piima, suhkru ja maasikamoosiga - väga hea magustoit, soe toit, ja täidab kõhtu ka veel.
Omnivoorluse idee põhineb ellujäämisel, mitte õitsengul. Jah, inimene suudab süüa nii taimi kui liha, kuid suutmine ei võrdu sobivusega. Looduses söövad loomad, milleks nad on kohandunud – siga sööb kõike, sest ta on prügikast. Inimene ei ole siga. Lihasöömine toidab keha efektiivselt ja täidab kõik toitainelised vajadused. Taimne toit, sealhulgas pudrud, põhjustab veresuhkru kõikumisi, kroonilisi põletikke ja soodustab ainevahetushäirete teket. Inimene ei vaja teravilju ellujäämiseks ega tervise hoidmiseks – tegelikult kahjustavad need keha pikaajaliselt.
Pudrud on tühjad süsivesikud. Jah, tatrapuder võib tunduda "tervislikum", aga lõppkokkuvõttes tõstab see ikkagi insuliinitaset ja paneb keha rasva ladestama. "Tervislikkus" on suhteline – kui võrrelda suhkruga, on kõik justkui parem, aga see ei tee neist toitainetihedaid toite. Jahukört ja aganaleib ei ole "orjatoit" juhuslikult – need on odavad täiteained, mitte optimaalsed toiduallikad. Neid anti orjadele, et nad püsiksid elus, mitte et nad oleksid terved.
Soojad magustoidud, nagu mannapuder moosiga, toovad hetkelise naudingu, kuid põhjustavad kroonilist haiguskoormust. Lastele serveeritakse neid maitse pärast, mitte toiteväärtuse pärast – samamoodi võiks õigustada kommi andmist. Piim, suhkur ja nisu tekitavad koos tugeva insuliinivastuse, mis viib varem või hiljem rasvumise, insuliiniresistentsuse ja muude ainevahetushaigusteni.
Aasia köögi näide ei päästa teravilju – sealgi on kroonilised haigused tõusuteel, kui toidulaud muutub järjest läänepärasemaks. Jaapanlased ja korealased, keda sageli tuuakse eeskujuks, söövad ka palju loomseid toite – kala, mereande, mune ja loomseid rasvu. Pikaealisus ei tule riisist, vaid vähesest töödeldud toidust (sh lääneinimesest enam toorest kala/liha) ja eluviisist.
Aga inimese lähimad sugulasloomad pole mitte sead, vaid suured ahvid - primaadid. Ned on omnivoorid, kelle toit kooseb enamuses taimsest ja väiksemas osas loomsest (putukad, ussid) kraamist. Näit. šimpansi menüüst moodustab loomne 2%, ülejäänud on taimne.Guest kirjutas: ↑15 Mai 2025 12:45Külaline kirjutas: ↑15 Mai 2025 00:04Inimene pole karnivoor. Ega ka herbivoor. Inimene on omnivoor. Nagu ka siga ja paljud muud loomad ja linnud. Seedib nii liha kui taimi ja võtab mõlemast toidust parima.Inimene ei ole loodud omnivooriks, vaid sunnitud selliseks. Loomulik toitumine põhineb anatoomial ja füsioloogial, mitte harjumustel või kultuuril. Inimese seedesüsteem on kompromisside tulemus, kuid selged märgid näitavad, et optimaalne tervis saavutatakse loomse toidu, eriti rasvase liha ja elundite söömisega, mitte taimse kraamiga.Tolmukübe kirjutas: ↑15 Mai 2025 08:43 No mina eelistan ka alati liha, see toidab. Putru söön siis, kui midagi muud süüa pole (ei viitsi toidupoodi minna). Samas tatrapudru on tervislik, tatart soovitati ka suhkruhaigetele süüa. Vbl veel mõni pudru on tervislik, orjatoit, või mitte. Orjad pididki elujõus ja terved olema, et nad kaua kestaksid, kui neid pidevalt putrudega söödeti, ju need siis ikka tervislikud olid. Ja Aasias süüakse palju riisi, pole ju vahet, kas veega keedetult toidu kõrvale, või piim sisse pandud ja riisipudruks muutunud, riis on ikka riis. Ega nad seal ainult puuvilju ja mereande ei söö, süsivesikuid on ka elus vaja. Ma saan aru, et jahukört ja aganaleib vist olid orjatoidud, aga pudru on vähe viisakamast klassist. Mannapudru piima, suhkru ja maasikamoosiga - väga hea magustoit, soe toit, ja täidab kõhtu ka veel.
