Tööl negatiivne õhkkond

[Külaline]

Siin on välja toodud uue aja probleem, mis on tõesti olemas. Ehk et nüüdisajal valitsevad ülitugevad käärid noortelt nõutavas, võrrelduna kooli ja töökoha vahel. Töötukassas on arvel palju noori, kes ei saa üldse aru, mida töölkäimine tähendab. Nad ei mõista, et minnes tööle, peab igal hommikul kindlal ajal tõusma, kuhugi minema ja seal ülemuse sõna kuulama ning tegema täpselt seda, mida ülemus nõuab.

Samas aga koolile - ja samuti ka lapsevanematele - levitatakse suurt mantrat, et lapselt ei tohtivat nõuda mitte midagi. Niikui vähegi lapsel mingeid probleeme esineb, nii vaadatakse silmapilk tigedusega otsa ta emale-isale ja spetsialistil on kohe peas kinnisidee, et "kindlasti nõuavad vanemad temalt liiga palju". Vanemad on surutud sedasi nurka ja nad ei tea enam, mida teha tohib ja mida mitte. Ühelt poolt nad ju näevad, et last tuleks ette valmistada tulevikuks, et ta saaks tulevases elus hakkama - oskaks hoida lähisuhteid, tuleks tööl toime jne. Teisalt tulevad spetsialistid oma mantraga, et last peab ainult kiitma ja tunnustama paljalt selle eest, et ta omal jõul hingata suudab. Mõtlemata, et sellist mantrat järgides on kahjuks suur tõenäosus, et see laps suureks saades jääb oma ema-isa kaela peale. Egas spetsialist, kes vanematega tänitab, ei tule eales vanemate asemel seda noort täiskasvanut toitma ja katma ju. Aga õpetama ja targutama on kõva.

Mis maailmas sina veel elad? Vanemad on need, kes kooli räuskama tulevad ja sotsiaalmeediasse postitusi teevad, kui õpetajal jagub jultumust nende tupsununnule üldse mingeid nõudmisi esitada või viie asemel nelja panna.

[Külaline]

Siin on välja toodud uue aja probleem, mis on tõesti olemas. Ehk et nüüdisajal valitsevad ülitugevad käärid noortelt nõutavas, võrrelduna kooli ja töökoha vahel. Töötukassas on arvel palju noori, kes ei saa üldse aru, mida töölkäimine tähendab. Nad ei mõista, et minnes tööle, peab igal hommikul kindlal ajal tõusma, kuhugi minema ja seal ülemuse sõna kuulama ning tegema täpselt seda, mida ülemus nõuab.

Samas aga koolile - ja samuti ka lapsevanematele - levitatakse suurt mantrat, et lapselt ei tohtivat nõuda mitte midagi. Niikui vähegi lapsel mingeid probleeme esineb, nii vaadatakse silmapilk tigedusega otsa ta emale-isale ja spetsialistil on kohe peas kinnisidee, et "kindlasti nõuavad vanemad temalt liiga palju". Vanemad on surutud sedasi nurka ja nad ei tea enam, mida teha tohib ja mida mitte. Ühelt poolt nad ju näevad, et last tuleks ette valmistada tulevikuks, et ta saaks tulevases elus hakkama - oskaks hoida lähisuhteid, tuleks tööl toime jne. Teisalt tulevad spetsialistid oma mantraga, et last peab ainult kiitma ja tunnustama paljalt selle eest, et ta omal jõul hingata suudab. Mõtlemata, et sellist mantrat järgides on kahjuks suur tõenäosus, et see laps suureks saades jääb oma ema-isa kaela peale. Egas spetsialist, kes vanematega tänitab, ei tule eales vanemate asemel seda noort täiskasvanut toitma ja katma ju. Aga õpetama ja targutama on kõva.

Mis maailmas sina veel elad? Vanemad on need, kes kooli räuskama tulevad ja sotsiaalmeediasse postitusi teevad, kui õpetajal jagub jultumust nende tupsununnule üldse mingeid nõudmisi esitada või viie asemel nelja panna.

Ma elan reaalses maailmas.

[Külaline]

Ma elan reaalses maailmas

Äkki tutvud probleemi taustaga, realist.
https://opleht.ee/2024/02/opetajad-kius ... s-ja-miks/

[Külaline]

Ah, eks neid kibestunud vanaeitesid on igalpool, kes kodus k*ppi ei saa ja elavad end tööl teiste peal välja. Ära võta isiklikult ja aja oma rida.

