Niidetud ja niitmata

[Külaline]

Koolidele uued nõudmised. Üks neist on et muru peab olema lühike. Et puugid ei leviks. Täpselt nii öeldi.
Aga mis saab nüüd elurikkusest?
Kui ma lasen oma aias,roheline olles, murul kasvada, siis mul puugid levivad? Või teen mingi elurikkuse ala, kust ei niidagi, siis nad saavad seal hästi elada ja nad ei püsi ju seal paigal vaid liiguvad ka niidetud alale.

[Külaline]

Tõde on kusagil vahepeal. Ehk et, niidad tasapisi ja vajadust mööda. Ma ei saa aru neist, kes iga kahe päeva takka oma muru muldmadalaks nüsivad. Kord 2-3 nädala takka niita on täitsa normaalne. Nii ei lähe võsaks kätte ja on jala all mõnus pehme.

Elan ise Tallinna aedlinnas ja veel paarkümmend aastat tagasi ei olnud siin ühtegi puuki. Nüüd aga on koeral (kui puugirohi on vahele jäänud) iga päev karvades kümneid puuke!

Puukide tohutu levimus algas tegelikult sellest, kui keelustati kevadine lõkketegemine. Enamik puuke ju pesitseb kulu sees. Ei, ma ei poolda neid suuri kulutulesid, mis üle terve põllu lõõmasid, seda mitte. Kuid väike koduaia lõke, kuhu loobiti kuivanud ja talvituvaid puuke täis oksad-lehed, võiks siiski olla lubatud. Nüüd kästakse korjata oksad-lehed kottidesse kokku ja viia tasulisena prügimäele. Kuid seal prügimäel ju pääsevad kõik need puugid endiselt kotist välja loodusesse ja paljunevad seal nagu muiste edasi. Kes ei jõua prügikottidega jännata, paneb lehed-oksad komposti - kust samuti puugid tulevad ja paljunevad. Seega oleks ainus kindel viis puukide tohutut levikut vähegi piirata koduaias väikeste lõkete tegemine, kus saaks ületalve seisnud oksad-lehed ära põletada. Praegu on see kahjuks keelatud, tänu millele puugid metsikult levivadki.

[Külaline]

Vaiki õnnetu.Küll meie suured rohepöörajad teavad kuidas asi looduses käib. Sinu arvamus ei huvita kedagi

[Külaline]

Kui niita 2-3 nädala tagant, siis hävitad nende putukate elutingimused ikka. Putukad on ju väga tähtsad, eriti linnas. Ja iga silt mis seatakse linnas üles kirjutisega Elurikkus on hoolimine keskkonnast. Mõni üliroheline rajab oma aeda vaid teerajad ja tunneb südames head meelt oma õige käitumise suhtes keskkonnale.
Tegelikult eelmine aasta ma lugesin kuidas neid hoolsaid muruniitjaid maha tehti.
Rohelus ja elurikkus on toredad küll, kõik putukad saavad hästi elada. Linnud toitu. Aga ka puugid elavad hästi. Ja
ega ka puugist, kui putukast poleks hullu lugu, kui nad ei levitaks haigusi.

[Külaline]

Mul niidab robot ja hoiab muru teatud pikkuses selleks, et võilill ei saaks kasvada. Kogu muruplats on neid täis.

Tavaline niiduk surus nad lihtsalt üle sõitmise hetkeks pikali, ka mitu korda risti-põiki üle tõmmates jäi neid liiga suur hulk maha. Ja kaua sa seda pea 2000 rm ala käsitsi niimoodi silud. Tulemuseks oli küll lühike muru, aga samal ajal uuesti virgunud 20 cm pikkade turritavate võilillevarte väli, suletutid sääri kõditamas. Mine veel vihmaga korra kasvuhoonesse, jalad kohe läbimärjad. Selline tunne, nagu polekski siin mitu tundi niidetud. Kasvavad ka kuradid (võililled) nii kiiresti tagasi, et seda võitlust on võimatu võita ilma robotita.

Putukate pärast muretsema ei pea, aias on küllalt taimi, lilli, puid, põõsaid, kus elutseda. Puuke pole siiani ise aiast saanud ega ka koerte pealt leidnud.

[Ants]

Muru niitmisest olete jõudnud võililledega võitlemiseni? Oeh ... pigem siis juba kohustus lapsele kooli kaasa anda mõõdulint ja kummikud, et mõõdab muru ära ja vajadusel paneb kummikud jalga.

[Külaline]

Võililled on mesilastele.

[Ants]

Võililled on mesilastele.

Ehk siis mõõdulint, kummikud ja epipen kah veel.

[Külaline]

Ma ei oska öelda, kui tihti me niidame, eks see sõltub kuust ka ikka. Samas olgu mu rohi kui madalaks tahes pügatud, kummarda vähe lähemale ja terve maapind on putukaid ja muud elu täis. Elurikkus on täitsa tore mõte, aga inimene elab ka ja kohendab elupaiga oma vajaduste järgi. Ehk siis aeg-ajalt niidab.