Omnivoorluse idee põhineb ellujäämisel, mitte õitsengul. Jah, inimene suudab süüa nii taimi kui liha, kuid suutmine ei võrdu sobivusega. Looduses söövad loomad, milleks nad on kohandunud – siga sööb kõike, sest ta on prügikast. Inimene ei ole siga. Lihasöömine toidab keha efektiivselt ja täidab kõik toitainelised vajadused. Taimne toit, sealhulgas pudrud, põhjustab veresuhkru kõikumisi, kroonilisi põletikke ja soodustab ainevahetushäirete teket. Inimene ei vaja teravilju ellujäämiseks ega tervise hoidmiseks – tegelikult kahjustavad need keha pikaajaliselt.
Pudrud on tühjad süsivesikud. Jah, tatrapuder võib tunduda "tervislikum", aga lõppkokkuvõttes tõstab see ikkagi insuliinitaset ja paneb keha rasva ladestama. "Tervislikkus" on suhteline – kui võrrelda suhkruga, on kõik justkui parem, aga see ei tee neist toitainetihedaid toite. Jahukört ja aganaleib ei ole "orjatoit" juhuslikult – need on odavad täiteained, mitte optimaalsed toiduallikad. Neid anti orjadele, et nad püsiksid elus, mitte et nad oleksid terved.
Soojad magustoidud, nagu mannapuder moosiga, toovad hetkelise naudingu, kuid põhjustavad kroonilist haiguskoormust. Lastele serveeritakse neid maitse pärast, mitte toiteväärtuse pärast – samamoodi võiks õigustada kommi andmist. Piim, suhkur ja nisu tekitavad koos tugeva insuliinivastuse, mis viib varem või hiljem rasvumise, insuliiniresistentsuse ja muude ainevahetushaigusteni.
Aasia köögi näide ei päästa teravilju – sealgi on kroonilised haigused tõusuteel, kui toidulaud muutub järjest läänepärasemaks. Jaapanlased ja korealased, keda sageli tuuakse eeskujuks, söövad ka palju loomseid toite – kala, mereande, mune ja loomseid rasvu. Pikaealisus ei tule riisist, vaid vähesest töödeldud toidust (sh lääneinimesest enam toorest kala/liha) ja eluviisist.
inimese sülg on aluseline ja sisaldab amülaasi (kiskjate sülg on happeline, paljude kiskjate süljes amülaas puudub)
inimese hambad on laiad ja lamedad (karnivooridel teravad ja koonusekujulised)
inimese maks ei lagunda üleliigset A-vitamiini (karnivooride maksal on võime toidust saadav üleliigne A-vitamiin lagundada ja uriiniga kehast välja viia)
inimesel on keskmise pH-ga magu (karnivooridel on väga madal pH)
inimesel on pikk (10-11 kehapikkust), karnivooridel lühike (3-6 kehapikkust) soolestik
-
Külaline
Seda ma usun, et ahvidel (ja ka inimesel) andis võis taimse toidu juurde loomse tarbimine anda eelise ainult taimsest toituvate loomade ees, näiteks, et said kergema vaevaga (kui ainult taimi süües) endale valku. Sõid midagi loomset ära - ja valk kohe olemas. Ja b12 vitamiin (inimahvid, kes ka b12 väljaspoolt saama peavad, on lisaks loomsele alternatiiv ka mulla söömine, aga iniemsel pole see ilmselt teab mis isuäratav).
