Kas on tõesti nii keeruline õpetajaks saada?

[Külaline]

Lugesin artiklit ja olen nüüd hämmingus - kas on tõesti tänapäeval nii raske saada kvalifikatsiooniga õpetajaks? https://www.err.ee/1609670000/marii-foh ... a-pihtimus

Kui mina hakkasin 15 aastat tagasi õpetajaks, siis oli asi palju lihtsam. Kui oli olemas "tavaline" (mitte pegagoogiline) kõrgharidus, siis sai ära teha pedagoogika kursuse (maht oli vist 160 tundi) ja olidki nagu naksti kvalifitseeritud õpetaja. Muidu oli see kursus tasuline, aga tööandja maksis kinni.

Nüüd, nagu see õpetaja seal artiklis kirjutab, peab olema tehtud õpetaja magistrikraad. Ja selleks, et sinna magistrisse pääseda, ei piisa tavalisest bakast, vaid peavad olema tehtud vastava ülikooli (TÜ/TLÜ) eeldusained.

Kui see tõesti nii on, siis mida see haridusministeerium küll mõtleb? Niigi on õpetajate puudus nii suur. Niigi on vähe neid noori, kes tahavad kooli tööle minna. Miks siis nendele vähestele kaikad kodaratesse loopida? Tundub nii absurdne.

Ma ise ei tööta ammu enam koolis, nii et ei tea, kuidas seal tegelikult olukord on nende nõudmistega. On äkki keegi paremini kursis?

[Ants]

Minu arvates selle inimese kirjatükk ilmestab vägagi hästi, miks peab siiski viidatud haridustaseme saavutama ja jätkama kvalifikatsiooni taseme hoidmist.
Muideks, meditsiinis ei nõuta täna mingit kutsetunnistust. Vastuvõtul võib olla suvaline koristaja kellegi arstitädi nimesildiga valges kitlis. Mõnes muus valdkonnas aga trükid nime avalikku andmebaasi ja kohe selge, kas on kutsetunnistus või ei.

[Külaline]

Minu arvates selle inimese kirjatükk ilmestab vägagi hästi, miks peab siiski viidatud haridustaseme saavutama ja jätkama kvalifikatsiooni taseme hoidmist.
Muideks, meditsiinis ei nõuta täna mingit kutsetunnistust. Vastuvõtul võib olla suvaline koristaja kellegi arstitädi nimesildiga valges kitlis. Mõnes muus valdkonnas aga trükid nime avalikku andmebaasi ja kohe selge, kas on kutsetunnistus või ei.

Mis siis sellel "kirjatükil" viga on? Oskad ka põhjendada?

[Külaline]

Vanasti oli jah kergem kvalifikatsiooni saada. Praegu saab ka selle noored kooli programmiga kahe aastaga õpetajaks, aga sinna ka on raske saada. Koolis, kus mu laps õpib, annab keraamik keraamikatunde, personaaltreener kehalist, keeletoimetaja eesti keelt, sotsioloogia magistrikraadiga inimene ühiskonnaõpetust, aga nemad on kõik need hirmsad kvalifikatsioonita õpetajad, kellest siin ette ja taha räägitakse. Ja siis tuleb üks "Ants", kes on 40 aastat tagasi mingi pedagoogikakursuse läbinud ja temal on paberid olemas. Vahet pole, mis hoiakud ja meetodid tal on. Need eespoolnimetatud õpetajad saavad aastase lepingu ja peavad järgmine aasta uuesti kandideerima. Minu arust on see samuti väga jabur süsteem. Ma saan aru, kui me räägiks mingitest tänavalt tulnud suva inimestest, aga need on kõik magistrikraadiga spetsialistid, kellel on õpetajakogemus olemas.

[Külaline]

Huvitaval kombel ülikoolis ei nõua keegi mingit õpetamisoskust. Kõrgkooli didaktika täiendkoolitust küll pakutakse, aga õppejõul on seal osalemine vabatahtlik. Piisab kraadist ja erialastest teadmistest, kas ta õpetada oskab või mis ta seal loengus teeb, ei huvita mitte kedagi.

[Külaline]

Minu arvates selle inimese kirjatükk ilmestab vägagi hästi, miks peab siiski viidatud haridustaseme saavutama ja jätkama kvalifikatsiooni taseme hoidmist.
Muideks, meditsiinis ei nõuta täna mingit kutsetunnistust. Vastuvõtul võib olla suvaline koristaja kellegi arstitädi nimesildiga valges kitlis. Mõnes muus valdkonnas aga trükid nime avalikku andmebaasi ja kohe selge, kas on kutsetunnistus või ei.

