Kuidas valmistute sõjaks?
-
Külaline
Kirjaoskamatu neljaviiekümbiste põrutaja on ka poliitikas kõva käsi 
-
Külaline
Valmistun nii, et ei loe neid sõgedaid uudiseid, mida päevast päeva vorbitakse. Meel kohe palju rahulikum 
-
Külaline
Lõppeks on seesama jorss see, kes sõtta läheb ja sinu perset kaitseb. Ajalugu on näidanud, et nii on. Ole nii kõva feminist kui tahes.Külaline kirjutas: ↑14 Apr 2025 19:38 Kirjaoskamatu neljaviiekümbiste põrutaja on ka poliitikas kõva käsi![]()
*naine olen, vanemapoolne
-
Külaline
Sõda on kestnud üle kolme aasta. Väga, väga palju inimesi surnud, sandiststud. Kodutud. Suur ja võimas Euroopa meie kisakõridega eesotsas lubasid sõja võita. Minul tekib küll küsimus. Kas tuleb terve Ukraina rahvas ära tappa? Kaua läheb veel aega, et Venemaa kokku variseb? Nüüd muidugi on uus taktika. Venemaa hoopus vastupidi on nii võimas, et tuleb meile kõigile kohe turja. Huvitav kas peale seda kui Ukraina on võitnud?Külaline kirjutas: ↑15 Apr 2025 09:18Lõppeks on seesama jorss see, kes sõtta läheb ja sinu perset kaitseb. Ajalugu on näidanud, et nii on. Ole nii kõva feminist kui tahes.Külaline kirjutas: ↑14 Apr 2025 19:38 Kirjaoskamatu neljaviiekümbiste põrutaja on ka poliitikas kõva käsi![]()
*naine olen, vanemapoolne
-
Külaline
Sama siin- ei loe neid enam ammu ja palju rahulikum on olla. Samas ma loeks, kui need uudised annaksid olukorrast adekvaatse pildi, aga seda ju pole. On vaid pooltõed ja lausa valed.Külaline kirjutas: ↑14 Apr 2025 20:15 Valmistun nii, et ei loe neid sõgedaid uudiseid, mida päevast päeva vorbitakse. Meel kohe palju rahulikum![]()
Selge ju on, et neid sõjauudiseid vorbitakse tagamõttega. Uudiskanal saab oma klikid, valitsus saab ka oma tahtmise, kuna hirmul rahvas on kergemini manipuleeritav. Saab igasugu kaitsekulutusi tõsta ja lisaks Ukrainasse sõjalist abi saata.
-
Külaline
Tegelikult on nii meie ärimehed ja pool maailma valmis stardipakkudel, et suure ja kalli raha eest Ykrainat üles ehitama minba. Mei lollpead arvavad, et ostavad sadade miljonite eest mingit eelist seal. Ei osta.Maha visatud raha. Suured ei võta Eestit enam isegi laua taha. Otsustavad ja jagavad ise. Ok. Kallase Kaja ostis sadade miljonite ja suure kisaga endale koha Brüsselis.. Aga ega teda keegi tõsiselt võta. Tegeleb AafrikagaKülaline kirjutas: ↑15 Apr 2025 09:53Sama siin- ei loe neid enam ammu ja palju rahulikum on olla. Samas ma loeks, kui need uudised annaksid olukorrast adekvaatse pildi, aga seda ju pole. On vaid pooltõed ja lausa valed.Külaline kirjutas: ↑14 Apr 2025 20:15 Valmistun nii, et ei loe neid sõgedaid uudiseid, mida päevast päeva vorbitakse. Meel kohe palju rahulikum![]()
Selge ju on, et neid sõjauudiseid vorbitakse tagamõttega. Uudiskanal saab oma klikid, valitsus saab ka oma tahtmise, kuna hirmul rahvas on kergemini manipuleeritav. Saab igasugu kaitsekulutusi tõsta ja lisaks Ukrainasse sõjalist abi saata.
-
Külaline
Räägid, nagu oleks kaitsekulutuste tõstmine kuidagi halb asi.Külaline kirjutas: ↑15 Apr 2025 09:53Sama siin- ei loe neid enam ammu ja palju rahulikum on olla. Samas ma loeks, kui need uudised annaksid olukorrast adekvaatse pildi, aga seda ju pole. On vaid pooltõed ja lausa valed.Külaline kirjutas: ↑14 Apr 2025 20:15 Valmistun nii, et ei loe neid sõgedaid uudiseid, mida päevast päeva vorbitakse. Meel kohe palju rahulikum![]()
Selge ju on, et neid sõjauudiseid vorbitakse tagamõttega. Uudiskanal saab oma klikid, valitsus saab ka oma tahtmise, kuna hirmul rahvas on kergemini manipuleeritav. Saab igasugu kaitsekulutusi tõsta ja lisaks Ukrainasse sõjalist abi saata.