[Külaline]

Ma elan reaalses maailmas

Äkki tutvud probleemi taustaga, realist.
https://opleht.ee/2024/02/opetajad-kius ... s-ja-miks/

Selline artikkel kinnitab mu sõnu, kuna see näitab, et õpetajad võivad vanemaid materdada nii palju kui torust tuleb. Seevastu teise poole vaatenurka esile tuua ei tohi. Kujutlete te uneski, et ilmuks samalaadne artikkel mõne lapsevanema või õpilase sulest, kus ta kirjeldab, kuidas pedagoog tunnis lapsi värdjateks sõimab, konfidentsiaalset infot laste kohta õpetajate toas lahkab, füüsilise puudega lapsi nende puude tõttu mõnitab ja paremaid hindeid laob sellele, kelle isa on kõrgema koha peal ja ema toob õpetajale kingitusi. Kõik need probleemid taandatakse sujuvalt üksnes mantrale: "lapsevanemad räuskavad, kuna õpetaja pani nende lapsele viie asemel nelja". Mina olen pidanud kuulama õpetaja räuskamist - ja tead, see ei olnud tore. Eriti veel lapse kuuldes.

[Külaline]

Samas aga koolile - ja samuti ka lapsevanematele - levitatakse suurt mantrat, et lapselt ei tohtivat nõuda mitte midagi. Niikui vähegi lapsel mingeid probleeme esineb, nii vaadatakse silmapilk tigedusega otsa ta emale-isale ja spetsialistil on kohe peas kinnisidee, et "kindlasti nõuavad vanemad temalt liiga palju". Vanemad on surutud sedasi nurka ja nad ei tea enam, mida teha tohib ja mida mitte. Ühelt poolt nad ju näevad, et last tuleks ette valmistada tulevikuks, et ta saaks tulevases elus hakkama - oskaks hoida lähisuhteid, tuleks tööl toime jne. Teisalt tulevad spetsialistid oma mantraga, et last peab ainult kiitma ja tunnustama paljalt selle eest, et ta omal jõul hingata suudab. Mõtlemata, et sellist mantrat järgides on kahjuks suur tõenäosus, et see laps suureks saades jääb oma ema-isa kaela peale. Egas spetsialist, kes vanematega tänitab, ei tule eales vanemate asemel seda noort täiskasvanut toitma ja katma ju. Aga õpetama ja targutama on kõva.

Ma arvan, et sa liialdad päris tugevalt.
Lapsevanemad saavad päris hästi aru, mis on lastele/noortele hea. Kodus näevad lapsed iga päev, kuidas vanemad tööle lähevad kindlaks kellaajaks ja teavad, millal nende tööpäev lõpeb. Vanemad ju on oma tööga ka eeskujuks ja räägivad kodus sellest.
Gümnaasium nõuab neilt päris palju, samuti ülikool. Peavad hakkama saama ja teavad, miks.
Enamasti ei lähe lapsevanematel just väga tihti mingite spetsialistide abi vaja. Kui läheb, siis teevad ise oma valiku, millise nõuandega arvestada, millisega mitte.
Mina ühe lapsega käisin ka spetsialistide juures, aga juba esimest juttu kuulates esitasin palju küsimusi ja vaidlesin mõnele asjale vastu, kuna tundsin oma last ju paremini. Tekkiski psühholoogiga dialoog, saime asju arutatud, väga hea koostöö tekkis. Mina muutsin oma arvamust, tema oma seisukohti ja soovitusi.
Tavaline laps, tavaline vanem - no mis imelikku mantrat peaks kuulama?
Näita lapsele varasest noorusest eeskuju, kuidas tegelik elu käib ja räägi, mis elus on oluline! Suhtle oma lastega, kasvata nad ise headeks inimesteks, ole nende jaoks kohal iga päev. Ja sul pole ühtki võõrast spetsialisti vaja.

[Külaline]

Teisalt tulevad spetsialistid oma mantraga, et last peab ainult kiitma ja tunnustama paljalt selle eest, et ta omal jõul hingata suudab. Mõtlemata, et sellist mantrat järgides on kahjuks suur tõenäosus, et see laps suureks saades jääb oma ema-isa kaela peale. Egas spetsialist, kes vanematega tänitab, ei tule eales vanemate asemel seda noort täiskasvanut toitma ja katma ju. Aga õpetama ja targutama on kõva.