Mis siis sellel "kirjatükil" viga on? Oskad ka põhjendada?

Minult ei küsitud, kuid võin vastata küll. Mina olen üks noist kvalifitseeritud õpetajatest ja mulle tundus see konkreetne kirjatükk pisut ennast upitava ja "päris" õpetajaid mahategevana ("Ma kuulun klassi ette, mitte õpetajate tuppa..."). Umbes nii, nagu need, kes väidavad, et parim ülikool on eluülikool.
Samas ei eita, et probleem on olemas.

[Ants]

Huvitaval kombel ülikoolis ei nõua keegi mingit õpetamisoskust. Kõrgkooli didaktika täiendkoolitust küll pakutakse, aga õppejõul on seal osalemine vabatahtlik. Piisab kraadist ja erialastest teadmistest, kas ta õpetada oskab või mis ta seal loengus teeb, ei huvita mitte kedagi.

Millises ülikoolis ei nõuta täiskasvanutekoolitaja kutsetunnistust? Minu ajal oli veel selline asi nagu kvaliteedi juhtimissüsteemi raames teostatud tudengite osas anonüümne küsitlus õppejõu taseme ja suhtlemisoskuse osas. Minule olid need vastused eeliseks järjekordseks perioodiks kandideerimisel. Tänaseks on olukord muutunud niipalju, et pädevaid eksperte on vähe ja poetakse kasvõi nahast välja, et keegi loengut lugema tuleks (harjutustunnid ja labor ja kursusetöö jmt). Õnneks on asi lahenenud: noored ei tunne keeruliste erialade vastu huvi ja kui kedagi loengut pole kuulamas siis pole ju vaja ka eksperti lugemas!

[Ants]

...

Mis siis sellel "kirjatükil" viga on? Oskad ka põhjendada?

Minult ei küsitud, kuid võin vastata küll. Mina olen üks noist kvalifitseeritud õpetajatest ja mulle tundus see konkreetne kirjatükk pisut ennast upitava ja "päris" õpetajaid mahategevana ("Ma kuulun klassi ette, mitte õpetajate tuppa..."). Umbes nii, nagu need, kes väidavad, et parim ülikool on eluülikool.
Samas ei eita, et probleem on olemas.

Nõustun Teiega. Korduvalt on rõhutatud väljeneid stiilis "Sinine tempel mustvalgel koopial, kaunis trikoloor Eesti õpetaja südames, ..." viitab ilmselt hakkama mitte saamisele ja sellest tulenevatele raskustele, sh ka vist vaimsetele.

[Külaline]

Mina püstitaksin küsimuse nii: kas õpetajaks saada on keerulisem või lihtsam võrreldes teiste erialadega?
Mul endal on mitu kõrgharidust, üks neist klassiõpetaja oma. Sestap tean, et igal ametil on oma kergused ja raskused. Ka palga osas on samamoodi. Kui keegi üritab väita, et just sellel erialal on kuidagi raskem ja palk kuidagi väiksem jne, siis tuleb tõde päevavalgele vaid võrdluses teiste sarnaste erialadega.

Olen nõus, et õpetaja amet nõuab teatud iseloomuomadusi ja teatud oskuseid. Õpetaja peab oskama ennast kehtestada, aga nõnda, et õpilast päris mutta ka ei tambiks. Lisaks peavad tal olema head teadmised õppekavast, metoodikatest, ta peab oskama leida üles materjale ja tal peab olema hea suhtlusoskus. Mõnel teisel erialal jällegi on vajalikud pisut teistlaadi iseloomuomadused ja teadmised ja oskus suhelda erinevate inimestega pole nii määrav.

Ka õpetaja kutse saamise osas ma arvan, et see ei ole keerulisem kui teistel erialadel. Kui tundub, et midagi on ebaõiglaselt tekitatud, siis tuleb suu lahti teha ja info nn kõrgemale poole ka edastada.

[Külaline]

Millises ülikoolis ei nõuta täiskasvanutekoolitaja kutsetunnistust?

Võin teid informeerida, et mitte kuskil ei nõuta mingit kutsetunnistust. Tagasisidet üliõpilastelt küsitakse küll, aga see on ju natuke teine asi. Populaarsus ja hea õpetamisoskus võivad olla koos, aga ei pruugi.