-
Külaline
Ära demagoogitse. Eesti ainukese riigina otsustas, et annab aastaid 0.25% SKP-st Ukrainale. Lisaks 14+1 miljonit. Ja nii aastaid. See on sadu miljoneid. Võõrasse riiki ja ainukesena. Küll meie oleme head. Jääb küsimus miks? Kas mitte seda raha meile relvade istmiseks poleks mõistlik kasutada.Külaline kirjutas: ↑15 Apr 2025 10:15Räägid, nagu oleks kaitsekulutuste tõstmine kuidagi halb asi.Külaline kirjutas: ↑15 Apr 2025 09:53Sama siin- ei loe neid enam ammu ja palju rahulikum on olla. Samas ma loeks, kui need uudised annaksid olukorrast adekvaatse pildi, aga seda ju pole. On vaid pooltõed ja lausa valed.Külaline kirjutas: ↑14 Apr 2025 20:15 Valmistun nii, et ei loe neid sõgedaid uudiseid, mida päevast päeva vorbitakse. Meel kohe palju rahulikum![]()
Selge ju on, et neid sõjauudiseid vorbitakse tagamõttega. Uudiskanal saab oma klikid, valitsus saab ka oma tahtmise, kuna hirmul rahvas on kergemini manipuleeritav. Saab igasugu kaitsekulutusi tõsta ja lisaks Ukrainasse sõjalist abi saata.
-
Külaline
Ei ole. Sest meie tark valitsus (reform) mingil x põhjusel otsustas nii. Kelkgil on kasud sees. Ja see keegi pole Eesti rahvas. Vaid 0.1% valitud eestlastest.Külaline kirjutas: ↑15 Apr 2025 10:25Ära demagoogitse. Eesti ainukese riigina otsustas, et annab aastaid 0.25% SKP-st Ukrainale. Lisaks 14+1 miljonit. Ja nii aastaid. See on sadu miljoneid. Võõrasse riiki ja ainukesena. Küll meie oleme head. Jääb küsimus miks? Kas mitte seda raha meile relvade istmiseks poleks mõistlik kasutada.Külaline kirjutas: ↑15 Apr 2025 10:15Räägid, nagu oleks kaitsekulutuste tõstmine kuidagi halb asi.Külaline kirjutas: ↑15 Apr 2025 09:53
Sama siin- ei loe neid enam ammu ja palju rahulikum on olla. Samas ma loeks, kui need uudised annaksid olukorrast adekvaatse pildi, aga seda ju pole. On vaid pooltõed ja lausa valed.
Selge ju on, et neid sõjauudiseid vorbitakse tagamõttega. Uudiskanal saab oma klikid, valitsus saab ka oma tahtmise, kuna hirmul rahvas on kergemini manipuleeritav. Saab igasugu kaitsekulutusi tõsta ja lisaks Ukrainasse sõjalist abi saata.
FB Ilmar Raagi leheküljelt alljärgnev postitus.
Jätkame Ukraina kogemuste ülekandmist Eestisse, ilma et väidaksime, et see juhtub kindlasti. Kirjeldan siinkohal eriti keerulist aspekti, mille puhul tahan rõhutada, et mõtleme täna ka mustade stsenaariumide peale, et homme olla valmis tegutsema ükskõik millise kriisi tingimustes. Niisamuti kordan, et lähitulevikus pean ma sõda Eestis ebatõenäoliseks.
ISETEKKIV EVAKUATSIOON (ehk CLUSTER FUCK)
Ukraina, 24. veebruar 2022. Sõda algas hommikul, aga juba keskpäevaks tekkis Ukraina lääneosas umbes 300 km pikkune ummik Poola piiripunktist Ukraina sisemaale. Mõned inimesed jätsid oma autod maha ja kõndisid jala piirile, kus valitses totaalne kaos. See ummik kestis umbes kolm päeva, mille jooksul inimesed elasid autodes, neil sai toit otsa, samal ajal kui teeäärsetes tanklates sai kütus otsa.
See evakuatsioon oli täiesti isetekkeline, sest riigi juhtkond ei andnud mingit suunist kusagilt evakueerimiseks. Tegelikkus oli veelgi hullem. Mitmetes piirkondades, kuhu lahingutegevus jõudis kohe esimesel päeval, ei olnud isegi planeeritud mingit riiklikku evakuatsiooni. Sõja esimese kahe nädalaga lahkus riigist vähemalt 10% elanikkonnast. Hiljem veel 10%.