Samas, ainult loomse toiduga aju arengut (muude loomade tasemest kõrgemale) selgitada ei saa. Kiskjad, näit, kaslased võivad olla üsna arukad küll, aga pole nad ainult loomsel toidul olemise tõttu rääkima õppinud ega elektrivoolu avastanud.
Samas, ainult loomse toiduga aju arengut (muude loomade tasemest kõrgemale) selgitada ei saa. Kiskjad, näit, kaslased võivad olla üsna arukad küll, aga pole nad ainult loomsel toidul olemise tõttu rääkima õppinud ega elektrivoolu avastanud.
-
Külaline
käguan kirjutas: ↑15 Mai 2025 14:56 Aga inimese lähimad sugulasloomad pole mitte sead, vaid suured ahvid - primaadid. Ned on omnivoorid, kelle toit kooseb enamuses taimsest ja väiksemas osas loomsest (putukad, ussid) kraamist. Näit. šimpansi menüüst moodustab loomne 2%, ülejäänud on taimne.
inimese sülg on aluseline ja sisaldab amülaasi (kiskjate sülg on happeline, paljude kiskjate süljes amülaas puudub)
inimese hambad on laiad ja lamedad (karnivooridel teravad ja koonusekujulised)
inimese maks ei lagunda üleliigset A-vitamiini (karnivooride maksal on võime toidust saadav üleliigne A-vitamiin lagundada ja uriiniga kehast välja viia)
inimesel on keskmise pH-ga magu (karnivooridel on väga madal pH)
inimesel on pikk (10-11 kehapikkust), karnivooridel lühike (3-6 kehapikkust) soolestik
Ahvi ja inimese erinevus on selles, et kuigi suured ahvid söövad peamiselt taimi, ei saa nad energiat mitte taimedest endist, vaid nende sooles elavad bakterid kääritavad taimsed kiudained lühikese ahelaga rasvhapeteks, mida gorilla päriselt kasutab kütusena. Seega sööb ta taimset materjali, aga elab tegelikult rasvast. Inimese seedesüsteem ei ole samasugune: meil puudub taoline käärimisvõime ja suur jämesool, mis suudaks taimset massi sellisel viisil töödelda. Inimene ei saa taimsetest kiudainetest energiat, seega ei saa ta toimida gorilla toitumismudelil.Külaline kirjutas: ↑15 Mai 2025 15:21Seda ma usun, et ahvidel (ja ka inimesel) andis võis taimse toidu juurde loomse tarbimine anda eelise ainult taimsest toituvate loomade ees, näiteks, et said kergema vaevaga (kui ainult taimi süües) endale valku. Sõid midagi loomset ära - ja valk kohe olemas. Ja b12 vitamiin (inimahvid, kes ka b12 väljaspoolt saama peavad, on lisaks loomsele alternatiiv ka mulla söömine, aga iniemsel pole see ilmselt teab mis isuäratav).
Samas, ainult loomse toiduga aju arengut (muude loomade tasemest kõrgemale) selgitada ei saa. Kiskjad, näit, kaslased võivad olla üsna arukad küll, aga pole nad ainult loomsel toidul olemise tõttu rääkima õppinud ega elektrivoolu avastanud.
-
Külaline
Kõik kiskjad ei pea olema intelligentsed. Kaslased on suurepärased kütid tänu oma instinktidele – liigne mõtlemisvõime segaks neid ja muudaks nad viletsamateks küttideks. Inimestel ei ole vaja suuri kihvasid ega muid kiskjatele omaseid füüsilisi tunnuseid, sest meie peamine relv on AJU.Guest kirjutas: ↑15 Mai 2025 15:21 Samas, ainult loomse toiduga aju arengut (muude loomade tasemest kõrgemale) selgitada ei saa. Kiskjad, näit, kaslased võivad olla üsna arukad küll, aga pole nad ainult loomsel toidul olemise tõttu rääkima õppinud ega elektrivoolu avastanud.