[Külaline]

Mina püstitaksin küsimuse nii: kas õpetajaks saada on keerulisem või lihtsam võrreldes teiste erialadega?

Ei saaks öelda, et raskem oleks kui mõni teine eriala, lihtsalt kui inimesel on juba magistrikraad võiks olla natuke lühem õpe, mis keskenduks ainult pedagoogikale. Ma ise õpin eripedagoogikat, väga palju on igasugu muud pahna, mida mul pole töös vaja. Mul on juba magistrikraad, seega seda muud pahna pole niiväga vaja. Viis aastat pean ikkagi õppima, et saaks eriala kätte. Mitte et see väga raske oleks, aga aega võtab palju. Palju on praktikat, mida ei tohi oma koolis teha, see on juba päris suur takistus. Pead siis töölt vabaks võtma, et seal praktikal olla, kuigi mul on ju juba praktikat küllalt. Natuke paindlikum võiks olla see süsteem.

[Külaline]

Kutsekooli ja tehnikumi peaks vist saama õpetajaks ainult magistrikraadiga?

[Külaline]

Kui mina hakkasin 15 aastat tagasi õpetajaks, siis oli asi palju lihtsam. Kui oli olemas "tavaline" (mitte pegagoogiline) kõrgharidus, siis sai ära teha pedagoogika kursuse (maht oli vist 160 tundi) ja olidki nagu naksti kvalifitseeritud õpetaja. Muidu oli see kursus tasuline, aga tööandja maksis kinni.

Nüüd, nagu see õpetaja seal artiklis kirjutab, peab olema tehtud õpetaja magistrikraad. Ja selleks, et sinna magistrisse pääseda, ei piisa tavalisest bakast, vaid peavad olema tehtud vastava ülikooli (TÜ/TLÜ) eeldusained.

Siin on segamini puder ja kapsad.

1) Kas 15 aastat tagasi tõepoolest oli nii, et sul oli olemas ütleme piimatehnoloogi kõrgharidus, sa tegid ära 160 tundi ja olid nagu naksti näiteks ajalooõpetaja? Päris tõsiselt? Või oli see ikka nii, et sul oli 4+2 matemaatika baka, sa tegid juurde selle 160 tundi ning said seejärel matemaatika (aga mitte ajaloo) õpetajaks? Muide, päris seda ei olnud isegi mitte 15 aastat tagasi. 4+2 süsteemiga liidestus õpetaja kutseaasta ehk siis õpetajakoolitus oli 4+1. Praegu on 3+2. Võib-olla kirjutaja eksis ja mõtles kunagist 5-aastast kõrgharidust? Aga see süsteem kehtis pigem 30+ aastat tagasi.

Sisuliselt oligi eeldusaineks see, et tehtud oli lähedase eriala "tavaline" baka. Praeguseks on neid eeldusainete osasid aina vähemaks viilitud. 60 EAP eeldusaineid on pigem haruldus, kui erinevaid õpetajaõppekavasid vaadata. Ajalooõpetaja nõuab üldse 0 EAP (võidki otse tulla piimatehnoloogi bakast), matemaatika nõuab 0 EAP (siis vaja teha eksam) või 18 EAP jne.

2) Tõeline probleem on kahes kohas.

a) kui isikul pole üldse kõrgharidust (bakadiplomit). Baka kavasid, mida töö kõrvalt saaks õppida (päriselt täiskohaga töö ja pere kõrvalt), on siiski vähe. Bakaõpe on üldiselt päevaõpe. 40-aastasel inimesel, kes töötab täiskohaga (ja vähemaga ei saa töötada, sest muidu ei jätku raha), on selle kõrvalt bakat nullist teha üliraske. Aga ükski magistriprogramm (sh ka mitte õpetajakoolituse omad) ei võta vastu, kui bakat pole.

b) kui kõrgharidus (baka) on olemas täiesti teisel erialal kui õpetajakoolituse magistrikava. Eeldusainete tegemine ei ole samamoodi töötavale inimesele üldse lihtne, isegi kui neid on ainult 18 EAP. Kas nad on sessioonõppes, kas nad on tasuta, kas moodustavad süsteemi a la kas saab mõistlikult aasta jooksul kuulata nii, et eelmises aines ei eeldata alles hiljem toimuva aine teadmisi jne. Nüüd hiljuti on käivitatud mikrokraadid, mis üritavad siin mingit leevendust tuua, aga ega see ei ole ka võluvits.