Ükski spetsialist seda ei räägi. Kui sa isegi ei saa aru, mida need spetsialistid räägivad, ära mine sinna. Kasvata ise oma lapsi.

[Tigger]

Ükski spetsialist ei aita, kui laps on kodus tuksi keeratud. Vanemad hakkavad last "kasvatama" alles siis, kui selgub, et laps ei ole enam nunnu beebi, kellele on kõik lubatud, vaid täis jurakas, kellest jõud enam üle ei käi.
Siis on süüdi muidugi lasteaed ja kool.

[iiR]

Siin on välja toodud uue aja probleem, mis on tõesti olemas. Ehk et nüüdisajal valitsevad ülitugevad käärid noortelt nõutavas, võrrelduna kooli ja töökoha vahel. Töötukassas on arvel palju noori, kes ei saa üldse aru, mida töölkäimine tähendab. Nad ei mõista, et minnes tööle, peab igal hommikul kindlal ajal tõusma, kuhugi minema ja seal ülemuse sõna kuulama ning tegema täpselt seda, mida ülemus nõuab.

Samas aga koolile - ja samuti ka lapsevanematele - levitatakse suurt mantrat, et lapselt ei tohtivat nõuda mitte midagi. Niikui vähegi lapsel mingeid probleeme esineb, nii vaadatakse silmapilk tigedusega otsa ta emale-isale ja spetsialistil on kohe peas kinnisidee, et "kindlasti nõuavad vanemad temalt liiga palju". Vanemad on surutud sedasi nurka ja nad ei tea enam, mida teha tohib ja mida mitte. Ühelt poolt nad ju näevad, et last tuleks ette valmistada tulevikuks, et ta saaks tulevases elus hakkama - oskaks hoida lähisuhteid, tuleks tööl toime jne. Teisalt tulevad spetsialistid oma mantraga, et last peab ainult kiitma ja tunnustama paljalt selle eest, et ta omal jõul hingata suudab. Mõtlemata, et sellist mantrat järgides on kahjuks suur tõenäosus, et see laitma ja katma ju. Aga õpetama ja targutama on kõva.

See on sihuke kibestunud "tänapäeva noored on hukas" kommentaar, millesarnaseid aeg-ajalt ikka välja paisatakse, aga mingil imelikul moel siiski uus põlvkond enamasti saab kuidagi elatud, muutuvadki nõudmised, ülemus-alluv dünaamika töökohtades jne. Ja see, mida meie oleme normaalsuseks pidanud, hakkabki otstest murenema, kui tuleb peale uus põlvkond oma muutunud arusaamadega. Nii on see toimunud juba tuhandeid aastaid ja toimub edaspidi ka.

Ja ei ole kuskil kedagi asjatundjat, kes ütleks, et lastelt ei või midagi nõuda. Vastupidi, kõikjal soovitatakse lastele anda ea- ja jõukohaseid ülesandeid, võimaldada neil ise millegi eest vastutada jne.

[Külaline]

Ei ole need tänitajad ülemsed vaid pigem töökaaslased ja just need vanurid. Ülemusel polnud phtegi halba sõna ning ka arvas neiu võiks ikka edasi jääda. Omal tuttav just selline kes kogu hingest üritab, suitsu ei tee ning vaid rügab seal tööd. Seal ühel mutil jääb ette, et ta pigem liiga aeglane. Tuttav üritab taga ajada mingit täiuslikkust aga muti tahab, et teeks kiiremini ja lohakamalt. Kui kiirustab ja teeb lohakamalt saab hoopis sõimata. Iga kord seletatakse erinevalt, kord ütleb muti, et võiks siuh-säuh teha ja üldse mingid tegevused vahele jätta ja jätab ka see mutt ise, teine päev hoopis tänitab kui miskit teeb nagu eelmine päev rääkis. Mul too tuttav pigem sõnakuuleliku ja vaikse iseloomuga ning midagi vastu ei ütle. Aeglane võib tõesti ollla, aga kui alles mõned kuud antud tööd on teinud, siis ei saagi olla sama kiire kui 30a juba seal töödanud muti. Natukenegi võiks olla tolerantsust, ei saa ometi oodata, et noor töötaja on sama kiire kõiges nagu vanamutt kes on seal töötanud juba veerand sajandit.