Hilisem inimeste spontaanne käitumine näitas, et neis linnades, millele sõda ligines aeglasemalt, lahkus lahingute saabudes kokku umbes 60–70% inimesi iseseisvalt. Tihti paanikas.
Ukrainlased ise kahtlustavad, et venelased provotseerisid ka meelega paanikat, näiteks organiseerides plahvatusi elamurajoonides. See võib olla usutav, sest läbi kogu 2021. aasta olid venelased Ukrainas korraldanud erinevaid kaost tekitavaid operatsioone. Elektrihindade tõstmine koos koheselt organiseeritud protestidega, Ukraina rahvuslaste lipu all meeleavalduste organiseerimine, kus meeleavaldajate seas olid palgatud löömamehed, kes pidid algatama kaklusi politseinikega. Veebruaris 2022 tehti 400 pommiähvardust jne.
Räägime Eestist.
Tüüpiline sõja lahinguvälja kujundamise aktiivne „hall tsoon” võib alata kuni aasta enne tegelike operatsioonide algust. Eristame siinkohal leiget hübriidsõda, mis juba praegu käib, ja selle aktiivset faasi, kus võib näha teisel pool piiri sõjalisi ettevalmistusi ja siinpool piiri üheaegselt sabotaaži, meeleavaldusi, info- ja küberrünnakuid jne.
Meil on juba praegu paljudel inimestel ärevus punases, ehkki täna veel mingit põhjust ei ole. Kuid kujutame ette kombinatsiooni, kus toimuks paar autodesse peidetud pommi plahvatust ja samal ajal paneksid ajalehed oma esikaanele suurelt küsimuse: „Kas see on sõda?” Isegi kui Venemaal sel hetkel tegelikult mingit kindlat rünnakuplaani ei oleks, käivitab see esimese isetekkelise evakuatsioonilaine, kus välja sõidavad eelkõige need, kellel on selleks võimalused. Me võiksime siis arvestada kuni 5%-ga elanikkonnast, kes igaks juhuks läheb liikvele. See tähendab kokku ligi 50 000 inimest Eestist.
Enamus neist püüab kasutada laeva, et minna Rootsi, kuid Tallinki võimsus ei ole juba selles faasis piisav, et sellist reisijate hulka valutult teenindada. Seni, kuni tee Poola on vaba, proovib väiksem osa ka mööda maismaad ära sõita.
Edasi astub mängu avaliku ohuhinnangu aspekt. Mida ütleb ametlik ohuhinnang? Kas riik näeb võimalust, et kriis eskaleerub? See käivitaks riigi valmisoleku tõstmise kava, mis omakorda provotseeriks isetekkelise evakuatsiooni jätkumist.
Kõige ohtlikuma stsenaarumi korral kasutab vastane ära põgeneda soovivate inimeste paanika, et üle koormata päästeameti ja avaliku korra hoidmise ressursse. See tähendab, et vastane võib suhteliselt lihtsalt päris sissetungile eelnevatel päevadel korraldada veel plahvatusi, identifitseerimata droonirünnakuid jm. Ukraina analoogi põhjal oleks meil sõja esimesel päeval liikvel umbes 200 000 inimest, kellest umbes pooled üritavad jõuda mingisugusele laevale. Samal ajal tegutseb Tallinnas ja Harjumaal vähemalt mingi hulk vastase diversante, kelle ülesandeks on kaose hulka suurendada, sest see takistab Eesti Kaitseväel operatsioonide läbiviimist.
Väga suure tõenäosusega on liiklus Suwalki koridoris raskendatud ja kõige mustema stsenaariumi korral on mereliiklus ka Soome lahel piiratud. Võime vaid ette kujutada massiivset ummikut Tallinna ümber, sest loomulikult ületab taoline mass kõiki võimekusi taolise inimhulgaga tegeleda.
MIDA TEHA?
Kõigepealt saame aru, et kergelt ja mugavalt ei juhtu midagi. See kõik oleks neetult raske olukord. Mina olen sel hetkel tõenäoliselt Kaitseliidu Tallinna malevaga ja mingil viisil pean aitama neid inimesi.
Planeerimise aluseks oleks minul kõigepealt arusaamine, et juhul kui ma eeldan eskalatsiooni jätkumist, siis ma tean, et kohe järgmiseks saabub kõikide ressursside defitsiit. See aga tähendab omakorda, et kõik inimesed, kes ei osale otseselt riigi kaitses, võiks eest ära minna. Mida rohkem Tallinna haiglate EMO-d peavad tegelema tsiviilisikute traumadega, seda väiksemaks jääb võimekus samal ajal päästa otseselt Eesti kaitsega tegelevate inimeste elusid. Sama probleem tekib toitlustusega. Tallinn ei jõua piiratud kaubavahetuse tingimustes pikemalt toita kõiki neid inimesi.