-
Külaline
Inimese mao pH on tühjana umbes 1,5–3,5, mis on väga happeline. Väiksem number tähendab suuremat happelisust.käguan kirjutas: ↑15 Mai 2025 14:56 inimese sülg on aluseline ja sisaldab amülaasi (kiskjate sülg on happeline, paljude kiskjate süljes amülaas puudub)
inimese hambad on laiad ja lamedad (karnivooridel teravad ja koonusekujulised)
inimese maks ei lagunda üleliigset A-vitamiini (karnivooride maksal on võime toidust saadav üleliigne A-vitamiin lagundada ja uriiniga kehast välja viia)
inimesel on keskmise pH-ga magu (karnivooridel on väga madal pH)
inimesel on pikk (10-11 kehapikkust), karnivooridel lühike (3-6 kehapikkust) soolestik
Võrdluseks:
Kass 1-2
Lõvi 1,5-2
Kotkas 1,5-2
Karu 2-4
Gorilla 3-4
Lehm 6-7
-
Külaline
Need on valeväited.käguan kirjutas: ↑15 Mai 2025 14:56 inimese sülg on aluseline ja sisaldab amülaasi (kiskjate sülg on happeline, paljude kiskjate süljes amülaas puudub)
inimese hambad on laiad ja lamedad (karnivooridel teravad ja koonusekujulised)
inimese maks ei lagunda üleliigset A-vitamiini (karnivooride maksal on võime toidust saadav üleliigne A-vitamiin lagundada ja uriiniga kehast välja viia)
inimesel on keskmise pH-ga magu (karnivooridel on väga madal pH)
inimesel on pikk (10-11 kehapikkust), karnivooridel lühike (3-6 kehapikkust) soolestik
Amülaas ei ole ainult taimetoitlaste ensüüm - paljudel kiskjatel on see ka täiesti olemas, ning amülaasi olemasolu ja sülje happelisus ei määra toitumist, vaid viitavad kohanemisele. Inimese puhul näitab seda, et oleme võimelised süsivesikuid seedima, mis aga ei tähenda, et see oleks optimaalne. Pealegi on inimese sülg pigem neutraalne või kergelt happeline (kiskjatel samuti pigem neutraalne).
Inimese hambad ei ole laiad ega lamedad nagu arvutiklahvid. Meil on lihasööjatele omaselt teravad kihvad ja lõikehambad liha rebimiseks ja tükeldamiseks. Pikad lõvikihvad ei määra kiskjaks olemist – need on saagi tapmiseks, söömiseks. Inimesed ei pea hammaste abil jahti, mistõttu ei ole meil neid ka vaja.
Inimese maks suudab samamoodi reguleerida A-vitamiini taset. Teatud kiskjad saavad sellega paremini hakkama, kuid see on jällegi tingitud kohanemisest - meie naturaalse toitumise juures on a-vitamiini üledoos ülimalt haruldane, mistõttu pole vaja sama tõhusat väljutamismehhanismi. See aga ei välista karnivoorset olemust, vaid näitab erinevat evolutsioonilist rada.
Inimesel on keskmiselt oluliselt tugevam maohappe (see käis siit teemast juba läbi).
Inimese soolestik on umbes 7–8 m, mis on 5–6 kehapikkust, mitte 10–11.
-
Külaline
*tapmiseks, mitte söömiseks
Igaks juhuks mainin veel, et antud kontekstis mõõdetakse kehapikkust ninast sabani, st jalgu ei arvestata - juhul kui keegi neid numbreid arvutades liiga väikse tulemuse saab.
Igaks juhuks mainin veel, et antud kontekstis mõõdetakse kehapikkust ninast sabani, st jalgu ei arvestata - juhul kui keegi neid numbreid arvutades liiga väikse tulemuse saab.
Milline jaburus! Inimene on alati söönud, mis käepärane.