[Külaline]

Ei ole need tänitajad ülemsed vaid pigem töökaaslased ja just need vanurid. Ülemusel polnud phtegi halba sõna ning ka arvas neiu võiks ikka edasi jääda. Omal tuttav just selline kes kogu hingest üritab, suitsu ei tee ning vaid rügab seal tööd. Seal ühel mutil jääb ette, et ta pigem liiga aeglane. Tuttav üritab taga ajada mingit täiuslikkust aga muti tahab, et teeks kiiremini ja lohakamalt. Kui kiirustab ja teeb lohakamalt saab hoopis sõimata. Iga kord seletatakse erinevalt, kord ütleb muti, et võiks siuh-säuh teha ja üldse mingid tegevused vahele jätta ja jätab ka see mutt ise, teine päev hoopis tänitab kui miskit teeb nagu eelmine päev rääkis. Mul too tuttav pigem sõnakuuleliku ja vaikse iseloomuga ning midagi vastu ei ütle. Aeglane võib tõesti ollla, aga kui alles mõned kuud antud tööd on teinud, siis ei saagi olla sama kiire kui 30a juba seal töödanud muti. Natukenegi võiks olla tolerantsust, ei saa ometi oodata, et noor töötaja on sama kiire kõiges nagu vanamutt kes on seal töötanud juba veerand sajandit.

Ju siis see neiukene on ikka üliaeglane, kui vanem mutt sada korda kiiremini teeb. Noored peaks ikka naguke käbedamad olema kui vanamutid. Sellega üldiselt arvestatakse, et kõik pole kiired ja jõudlus on erinev, aga kui see juba silma jääb, et inimene on väga aeglane, siis tundub, et asi ei parane. Osad lihtsalt polegi krapsakad, midagi pole teha. Siis talle selline töö ei sobi, kus kiirus on tähtis, ongi parem otsida midagi muud.

[Külaline]

Ei ole need tänitajad ülemsed vaid pigem töökaaslased ja just need vanurid. Ülemusel polnud phtegi halba sõna ning ka arvas neiu võiks ikka edasi jääda. Omal tuttav just selline kes kogu hingest üritab, suitsu ei tee ning vaid rügab seal tööd. Seal ühel mutil jääb ette, et ta pigem liiga aeglane. Tuttav üritab taga ajada mingit täiuslikkust aga muti tahab, et teeks kiiremini ja lohakamalt. Kui kiirustab ja teeb lohakamalt saab hoopis sõimata. Iga kord seletatakse erinevalt, kord ütleb muti, et võiks siuh-säuh teha ja üldse mingid tegevused vahele jätta ja jätab ka see mutt ise, teine päev hoopis tänitab kui miskit teeb nagu eelmine päev rääkis. Mul too tuttav pigem sõnakuuleliku ja vaikse iseloomuga ning midagi vastu ei ütle. Aeglane võib tõesti ollla, aga kui alles mõned kuud antud tööd on teinud, siis ei saagi olla sama kiire kui 30a juba seal töödanud muti. Natukenegi võiks olla tolerantsust, ei saa ometi oodata, et noor töötaja on sama kiire kõiges nagu vanamutt kes on seal töötanud juba veerand sajandit.

Kui su tuttav on samasugune ebaviisakas nagu sina, siis üldse ei imesta. Pealegi, mis töökoht see selline on, ku töötavad 70 ja 80-aastased vanurid?

[Külaline]

Ei ole need tänitajad ülemsed vaid pigem töökaaslased ja just need vanurid. Ülemusel polnud phtegi halba sõna ning ka arvas neiu võiks ikka edasi jääda. Omal tuttav just selline kes kogu hingest üritab, suitsu ei tee ning vaid rügab seal tööd. Seal ühel mutil jääb ette, et ta pigem liiga aeglane. Tuttav üritab taga ajada mingit täiuslikkust aga muti tahab, et teeks kiiremini ja lohakamalt. Kui kiirustab ja teeb lohakamalt saab hoopis sõimata. Iga kord seletatakse erinevalt, kord ütleb muti, et võiks siuh-säuh teha ja üldse mingid tegevused vahele jätta ja jätab ka see mutt ise, teine päev hoopis tänitab kui miskit teeb nagu eelmine päev rääkis. Mul too tuttav pigem sõnakuuleliku ja vaikse iseloomuga ning midagi vastu ei ütle. Aeglane võib tõesti ollla, aga kui alles mõned kuud antud tööd on teinud, siis ei saagi olla sama kiire kui 30a juba seal töödanud muti. Natukenegi võiks olla tolerantsust, ei saa ometi oodata, et noor töötaja on sama kiire kõiges nagu vanamutt kes on seal töötanud juba veerand sajandit.