Seega ma oleksin põhimõtteliselt selle poolt, et võimaldada mittevõitleval elanikkonnal Eestist lahkuda. Seejuures nii, et neil säiliks võimalikult valutu võimalus näiteks kuu aega hiljem tagasi tulla.
Samuti juba tunduvalt kategoorilisemalt soovin ma vajadusel evakueerida prioriteetselt kaitseväelaste, kaitseliitlaste, politseinike jne perekonnad. Ka see on Ukraina õppetund, sest kui võitlev mees või naine peab muretsema, mis tema lastest või vanematest saab, ei ole ta väga keskendunud võitleja. Lisaks näitab Ukraina okupeeritud territooriumite õppetund, et repressioonide alla ei kuulu ainult ”vaenulikud riigiteenistujad”, vaid ka nende pereliikmed. Seega, vähemalt oma malevas loon ma meeskonna, kes tegeleks pereliikmete evakuatsiooniga Eestist välja.
Niisamuti on selge, et ma ei lubaks neile laevadele ühtegi maasturit, pikkup autot või kaubikut. Neid läheb Eestil vaja.
Kuid ikkagi kuidas läbi viia liikvele läinud inimeste kaitset ja suunamist. Teoreetiliselt on neli võimalust:
1) Ütleme inimestele, et minge koju tagasi ja riik evakueerib ainult neid, kes tõesti peaksid sattuma lahingute tsooni. (See ei ole tõsiseltvõetav, sest sellises olukorras riiki kohe ei usuta.)
2) Suuname inimesed hajutatult üle Eestimaa. (Tõenäoliselt ei tööta ka see, sest lõviosa inimesi tahab tingimata jõuda välismaale.)
3) Neelame alla kaose Tallinnas ja laseme Tallinki laevadel teha oma tavalist tööd. Puusalt tulistades arvaksin, et veidi tööd ümber organiseerides on Tallink võimeline 10 000 inimest päevas organiseerima Rootsi. See tähendab, et umbes 10 päevaga saadakse suurem punn eest. (Selle probleemi peamine probleem võib peituda selles, et kui samal ajal algabki päriselt sõda koos Shahed droonide rünnakutega, siis võivad kaotused tsiviilelanikkonna hulgas olla märkimisväärsed. Pool inimeste vihast pöördub ka valitsuse vastu, kes ei suutnud tagada normaalsemaid evakuatsiooni tingimusi. Lisaks saame aru, et kasvõi ühe Tallinki laevaga midagi juhtub, võib kogu skeem kokku kukkuda.)
4) Hajutatud evakuatsioon koos aktiivse meretranspordi abiga sõpradelt Rootsist, Taanist ja Saksamaalt. Sisuliselt peaksid kõik vabad Läänemere laevad tulema tegema meie evakuatsiooni samade riikide sõjalaevade kaitse all. Seejuures tuleb kasutada kõiki võimalikke Eesti sadamaid, et maksimaalselt hajutada kogu protsessi. Selle lahenduse raskuskese on rahvusvahelisel koostööl. Kõlab ilusalt, aga tegelikkus muidugi nii kaunis kindlasti ei oleks. (Kujutan ette, kuidas poliitilisel tasandil tõusevad kõigil juuksed püsti, kui öelda, et hakkame kohe planeerima võimaliku sõja puhuks Balti riikidest kokku ligi miljoni inimese äratoomist meritsi. ”See on ju tõesti sõjapaanika õhutamine,” öeldaks sel puhul. Samal ajal kui päris kriisi puhkedes siiski midagi sarnast läheb käiku igal juhul. )
Kriis on sellepärast kriis, et lihtsad lahendused ei toimi. Ilma valuta sellest protsessist läbi tulla ei ole võimalik. Seepärast tõesti, parem on koos naabritega täna investeerida heidutusse, kui et me peaksime selle probleemiga tegelikult silmitsi seisma. Kui kriis peaks kestma kauem kui 6 kuud, siis pooled inimestest tõenäoliselt enam Eestisse tagasi ei tule. Ka see on Ukraina õppetund.
Kuid kõige suurem rumalus oleks mitte analüüsida Ukraina kogemust laiemalt.
Ehk sisuliselt peaksin muretsema oma preliikmetele suurema kummipaadi võimsa päramootoriga.
Jätkame Ukraina kogemuste ülekandmist Eestisse, ilma et väidaksime, et see juhtub kindlasti. Kirjeldan siinkohal eriti keerulist aspekti, mille puhul tahan rõhutada, et mõtleme täna ka mustade stsenaariumide peale, et homme olla valmis tegutsema ükskõik millise kriisi tingimustes. Niisamuti kordan, et lähitulevikus pean ma sõda Eestis ebatõenäoliseks.