Menüü on alati sõltunud sellest, mida kätte saab ja mida kliima võimaldab. Gröönimaal vaalu, hülgeid, kalu vms. Indias riisi, köögivilju jne.
Meie laiuskraadil on puder (enne kartuli saabumist) jumala OK.
Menüü on alati sõltunud sellest, mida kätte saab ja mida kliima võimaldab. Gröönimaal vaalu, hülgeid, kalu vms. Indias riisi, köögivilju jne.
Meie laiuskraadil on puder (enne kartuli saabumist) jumala OK.
-
Külaline
Nii palju juttu orjatoidust ja üüratut seletamist seedimise ja kõikvõimalike haiguste teemal, mis meid kõiki tabavad, kui putru sööme, väide, et puder ei maitse mitte kellelegi - aga kui küsida lõpuks oma päeva/nädala tervislik menüü kirja panna, siis on vait nagu kult rukkis.
-
Külaline
Liha, loomulikult, kindlat menüüd ega retsepte ei ole.Guest kirjutas: ↑15 Mai 2025 23:18 Nii palju juttu orjatoidust ja üüratut seletamist seedimise ja kõikvõimalike haiguste teemal, mis meid kõiki tabavad, kui putru sööme, väide, et puder ei maitse mitte kellelegi - aga kui küsida lõpuks oma päeva/nädala tervislik menüü kirja panna, siis on vait nagu kult rukkis.
Tervislik toitumine on ruminantsed loomad - nii tailiha, organiliha, rasv kui ka veri ja isegi luuüdi. Ja mida toorem seda parem, sest kuumtöötlemine hävitab peale vitamiinide kõik vajalikud ensüümid ja bakterid. Muud loomad ja meresaadused ka muidugi - sisuliselt kõik peale kõvade putukate on kasulik. Ehk just kõik see, mis tahetakse teha inimestele võimalikult raskesti kättesaadavaks ja millest soovitatakse loobuda. Tagurpidimaailm.
-
Külaline
No seda ikka mäletad, mida viimase 2-3 päeva jooksul sõid hommikuks, õhtuks ja lõunaks. Ehk ka vahepeal näksimiseks. Täpseid retsepte polegi vaja. Lihtsalt kirjuta oma toitumine viimastel päevadel. Mismoodi liha valmistasid hommikuks, kui palju, kas sõid vaid ainult liha, midagi kõrvale ei söönud? Ühtki taime?Külaline kirjutas: ↑16 Mai 2025 00:50Liha, loomulikult, kindlat menüüd ega retsepte ei ole.Guest kirjutas: ↑15 Mai 2025 23:18 Nii palju juttu orjatoidust ja üüratut seletamist seedimise ja kõikvõimalike haiguste teemal, mis meid kõiki tabavad, kui putru sööme, väide, et puder ei maitse mitte kellelegi - aga kui küsida lõpuks oma päeva/nädala tervislik menüü kirja panna, siis on vait nagu kult rukkis.
Tervislik toitumine on ruminantsed loomad - nii tailiha, organiliha, rasv kui ka veri ja isegi luuüdi. Ja mida toorem seda parem, sest kuumtöötlemine hävitab peale vitamiinide kõik vajalikud ensüümid ja bakterid. Muud loomad ja meresaadused ka muidugi - sisuliselt kõik peale kõvade putukate on kasulik. Ehk just kõik see, mis tahetakse teha inimestele võimalikult raskesti kättesaadavaks ja millest soovitatakse loobuda. Tagurpidimaailm.
Väga huvitab tegelikult.
-
Külaline
Ainult toores liha (lehm), vesi ja mahl. Hommikusööki ega valmistamist ei ole. Liha varieerub, mõnikord küpsetalt ka, aeg-ajalt tarbin piimatooteid ja vahest rämpstoitu, muud mitte midagi.Guest kirjutas: ↑16 Mai 2025 01:03 No seda ikka mäletad, mida viimase 2-3 päeva jooksul sõid hommikuks, õhtuks ja lõunaks. Ehk ka vahepeal näksimiseks. Täpseid retsepte polegi vaja. Lihtsalt kirjuta oma toitumine viimastel päevadel. Mismoodi liha valmistasid hommikuks, kui palju, kas sõid vaid ainult liha, midagi kõrvale ei söönud? Ühtki taime?
