Ratturid ja kell

[Külaline]

Mida te mõtlete ja kuidas käitute, kui rattur teile kella annab?
Mida mõtleb rattur, kui kalla annab?
Me käime mehega tihti kõndimas. Kui tuleb rattur tagant ja annab kella, siis esiteks ma alati ehmatan. See on lihtsalt mu oma kiiks ja ma ei saa midagi parata. Aga ma tõmban alati kuhugi poole. Mees aga kõnnib edasi, otse nagu kõndis. ja ütleb et ei tohi tõmmelda, nii hüppad ratta ette.
Kas rattur annab kella seepärast et ma olen tal ees või seepärast et hoiatada, ta tahab mööduda, ärge tõmmelge?

[Külaline]

Mina annan kellaga teada. Hea kui jätkad liikumist nagu liigud.
Hoo võtan maha, et ei ehmstaks teist.
Mõnikord ei anna kella ka hoo võtan maha, lähen aeglaselt mööda.

Aga ühte tean, kes andis kella, et hüppa eest ära, ma tahan sõita.

[Külaline]

ma ka alati võpatan, kui keegi taga kella annab. Ise ratturina tean samas, et see on lihtsalt teade. Ning kindlati ei tohiks kuskile kõrvale hüpata!

[Külaline]

Ma ka ehmatan aga enne kuhugi poole hüppamist ikka vaatan üle õla, kumbalt poolt ratas tuleb.
Mehel on õigus, et niimoodi tõmmelda ei tasu, muidu hüppadki rattale ette.

[Külaline]

Eelistan, et rattur annab kella, siis tean kõrvale tõmmata. Need lihtsalt mööda libisevad kummitused on ohtlikud, eriti, kui kiirus sees.

Ise sõidan harva rattaga, aga kui näen ees inimesi, annan kaugelt kella.

See on elementaarne ohutus.

[Külaline]

Selja tagant rattaga inimestele liginedes annan alati kella juba kaugelt. Niimoodi ootamatult vaikselt selja tagant mööda siuhkav rattur ehmatab palju rohkem kui rattakell. Pluss on tihti inimestel kaasas lapsed ja koerad, keda on vaja natukene ohjata ratturi möödumisel. Loomulikult võtan alati hoo nii maha kui võimalik, kui selja tagant liginen.

Jalakäijatel paluks jah ikka sama orientiiri hoida, rattur näeb väga hästi, kes tema ees on, ja kui see inimene jääb kas seisma või kõnnib täpselt samamoodi edasi, siis on võimalik temast ohutult mööduda. Jalakäija, kes selja taha ei näe, võib suvalistesse suundadesse hüpates suurt kahju põhjustada.

[Külaline]

Mind jälle ajab suhteliselt närvi see kellaandmine. Mina oeln jalakäijate poolel, ei käi keset teed. mida sa tuututad.

[Külaline]

Mind jälle ajab suhteliselt närvi see kellaandmine. Mina oeln jalakäijate poolel, ei käi keset teed. mida sa tuututad.

Kui on selline kergliiklustee, mis on poolteks jagatud, siis jah. Paljud ei ole.

[Külaline]

Ratturi poolt vaadatuna, ega ühest väiksest kõllist pruugi piisata, sest pooled käivad klapid peas.

[Külaline]

Jalgrattur peaks seal jalakäija kiirusel liikuma ja jõudma igasugustele ootamatustele reageerida.

[Külaline]

Ma rattaga ei liigu ja esimest korda elus saan teada, et osad kellatavad teadustamiseks, et nad tulevad! Minu jaoks tähendab see täpselt nagu autosignaal, et ju ma siis olen ees.

[Külaline]

Jalgrattur peaks seal jalakäija kiirusel liikuma ja jõudma igasugustele ootamatustele reageerida.

No päris jalakäija kiirusel ei saa, kukub ümber. Aga inimestele liginedes ja möödudes muidugi kiirus võimalikult madalaks.

PS - igale üksikule jalakäijale liginedes ma kella ei anna. Annan siis, kui probleemivabalt mööda ei saa - kui mitu inimest on peaaegu tee laiuselt kõrvuti, kui on "lahtiselt" liikuvad lapsed (kes teadupärast võivad üsna kaootiliselt liikuda) või pikas rihmas koer(ad) - ühesõnaga siis, kui jalakäijatel on vaja teada, et selja tagant tuleb rattur. Üksik või ka kahekaupa normaalses tempos sirgjooneliselt kõndiv jalakäija ei sega möödumist kuidagi.