ISETEKKIV EVAKUATSIOON (ehk CLUSTER FUCK)
Ukraina, 24. veebruar 2022. Sõda algas hommikul, aga juba keskpäevaks tekkis Ukraina lääneosas umbes 300 km pikkune ummik Poola piiripunktist Ukraina sisemaale. Mõned inimesed jätsid oma autod maha ja kõndisid jala piirile, kus valitses totaalne kaos. See ummik kestis umbes kolm päeva, mille jooksul inimesed elasid autodes, neil sai toit otsa, samal ajal kui teeäärsetes tanklates sai kütus otsa.
See evakuatsioon oli täiesti isetekkeline, sest riigi juhtkond ei andnud mingit suunist kusagilt evakueerimiseks. Tegelikkus oli veelgi hullem. Mitmetes piirkondades, kuhu lahingutegevus jõudis kohe esimesel päeval, ei olnud isegi planeeritud mingit riiklikku evakuatsiooni. Sõja esimese kahe nädalaga lahkus riigist vähemalt 10% elanikkonnast. Hiljem veel 10%.
Hilisem inimeste spontaanne käitumine näitas, et neis linnades, millele sõda ligines aeglasemalt, lahkus lahingute saabudes kokku umbes 60–70% inimesi iseseisvalt. Tihti paanikas.
Ukrainlased ise kahtlustavad, et venelased provotseerisid ka meelega paanikat, näiteks organiseerides plahvatusi elamurajoonides. See võib olla usutav, sest läbi kogu 2021. aasta olid venelased Ukrainas korraldanud erinevaid kaost tekitavaid operatsioone. Elektrihindade tõstmine koos koheselt organiseeritud protestidega, Ukraina rahvuslaste lipu all meeleavalduste organiseerimine, kus meeleavaldajate seas olid palgatud löömamehed, kes pidid algatama kaklusi politseinikega. Veebruaris 2022 tehti 400 pommiähvardust jne.
Räägime Eestist.
Tüüpiline sõja lahinguvälja kujundamise aktiivne „hall tsoon” võib alata kuni aasta enne tegelike operatsioonide algust. Eristame siinkohal leiget hübriidsõda, mis juba praegu käib, ja selle aktiivset faasi, kus võib näha teisel pool piiri sõjalisi ettevalmistusi ja siinpool piiri üheaegselt sabotaaži, meeleavaldusi, info- ja küberrünnakuid jne.
Meil on juba praegu paljudel inimestel ärevus punases, ehkki täna veel mingit põhjust ei ole. Kuid kujutame ette kombinatsiooni, kus toimuks paar autodesse peidetud pommi plahvatust ja samal ajal paneksid ajalehed oma esikaanele suurelt küsimuse: „Kas see on sõda?” Isegi kui Venemaal sel hetkel tegelikult mingit kindlat rünnakuplaani ei oleks, käivitab see esimese isetekkelise evakuatsioonilaine, kus välja sõidavad eelkõige need, kellel on selleks võimalused. Me võiksime siis arvestada kuni 5%-ga elanikkonnast, kes igaks juhuks läheb liikvele. See tähendab kokku ligi 50 000 inimest Eestist.
Enamus neist püüab kasutada laeva, et minna Rootsi, kuid Tallinki võimsus ei ole juba selles faasis piisav, et sellist reisijate hulka valutult teenindada. Seni, kuni tee Poola on vaba, proovib väiksem osa ka mööda maismaad ära sõita.
Edasi astub mängu avaliku ohuhinnangu aspekt. Mida ütleb ametlik ohuhinnang? Kas riik näeb võimalust, et kriis eskaleerub? See käivitaks riigi valmisoleku tõstmise kava, mis omakorda provotseeriks isetekkelise evakuatsiooni jätkumist.
Kõige ohtlikuma stsenaarumi korral kasutab vastane ära põgeneda soovivate inimeste paanika, et üle koormata päästeameti ja avaliku korra hoidmise ressursse. See tähendab, et vastane võib suhteliselt lihtsalt päris sissetungile eelnevatel päevadel korraldada veel plahvatusi, identifitseerimata droonirünnakuid jm. Ukraina analoogi põhjal oleks meil sõja esimesel päeval liikvel umbes 200 000 inimest, kellest umbes pooled üritavad jõuda mingisugusele laevale. Samal ajal tegutseb Tallinnas ja Harjumaal vähemalt mingi hulk vastase diversante, kelle ülesandeks on kaose hulka suurendada, sest see takistab Eesti Kaitseväel operatsioonide läbiviimist.