Väga huvitab tegelikult.
Googelda erinevaid retsepte (tartar, hackepeter), on võibolla lihtsam. Kui iga päev liha ei taha või ei saa, siis korra nädalas maksa või muud organit teeb vitamiinide osas sama välja.
-
Külaline
Millest tehtud mahla jood ning mis põhjusel?Guest kirjutas: ↑16 Mai 2025 01:20Ainult toores liha (lehm), vesi ja mahl. Hommikusööki ega valmistamist ei ole. Liha varieerub, mõnikord küpsetalt ka, aeg-ajalt tarbin piimatooteid ja vahest rämpstoitu, muud mitte midagi.Guest kirjutas: ↑16 Mai 2025 01:03 No seda ikka mäletad, mida viimase 2-3 päeva jooksul sõid hommikuks, õhtuks ja lõunaks. Ehk ka vahepeal näksimiseks. Täpseid retsepte polegi vaja. Lihtsalt kirjuta oma toitumine viimastel päevadel. Mismoodi liha valmistasid hommikuks, kui palju, kas sõid vaid ainult liha, midagi kõrvale ei söönud? Ühtki taime?
Väga huvitab tegelikult.
Googelda erinevaid retsepte (tartar, hackepeter), on võibolla lihtsam. Kui iga päev liha ei taha või ei saa, siis korra nädalas maksa või muud organit teeb vitamiinide osas sama välja.
-
Külaline
Tavaline poest ostetud mahlajoogi pudel, lihtsalt veele vahelduseks/hüdreerimise eesmärkil. Muud konkreetset põhjust selle joomiseks ei olnud.Guest kirjutas: ↑16 Mai 2025 11:30 Millest tehtud mahla jood ning mis põhjusel?
-
Külaline
Toorest liha 3x päevas, alustades hommikusöögist?Guest kirjutas: ↑16 Mai 2025 01:20Ainult toores liha (lehm), vesi ja mahl. Hommikusööki ega valmistamist ei ole. Liha varieerub, mõnikord küpsetalt ka, aeg-ajalt tarbin piimatooteid ja vahest rämpstoitu, muud mitte midagi.Guest kirjutas: ↑16 Mai 2025 01:03 No seda ikka mäletad, mida viimase 2-3 päeva jooksul sõid hommikuks, õhtuks ja lõunaks. Ehk ka vahepeal näksimiseks. Täpseid retsepte polegi vaja. Lihtsalt kirjuta oma toitumine viimastel päevadel. Mismoodi liha valmistasid hommikuks, kui palju, kas sõid vaid ainult liha, midagi kõrvale ei söönud? Ühtki taime?
Väga huvitab tegelikult.
Googelda erinevaid retsepte (tartar, hackepeter), on võibolla lihtsam. Kui iga päev liha ei taha või ei saa, siis korra nädalas maksa või muud organit teeb vitamiinide osas sama välja.
-
Külaline
Millest see mahl tehtud on? Kas need antivitamiinid su mahlas ei nulli kogu pingutust keha puhtana hoida ja ainult kehale vajaliku tarbimise mõtet? Kas karnivoorid tarbivad vahelduse mõttes puuviljamahlu lisaks veele? Rämpstoit on ainult loomne?
-
Külaline
Mahl sisaldab täiesti kasutuid süsivesikke ja jubedalt suhkrut.Külaline kirjutas: ↑16 Mai 2025 12:43Tavaline poest ostetud mahlajoogi pudel, lihtsalt veele vahelduseks/hüdreerimise eesmärkil. Muud konkreetset põhjust selle joomiseks ei olnud.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Tigger, මම වැටෙන කුරුල්ලෙක් ja 10 külalist