Kes siin küsis, et kas selliseid magistriprogramme ei ole, et kui mingi komponent (nt eriala ise) on täielikult olemas, et siis oleks ainult pedagoogika. Jah, selliseid programme on. Lühemaid kui 2a.
Aga õpetajakoolituse kohta käib ministri määrus, mis ütleb, et õpetajate koolitus on 300 EAP ehk siis 5 aastat. Seega sellised programmid ei võta 3-aastase baka pealt.

P.S. Palun vabandust piimatehnoloogide ees, see oli lihtsalt suvaline (kõigist õppeainetest eristuv) näide. Võib-olla seal tegelikult on bioloogia või keemia jaoks sobivaid eeldusaineid vms.

[Külaline]

Minu arvates selle inimese kirjatükk ilmestab vägagi hästi, miks peab siiski viidatud haridustaseme saavutama ja jätkama kvalifikatsiooni taseme hoidmist.
Muideks, meditsiinis ei nõuta täna mingit kutsetunnistust. Vastuvõtul võib olla suvaline koristaja kellegi arstitädi nimesildiga valges kitlis. Mõnes muus valdkonnas aga trükid nime avalikku andmebaasi ja kohe selge, kas on kutsetunnistus või ei.

Antsuke muidu nii tark, et igas teemas on vaja sõna võtta aga vot tervishoiutöötajate registrist pole midagi kuulnud . Kuidas siis nii?

[Ants]

Minu arvates selle inimese kirjatükk ilmestab vägagi hästi, miks peab siiski viidatud haridustaseme saavutama ja jätkama kvalifikatsiooni taseme hoidmist.
Muideks, meditsiinis ei nõuta täna mingit kutsetunnistust. Vastuvõtul võib olla suvaline koristaja kellegi arstitädi nimesildiga valges kitlis. Mõnes muus valdkonnas aga trükid nime avalikku andmebaasi ja kohe selge, kas on kutsetunnistus või ei.

Antsuke muidu nii tark, et igas teemas on vaja sõna võtta aga vot tervishoiutöötajate registrist pole midagi kuulnud . Kuidas siis nii?

Kihistame koos naerda: me kõik oleme kuskil registris, aga see veel ei näita kompetentsi. Teie olete muideks RR-s.
Teie olete kes, et keelata/lubada/jmt igas või üksikus teemas sõna võtta portaalis suunitlusega arutle? Kas Teil on mingi alaväärsuskompleks, mida siin välja elate? Olete ehk mõelnud meditsiini poole pöördumise osas?
NB! Tervishoiutöötajate register on selles suhtes hea, et sealt saab palju huvitavad infot igasugu uhuu arstide ja õdede jmt kohta.
Guest, proovige oma nime etis registrist leida. Kui ei leia siis ... mnjah ... pole mõtet mul ka arvamust avaldada.

[Külaline]

Minu arvates selle inimese kirjatükk ilmestab vägagi hästi, miks peab siiski viidatud haridustaseme saavutama ja jätkama kvalifikatsiooni taseme hoidmist.
Muideks, meditsiinis ei nõuta täna mingit kutsetunnistust. Vastuvõtul võib olla suvaline koristaja kellegi arstitädi nimesildiga valges kitlis. Mõnes muus valdkonnas aga trükid nime avalikku andmebaasi ja kohe selge, kas on kutsetunnistus või ei.

Antsuke muidu nii tark, et igas teemas on vaja sõna võtta aga vot tervishoiutöötajate registrist pole midagi kuulnud . Kuidas siis nii?

Kihistame koos naerda: me kõik oleme kuskil registris, aga see veel ei näita kompetentsi. Teie olete muideks RR-s.
Teie olete kes, et keelata/lubada/jmt igas või üksikus teemas sõna võtta portaalis suunitlusega arutle? Kas Teil on mingi alaväärsuskompleks, mida siin välja elate? Olete ehk mõelnud meditsiini poole pöördumise osas?
NB! Tervishoiutöötajate register on selles suhtes hea, et sealt saab palju huvitavad infot igasugu uhuu arstide ja õdede jmt kohta.
Guest, proovige oma nime etis registrist leida. Kui ei leia siis ... mnjah ... pole mõtet mul ka arvamust avaldada.