Kui su tuttav on samasugune ebaviisakas nagu sina, siis üldse ei imesta. Pealegi, mis töökoht see selline on, ku töötavad 70 ja 80-aastased vanurid?

Selles mõttes ka huvitav koht, et ülemus on rahul ja arvab, et võiks edasi jääda, aga mingi kaastöötajast mutt otsustab, et ei, lastagu ikka lahti.

[Külaline]

Ükski spetsialist ei aita, kui laps on kodus tuksi keeratud. Vanemad hakkavad last "kasvatama" alles siis, kui selgub, et laps ei ole enam nunnu beebi, kellele on kõik lubatud, vaid täis jurakas, kellest jõud enam üle ei käi.
Siis on süüdi muidugi lasteaed ja kool.

Ma annaksin kogu oma ülejäänud elu selle eest, kui vaid kool poleks sekkunud mu lapse kasvatamisse vastu lapse ja vanemate soovi. Aga ei - ikka nemad teavad kõike kõige paremini ja laps ning vanem pidagu mokk maas. Laps oli puhtviieline, eeskujuliku käitumisega, mitte iialgi ei rikkunud tunnis korda vms - ja ikkagi leidis kool, et tuleb sekkuda ja enne korras laps tuksi keerata. Kurat võtku neid kamandajaid! Õpetagu parem mu last, mitte ärgu pressigu ennast peale seal, kus neid vaja pole.

[Külaline]

Ükski spetsialist ei aita, kui laps on kodus tuksi keeratud. Vanemad hakkavad last "kasvatama" alles siis, kui selgub, et laps ei ole enam nunnu beebi, kellele on kõik lubatud, vaid täis jurakas, kellest jõud enam üle ei käi.
Siis on süüdi muidugi lasteaed ja kool.

Ma annaksin kogu oma ülejäänud elu selle eest, kui vaid kool poleks sekkunud mu lapse kasvatamisse vastu lapse ja vanemate soovi. Aga ei - ikka nemad teavad kõike kõige paremini ja laps ning vanem pidagu mokk maas. Laps oli puhtviieline, eeskujuliku käitumisega, mitte iialgi ei rikkunud tunnis korda vms - ja ikkagi leidis kool, et tuleb sekkuda ja enne korras laps tuksi keerata. Kurat võtku neid kamandajaid! Õpetagu parem mu last, mitte ärgu pressigu ennast peale seal, kus neid vaja pole.

Minu kogemuse järgi kool pigem ei sekku, kui vähegi võimalik. Kui muidugi laps päris ise läheb rääkima, et tahan ära ennast tappa, isa ahistab vms, eks siis pole tõesti pääsu, peab reageerima. Et keegi niiväga tahaks hakata hirmsasti tegelema lapsega, kes on hea õpilane, korda ei riku, tundub igati normaalne, siis ei hakka teda küll vägisi keegi kasvatama, ära plära.

[Külaline]

Neil tigetsejatel võiks piinlik olla küll. Tihtipeale need halva õhkkonna tekitajad on ise keskealised prouad, kes siis igal võimalusel noori ja alles kogenematuid maha teevad. Minul tuttav (19aastane) just lahkus töölt just ühe vanaproua kiusu pärast. Inimesed tõesti võiksid olla tolerantsemad. Millegi pätast just need vanaprouad kes võiksid olla elukogenud, toetavad ja mõistvad on need kõige kiuslikumad.

Äkki need vanaprouad oskavad eesti keelt paremini kui sina, seetõttu kiusavad?

[Külaline]

Neil tigetsejatel võiks piinlik olla küll. Tihtipeale need halva õhkkonna tekitajad on ise keskealised prouad, kes siis igal võimalusel noori ja alles kogenematuid maha teevad. Minul tuttav (19aastane) just lahkus töölt just ühe vanaproua kiusu pärast. Inimesed tõesti võiksid olla tolerantsemad. Millegi pätast just need vanaprouad kes võiksid olla elukogenud, toetavad ja mõistvad on need kõige kiuslikumad.