Väga suure tõenäosusega on liiklus Suwalki koridoris raskendatud ja kõige mustema stsenaariumi korral on mereliiklus ka Soome lahel piiratud. Võime vaid ette kujutada massiivset ummikut Tallinna ümber, sest loomulikult ületab taoline mass kõiki võimekusi taolise inimhulgaga tegeleda.
MIDA TEHA?
Kõigepealt saame aru, et kergelt ja mugavalt ei juhtu midagi. See kõik oleks neetult raske olukord. Mina olen sel hetkel tõenäoliselt Kaitseliidu Tallinna malevaga ja mingil viisil pean aitama neid inimesi.
Planeerimise aluseks oleks minul kõigepealt arusaamine, et juhul kui ma eeldan eskalatsiooni jätkumist, siis ma tean, et kohe järgmiseks saabub kõikide ressursside defitsiit. See aga tähendab omakorda, et kõik inimesed, kes ei osale otseselt riigi kaitses, võiks eest ära minna. Mida rohkem Tallinna haiglate EMO-d peavad tegelema tsiviilisikute traumadega, seda väiksemaks jääb võimekus samal ajal päästa otseselt Eesti kaitsega tegelevate inimeste elusid. Sama probleem tekib toitlustusega. Tallinn ei jõua piiratud kaubavahetuse tingimustes pikemalt toita kõiki neid inimesi.
Seega ma oleksin põhimõtteliselt selle poolt, et võimaldada mittevõitleval elanikkonnal Eestist lahkuda. Seejuures nii, et neil säiliks võimalikult valutu võimalus näiteks kuu aega hiljem tagasi tulla.
Samuti juba tunduvalt kategoorilisemalt soovin ma vajadusel evakueerida prioriteetselt kaitseväelaste, kaitseliitlaste, politseinike jne perekonnad. Ka see on Ukraina õppetund, sest kui võitlev mees või naine peab muretsema, mis tema lastest või vanematest saab, ei ole ta väga keskendunud võitleja. Lisaks näitab Ukraina okupeeritud territooriumite õppetund, et repressioonide alla ei kuulu ainult ”vaenulikud riigiteenistujad”, vaid ka nende pereliikmed. Seega, vähemalt oma malevas loon ma meeskonna, kes tegeleks pereliikmete evakuatsiooniga Eestist välja.
Niisamuti on selge, et ma ei lubaks neile laevadele ühtegi maasturit, pikkup autot või kaubikut. Neid läheb Eestil vaja.
Kuid ikkagi kuidas läbi viia liikvele läinud inimeste kaitset ja suunamist. Teoreetiliselt on neli võimalust:
1) Ütleme inimestele, et minge koju tagasi ja riik evakueerib ainult neid, kes tõesti peaksid sattuma lahingute tsooni. (See ei ole tõsiseltvõetav, sest sellises olukorras riiki kohe ei usuta.)
2) Suuname inimesed hajutatult üle Eestimaa. (Tõenäoliselt ei tööta ka see, sest lõviosa inimesi tahab tingimata jõuda välismaale.)
3) Neelame alla kaose Tallinnas ja laseme Tallinki laevadel teha oma tavalist tööd. Puusalt tulistades arvaksin, et veidi tööd ümber organiseerides on Tallink võimeline 10 000 inimest päevas organiseerima Rootsi. See tähendab, et umbes 10 päevaga saadakse suurem punn eest. (Selle probleemi peamine probleem võib peituda selles, et kui samal ajal algabki päriselt sõda koos Shahed droonide rünnakutega, siis võivad kaotused tsiviilelanikkonna hulgas olla märkimisväärsed. Pool inimeste vihast pöördub ka valitsuse vastu, kes ei suutnud tagada normaalsemaid evakuatsiooni tingimusi. Lisaks saame aru, et kasvõi ühe Tallinki laevaga midagi juhtub, võib kogu skeem kokku kukkuda.)