Ära jaura, lihtne aitäh on piisav. Mõtle saad nüüd südamerahus arsti vastuvõtul käia kartmata, et koristaja su eesnääret kontrollib.
Mis selle ETIS registriga? Registrid ju kompententsi ei näita

[Ants]

Antsuke muidu nii tark, et igas teemas on vaja sõna võtta aga vot tervishoiutöötajate registrist pole midagi kuulnud . Kuidas siis nii?

Kihistame koos naerda: me kõik ...

Ära jaura, lihtne aitäh on piisav. Mõtle saad nüüd südamerahus arsti vastuvõtul käia kartmata, et koristaja su eesnääret kontrollib.
Mis selle ETIS registriga? Registrid ju kompententsi ei näita

Kes jaurab? Jälle mingi soovmõtlemine?
Koristaja ei saa eesnääret kontrollida, tal niigi akud tühjad põranda pesemisest ja tema tarkvara ei tea eesnäärmest midagi.
Kui ETIS register Eesti mastaabis kompetentsi ei näita siis mis veel näitab? Proovige siis researchgate, see üle maailma. Võin Teile ju pudistada terakesi a la kutsekoda ja MTR, aga Te ei saa sellest ju niikuinii aru.

[Külaline]

Kihistame koos naerda: me kõik ...

Ära jaura, lihtne aitäh on piisav. Mõtle saad nüüd südamerahus arsti vastuvõtul käia kartmata, et koristaja su eesnääret kontrollib.
Mis selle ETIS registriga? Registrid ju kompententsi ei näita

Kes jaurab? Jälle mingi soovmõtlemine?
Koristaja ei saa eesnääret kontrollida, tal niigi akud tühjad põranda pesemisest ja tema tarkvara ei tea eesnäärmest midagi.
Kui ETIS register Eesti mastaabis kompetentsi ei näita siis mis veel näitab? Proovige siis researchgate, see üle maailma. Võin Teile ju pudistada terakesi a la kutsekoda ja MTR, aga Te ei saa sellest ju niikuinii aru.

Ilmselt olete seda varemgi kuulnud, aga mainin siiski veel: teie suhtlemisstiil on väga ebameeldiv. Kogu aeg mingi teiste alavääristamine ja enda upitamine. Kui te üliõpilastega nii suhtleks, siis te tänapäeva ülikoolis töötada ei saaks. Õnneks selles mõttes on aeg ikkagi edasi läinud ja sellise "huumoriga" papisid enam tööl ei ole. Ja palun mulle mitte vastata, ma ei soovi teie klišeesid nagu näiteks funktsionaalne lugemisoskus, plää-plää, rohkem lugeda. Aga milleks teile üldse vastata, te ei saa ju nagunii aru.

[Ants]

...

Kes jaurab? Jälle mingi soovmõtlemine?
...

Ilmselt olete seda varemgi kuulnud, aga mainin siiski veel: teie suhtlemisstiil on väga ebameeldiv. Kogu aeg mingi teiste alavääristamine ja enda upitamine. Kui te üliõpilastega nii suhtleks, siis te tänapäeva ülikoolis töötada ei saaks. Õnneks selles mõttes on aeg ikkagi edasi läinud ja sellise "huumoriga" papisid enam tööl ei ole. Ja palun mulle mitte vastata, ma ei soovi teie klišeesid nagu näiteks funktsionaalne lugemisoskus, plää-plää, rohkem lugeda. Aga milleks teile üldse vastata, te ei saa ju nagunii aru.

Ilmselt on ehk põhjus subjektipõhise juhtumiga suhtlemisstiilist mitte aru saamise osas.
Palun esitage need laused või nende seosed, kus olen teisi alavääristanud ja VÕI end upitanud.
Ülikoolis töötavad täna igasugu huvitava IQ-ga tegelased, kes seal minu arvates, vähemalt minu arust, töötad ei tohiks. Ülikooli palk on lisaks nii väike, et sinna terve mõistusega professionaal enda aega ei pühenda.
Teie vastus "Ja palun mulle mitte vastata, ma ei soovi teie klišeesid nagu näiteks ..." viitab labiilsusele, aga millegipärast leidsite siiski põhjuse kommentaarida? Miks peaks üldsegi foorumlased olema informeeritud, et Te ei soovi enda postitustele vastamist? Kas see on nii oluline? Muudab See Teie enesetunnet paremaks? Jätate mõne ATH ravimi õhtul võtmata? Kaalutlemist palju.

[Külaline]

Anonüümses foorumis sa ei tea kunagi, kes su vastas on. Juba sellega sa, Ants, tõestad, et sa ei ole kuigi intelligentne inimene.