Äkki need vanaprouad oskavad eesti keelt paremini kui sina, seetõttu kiusavad?

Võibolla tõesti, kuigi see ei puutu asjasse. Eks need äsja täiskasvanuks saanu tõesti võiksid kohe tööle minnes olla suurde kogemustega. Õnneks mu tuttav otsustas ise sealt negatiivsest keskkonnast lahkuda ja minna edasi õppima.

[Külaline]

Neil tigetsejatel võiks piinlik olla küll. Tihtipeale need halva õhkkonna tekitajad on ise keskealised prouad, kes siis igal võimalusel noori ja alles kogenematuid maha teevad. Minul tuttav (19aastane) just lahkus töölt just ühe vanaproua kiusu pärast. Inimesed tõesti võiksid olla tolerantsemad. Millegi pätast just need vanaprouad kes võiksid olla elukogenud, toetavad ja mõistvad on need kõige kiuslikumad.

Äkki need vanaprouad oskavad eesti keelt paremini kui sina, seetõttu kiusavad?

Võibolla tõesti, kuigi see ei puutu asjasse. Eks need äsja täiskasvanuks saanu tõesti võiksid kohe tööle minnes olla suurde kogemustega. Õnneks mu tuttav otsustas ise sealt negatiivsest keskkonnast lahkuda ja minna edasi õppima.

No näed, siis peab ju seda kiuslikku vanamemme lausa tänama. Ega selle liinitööga poleks ju kuskile nagunii jõudnud, kui oled veel kobakäpp ka. Igati parem otsus oli minna edasi õppima.

[Külaline]

Ükski spetsialist ei aita, kui laps on kodus tuksi keeratud. Vanemad hakkavad last "kasvatama" alles siis, kui selgub, et laps ei ole enam nunnu beebi, kellele on kõik lubatud, vaid täis jurakas, kellest jõud enam üle ei käi.
Siis on süüdi muidugi lasteaed ja kool.

Ma annaksin kogu oma ülejäänud elu selle eest, kui vaid kool poleks sekkunud mu lapse kasvatamisse vastu lapse ja vanemate soovi. Aga ei - ikka nemad teavad kõike kõige paremini ja laps ning vanem pidagu mokk maas. Laps oli puhtviieline, eeskujuliku käitumisega, mitte iialgi ei rikkunud tunnis korda vms - ja ikkagi leidis kool, et tuleb sekkuda ja enne korras laps tuksi keerata. Kurat võtku neid kamandajaid! Õpetagu parem mu last, mitte ärgu pressigu ennast peale seal, kus neid vaja pole.

Minu kogemuse järgi kool pigem ei sekku, kui vähegi võimalik. Kui muidugi laps päris ise läheb rääkima, et tahan ära ennast tappa, isa ahistab vms, eks siis pole tõesti pääsu, peab reageerima. Et keegi niiväga tahaks hakata hirmsasti tegelema lapsega, kes on hea õpilane, korda ei riku, tundub igati normaalne, siis ei hakka teda küll vägisi keegi kasvatama, ära plära.

Piisab sellest, kui lapsevanem lastevanemate koosolekul suu avab ja mõnest kooli probleemist räägib. Paari nädala pärast on ta lapse kohta juba "teatatud, kuhu vaja". Lähemal uurimisel ei leia jutud kinnitust, aga lapsele on märk külge igaveseks.

[Külaline]

Piisab sellest, kui lapsevanem lastevanemate koosolekul suu avab ja mõnest kooli probleemist räägib. Paari nädala pärast on ta lapse kohta juba "teatatud, kuhu vaja". Lähemal uurimisel ei leia jutud kinnitust, aga lapsele on märk külge igaveseks.

Ära seleta. Neid "suu avavaid" lapsevanemaid on nii palju, et ei jõua keegi nende lapsi sellepärast kiusama hakata. Kui laps käitub korralikult, hinded on head, ise ei kurda millegi üle, siis ei tegele temaga tugimeeskonnast mitte keegi. Abivajavaid lapsi on nii palju, et ei soovi keegi endale ilmaasjata mingit tööd juurde.