[Külaline]

Ma rattaga ei liigu ja esimest korda elus saan teada, et osad kellatavad teadustamiseks, et nad tulevad! Minu jaoks tähendab see täpselt nagu autosignaal, et ju ma siis olen ees.

Minu arust on ka see tiristamine agressiivne, rattur kihutab ja kellab, et mine eest. Jalakäijate seas pole mingit põhjust pidevalt kellata, vaid tulebki sõita vaikselt ja minema mööda, mitte jalakäijad ei pea kahte lehte laiali jooksma, et mina tulen. Sõitku sõiduteel siis, kui nii kiire on.

[Külaline]

Jalgrattur peaks seal jalakäija kiirusel liikuma ja jõudma igasugustele ootamatustele reageerida.

No päris jalakäija kiirusel ei saa, kukub ümber. Aga inimestele liginedes ja möödudes muidugi kiirus võimalikult madalaks.

PS - igale üksikule jalakäijale liginedes ma kella ei anna. Annan siis, kui probleemivabalt mööda ei saa - kui mitu inimest on peaaegu tee laiuselt kõrvuti, kui on "lahtiselt" liikuvad lapsed (kes teadupärast võivad üsna kaootiliselt liikuda) või pikas rihmas koer(ad) - ühesõnaga siis, kui jalakäijatel on vaja teada, et selja tagant tuleb rattur. Üksik või ka kahekaupa normaalses tempos sirgjooneliselt kõndiv jalakäija ei sega möödumist kuidagi.

See on muidugi ka ebaviisakas, et kümnekesi kõrvuti kõndida teel, kus on ka rattureid, nii et keegi mööda ei saa.

[Külaline]

Mul mõnikord on ette tulnud ka seda, et jalakäijana oleks isegi "kella" vaja. Mõni seltskond hõivab terve tee, koridori või sissekäigu.

[Külaline]

kahekaupa normaalses tempos sirgjooneliselt kõndiv jalakäija ei sega möödumist kuidagi.

Nõus. Aga kui näiteks kaks noort kutti on kõrvuti, ja nagu noored ikka, üks otsustab teist veidi nalja pärast nügida, siis on ta sul kogemata ikkagi ratta ees. Nii et, eeldada, et inimene otse kõnnib ja sa tast rahulikult rattaga mööda saad sõita, ei pruugi alati tõeks osutuda. Ka üksik inimine võib teha ootamatu kõrvale astumise ja siis on kägar ja vigastused mõlemale garanteeritud.
Hoog maha jalakäijatega ühte teed kasutades!

[Külaline]

Annan kella, kui jalakäijad kõnnivad kogu tee laiuses ja mul pole ruumi mööduda.

[Külaline]

liigun koeraga ja väga hea, et kella antakse! Tean siis koera enda kõrvale tõmmata.

[Külaline]

Sõidan enamasti kergliiklusteel, mis pole eraldi jaotatud jalaküijate ja jalgratturite alaks. Tee nii lai (va mõned kitsad kohad), et seal mahuks vabalt ka auto sõitma. Kella kasutan vaid siis kui jalakäijad on kogu tee laiuse hõivanud. Ma ise ei helista kella näiteks tunnelis pimedale nurgale lähenedes, aga mulle meeldib kui seda tehakse, annab märku et rattur läheneb nurga tagant. Pigem pidurdan hoo kinni kuni praktiliselt seisma jäämiseni, samuti pole mul probleemi jalakäija tempos sõita kuni saan ohutult mööduda.
Ma tegelikult ootaks, et kui on tegemist kergliiklusteega, siis ka jalakäijad arvestaksid ratturitega, kõnniksid ühes tee servas ja sirgjooneliselt. Kõige hullemad on need nina telefonis liikujad, kunagi ei tea millal nad ootamatult suunda muudavad, imestan et nad teiste omasugustega kokku ei põrka.

[Külaline]

Mina annan kella ainult siis, kui ma konkreetselt ei pääsegi kuidagi jalakäijatest mööda. Näiteks jalutab kergliiklusteel paar, võtavad enda alla kogu tee äärest ääreni ja hoiavad käest kinni, nii et nende vahelt läbi sõita ka ei saa. Jalgrattaga murule sõidan viimases hädas, sest ratas pole siiski murul sõitmiseks mõeldud ja võib murukatet rikkuda.

Tänapäeval jalutavad või jooksevad paljud, kõrvaklapid kõrvas. Nemad on välisliikluse jaoks sisuliselt kurdid ega kuule nagunii midagi.