4) Hajutatud evakuatsioon koos aktiivse meretranspordi abiga sõpradelt Rootsist, Taanist ja Saksamaalt. Sisuliselt peaksid kõik vabad Läänemere laevad tulema tegema meie evakuatsiooni samade riikide sõjalaevade kaitse all. Seejuures tuleb kasutada kõiki võimalikke Eesti sadamaid, et maksimaalselt hajutada kogu protsessi. Selle lahenduse raskuskese on rahvusvahelisel koostööl. Kõlab ilusalt, aga tegelikkus muidugi nii kaunis kindlasti ei oleks. (Kujutan ette, kuidas poliitilisel tasandil tõusevad kõigil juuksed püsti, kui öelda, et hakkame kohe planeerima võimaliku sõja puhuks Balti riikidest kokku ligi miljoni inimese äratoomist meritsi. ”See on ju tõesti sõjapaanika õhutamine,” öeldaks sel puhul. Samal ajal kui päris kriisi puhkedes siiski midagi sarnast läheb käiku igal juhul. )
Kriis on sellepärast kriis, et lihtsad lahendused ei toimi. Ilma valuta sellest protsessist läbi tulla ei ole võimalik. Seepärast tõesti, parem on koos naabritega täna investeerida heidutusse, kui et me peaksime selle probleemiga tegelikult silmitsi seisma. Kui kriis peaks kestma kauem kui 6 kuud, siis pooled inimestest tõenäoliselt enam Eestisse tagasi ei tule. Ka see on Ukraina õppetund.
Kuid kõige suurem rumalus oleks mitte analüüsida Ukraina kogemust laiemalt.
Ehk sisuliselt peaksin muretsema oma preliikmetele suurema kummipaadi võimsa päramootoriga.
Härra Zelensky teie käsk on täidetud, Kreml on vabastatud.
Härra komandör, ma ütlesin Krimm, Krimm tuleb vabastada.
Härra komandör, ma ütlesin Krimm, Krimm tuleb vabastada.
-
Külaline
Mina Raagiga nõus ei ole, sest Ukraina sõda algas siiski vene manöövritega ja ukraina piirile koondati 130 000 meest koos tehnikaga (lisaks Ukraina ei läinud venelastele vastu, sest Zelenski ei uskunud venemaa rünnakut. Oleks ukraina läinud vastu, poleks vene väed Kiievi alla jõudnudki). Kui selline asi ka Eesti piirile koonduks, hakkaks kõik tõesti lahkuma. Paar autopommi ei pane flegmaatililist eestlast midagi tegema. Sõda saab alata meil ainult Lõuna-Eestist ja Lõuna-Eestil tuleb koheselt evakueeruda nagunii. Pole ka mõtet minna Läänemaale või saartele kui sõda võib väga kiiresti liikuda ja jäädakse ikkagi kotti. See laevade jutt on ka selline kus laevadele proovivad saada ainult tallinlased ise, teised sinna ei mahugi. Kõigil teistel tasub autoga sõita läbi läti poola ja sealt Euroopasse. See on mingi kahepäeva sõit kui väga suuri ummikuid ei teki. Suurema sõja korral riik nagunii evakueerib kõik inimesed siit minema, sest meil varjendeid pole ja nii palju ei jõua neid ka keegi ehitada kuhu kõik ära mahuks ja kes toitlustaks, vesi ja elekter lisaks?
-
Külaline
Reformi valis 31.2% Eesti rahvast, mida sa plärad!Guest kirjutas: ↑15 Apr 2025 10:31Ei ole. Sest meie tark valitsus (reform) mingil x põhjusel otsustas nii. Kelkgil on kasud sees. Ja see keegi pole Eesti rahvas. Vaid 0.1% valitud eestlastest.Külaline kirjutas: ↑15 Apr 2025 10:25Ära demagoogitse. Eesti ainukese riigina otsustas, et annab aastaid 0.25% SKP-st Ukrainale. Lisaks 14+1 miljonit. Ja nii aastaid. See on sadu miljoneid. Võõrasse riiki ja ainukesena. Küll meie oleme head. Jääb küsimus miks? Kas mitte seda raha meile relvade istmiseks poleks mõistlik kasutada.
-
Külaline
Ukraina pluss ja miinus on suured vahemaad. Plussiks hea pikamaa radarite teavitus kui venelased on oma droonid ja raketid teele pannud. Jõuab valmistuda nende alla tulistamiseks. Miinuseks suured alad mida tuleb tagasi vallutada. Eesti puhul ülipisikesed vahemaad on droonisõjas väga suureks kahjuks. Radar võib nende väljalennutamised fikseerida, aga teave ei jõuaks isegi õhutõrjeni kui nad on juba kohal. Droonide hävituse võimekus on Eestil tõenäoliselt olematu, seda pole isegi õppustel harjutatud. Venemaa ja Ukraina kasutavad juba fiiberoptilise kiuga juhitavaid droone, Eesti elab ikka veel teises maailmasõjas. Kui sõda algab, pole Eestil oma droonitööstust, ei piloote, ei materjali nende droonide tootmiseks, mitte kui midagi. Mingeid suuri droone on vist ostetud, aga need võivad osutuda eilseks päevaks. Õppustel ei valmistuta mitte kuidagi droonisõjaks, tuttavad kõik seda maininud keda on kutsutud. Õppustel ei kasutata droone isegi luureks jne.
-
Külaline
31.2% debiilikuid kes peavad ülejäänud 68.8% valijaid ehk kaaskodanike lollideks. Kuna sa oled debiilik siis ei saa ka loetust aru. Selle 0.1% sisse ei peagi kuuluma ametlik reformar või valija. Ta peab olema toitumisahelas. Aga sinule ei tee midagi selgeks. Sina tead surmkindlalt, et praeguses olukorras oleme selle pärast, et EKRE raiskas raha ära ja Putini eest kaitseb meid kõikvõimas orav. Teist võimalust ei ole.Guest kirjutas: ↑23 Apr 2025 22:55Reformi valis 31.2% Eesti rahvast, mida sa plärad!Guest kirjutas: ↑15 Apr 2025 10:31Ei ole. Sest meie tark valitsus (reform) mingil x põhjusel otsustas nii. Kelkgil on kasud sees. Ja see keegi pole Eesti rahvas. Vaid 0.1% valitud eestlastest.Külaline kirjutas: ↑15 Apr 2025 10:25
Ära demagoogitse. Eesti ainukese riigina otsustas, et annab aastaid 0.25% SKP-st Ukrainale. Lisaks 14+1 miljonit. Ja nii aastaid. See on sadu miljoneid. Võõrasse riiki ja ainukesena. Küll meie oleme head. Jääb küsimus miks? Kas mitte seda raha meile relvade istmiseks poleks mõistlik kasutada.
-
Külaline
Trumpile meeldib ka rääkida kuidas Biden ameerika hävitas, siiski andis Biden täiesti majanduslikult hästi toimiva riigi mille Trump nagu Kaja Kallas paari kuuga ära on hävitanud. Kõigiga tülis, börsid ja ameeriklaste säästud põlevad. Samuti meeldib reformierakondlastele ja sotsialistele rõhutada kuidas EKRE raiskas midagi ära, aga EKRE andis üle toimiva riigi - tulumaks oli 20 %, käibemaks oli 20%, seda ajuvaba automaksu polnudki, ka muud aktsiisid ja riigilõivud oli madalamad kui need on täna. Kaja Kallas suutis oma kolme valitsusega riigi põhja lasta ja tõenäoliselt on Eesti selle kümnendi lõpuks Euroopa Liidu kõige vaesem liikmesriik. Kaotatud kümnend ja kas saabki enam reele, sest keegi peab need kõrgem maksud alla tooma. Reform ja sotsialistid seda kunagi ei tee, ainult mingi EKRE sugune teeks ära. Järgmistel Riigikogu valimistel võidab taas Reformierakond, valib endale kaks sobivat puudlit koalitsiooni ja alustab maksude tõstmist, sest kuigi Kaja Kallas muretses riigieelarve pärast ja miks üldse makse tõstma hakati, on riik koguaeg raha mõnuga juurde laenanud ja järgmistel valimistel võidu puhul tõstab Reformierakond käibemaksu juba 27% peale nagu täna on Ungaris. Sest võlad tuleb kinni maksta, aga ettevõtlust meil enam pole, sest see ei tasu ära, keegi ei jõua tarbida, vaadake mis päts leiba poes maksab. Juba sotsialistid panid ette ära kaotada pabervalimised, e-valimised tooks kindlasti nemadki uuesti võimule ja pahad ekrelased kes paberhääletusi nõuavad, ei saaks enam valima minna kuna nad ei usalda e-valimisi. Sotsialistid kes on tohutu maksutõusu autorid saaksid jälle pirukat jagama. Ossinovski tegi endale juba 9600 eurose palga ja Tallinna linnas pole vist keegi enam rahul, Kõlvarit aega nutetakse taga.Guest kirjutas: ↑24 Apr 2025 09:1631.2% debiilikuid kes peavad ülejäänud 68.8% valijaid ehk kaaskodanike lollideks. Kuna sa oled debiilik siis ei saa ka loetust aru. Selle 0.1% sisse ei peagi kuuluma ametlik reformar või valija. Ta peab olema toitumisahelas. Aga sinule ei tee midagi selgeks. Sina tead surmkindlalt, et praeguses olukorras oleme selle pärast, et EKRE raiskas raha ära ja Putini eest kaitseb meid kõikvõimas orav. Teist võimalust ei ole.
-
Külaline
Nüpd õiged ja veel õigemad. Kõige targemad. Eliidist eliitsemad hakjavad röökima halvustavalt. Poetagune ekreiit. Putinist. Kremli jutupunktide ajaja. Loll, joodik ja vaene. Nemad võivad. Mitte keegi teine ei või.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Google [Bot], kaegu ja 4 külalist