[Külaline]

Puugid levivad seal, kus on metsloomade rajad, nii ütles mulle maakodu naabrimees. Tundub üsna loogiline, metsloomadele puugitõrjet ei teha, seega saab puuk ennast täis süüa, maha kukutada ja paljuneda. Uued väikesed puugid väga kaugele ei roni (miks nad peaksidki kui rajal on suurem tõenäosus endale uus peremees leida).
Enamus linnakoeri ja -kasse saab vist tänapäeval puugirohtu, seega puukide levik linnas on suhteliselt väike (rebased, jänesed, ehk ka oravad ja rotid võivad muidugi levitada, aga neid pole palju). Seega oma koduaias tee nii nagu sulle meeldib, võid kõik ära niita, võid niita vaid teeraja ja muu jätta "elurikkuseks". Isegi kui kõik on niidetud, siis kusagil on ikka hooldamata krunt, kus putukad saavad toimetada. Sellel putukate vähesusel peab olema mingi muu põhjus kui liigne niitmine. Ma elan kesklinna ääres ja siin on igal majal aed, olgu siis eramaja või väike kortermaja, olulisi muudatusi pole toimunud, peale paari tühja krundi täisehitamise. Samas igasuguseid putukaid kes tolmendavad jäi järsult vähemaks umbes paar või veidi rohkem aastaid tagasi. Kui mul kipslill õitses, siis oli ta alati mingeid sumisejaid paksult täis, viimasel ajal pole praktiliselt kedagi.
Ma ei tea, kuskohast teemaaalgataja selle puugid ja kool välja võttis, aga see võiks kehtida ainult väga maakoolide kohta. Ja seal pole ilmselt probleem ka kooli ümbrus ära niita, sest elurikkust jagub nagunii piisavalt ja ka lastel poleks probleemi puuk ikkagi veidi kaugemalt külge saada.

[Külaline]

Puugid levivad seal, kus on metsloomade rajad, nii ütles mulle maakodu naabrimees. Tundub üsna loogiline, metsloomadele puugitõrjet ei teha, seega saab puuk ennast täis süüa, maha kukutada ja paljuneda. Uued väikesed puugid väga kaugele ei roni (miks nad peaksidki kui rajal on suurem tõenäosus endale uus peremees leida).
Enamus linnakoeri ja -kasse saab vist tänapäeval puugirohtu, seega puukide levik linnas on suhteliselt väike (rebased, jänesed, ehk ka oravad ja rotid võivad muidugi levitada, aga neid pole palju). Seega oma koduaias tee nii nagu sulle meeldib, võid kõik ära niita, võid niita vaid teeraja ja muu jätta "elurikkuseks". Isegi kui kõik on niidetud, siis kusagil on ikka hooldamata krunt, kus putukad saavad toimetada. Sellel putukate vähesusel peab olema mingi muu põhjus kui liigne niitmine. Ma elan kesklinna ääres ja siin on igal majal aed, olgu siis eramaja või väike kortermaja, olulisi muudatusi pole toimunud, peale paari tühja krundi täisehitamise. Samas igasuguseid putukaid kes tolmendavad jäi järsult vähemaks umbes paar või veidi rohkem aastaid tagasi. Kui mul kipslill õitses, siis oli ta alati mingeid sumisejaid paksult täis, viimasel ajal pole praktiliselt kedagi.
Ma ei tea, kuskohast teemaaalgataja selle puugid ja kool välja võttis, aga see võiks kehtida ainult väga maakoolide kohta. Ja seal pole ilmselt probleem ka kooli ümbrus ära niita, sest elurikkust jagub nagunii piisavalt ja ka lastel poleks probleemi puuk ikkagi veidi kaugemalt külge saada.

Meil Tallinna äärelinnaosas on aeda tekkinud viimasel ajal palju puuke. Varem neid siin polnud. Hoolimata tõigast, et vanasti polnud puugirohtusid saadavalgi, aga nüüd ostetakse oma loomale soojemal ajal iga kuu puugirohtu. Ja ma olen leidnud neid aias täiesti suvalistest kohtadest, ka sealt, kus koerad ega kassid ei käi. Puugid tajuvad elusolendi soojust väga pika maa taha, ja hakkavad liikuma sinnapoole ükskõik kust, kasvõi kaugel asuvalt tühjalt krundilt või pargi põõsast. Olles kord juba kohale jõudnud, st koduaeda, nad loomulikult enam tagasi ei lähe, vaid jäävadki siia ja paljunevad ka siin. Lisaks me ei teagi, kui palju meil vanades aedades tegelikult elurikkust on. Tean, et meil elavad aias siilid, hiired ja rotid. Samas on meie aiast mõni aasta tagasi läbi käinud isegi põder, rebane ja jänes. Tallinna äärelinnaosas siis.

Mul endal on vana aed, kus leidub nii taimi kui kõrghaljastust. Sellises aias on putukatel, sh ka puukidel, pidu. Oleks mul äsjaehitatud majakarp lageda muruga, võib-olla siis tõesti puuke niiväga poleks. Aga olles ühtlasi maakodu omanik, julgen kogemuste põhjal väita, et kui ikka mingid ebasoovitavad tegelased hakkavad sinu territooriumile tungima, siis leebed meetodid enam ei aita, vaid tuleb mõnda aega kasutada radikaalsemaid. Puukidest, kes äkitselt on koduaias vohama hakanud, saab lahti üksnes kuivanud lehti ja oksi väikses lõkkes ära põletades. Lihtsalt niisama niitmine ja uskumine, et puugid tulevad ainult siis ja siis, kui... tulemust ei anna. Kui nad juba on kohal, siis nad ka on, ja neist lahtisaamine, või nende vähendaminegi, vajab radikaalsemaid meetmeid.

[Külaline]

Ah mine metsa oma lõkkega. Elan kortermajas, mille kõrval mõned eramajad. Hiljuti ühes ajas põletati aiajäätmeid ja terve päev oli ümbruskond paksu halli tossuvine sees. Akent lahti teha ei saanud. Ei kujuta ette, kui kõik krundid niimoodi tossutama kukuks. Õhk saastasem kui kusagil Hiina suurlinnas.

Puuke on rohkem, sest kliima on soojem. Leidub palju teisigi putukaid, linde, loome ja kalu, keda varasematel aegadel siin ei esinenud, aga nüüd tavalised. Toonekurgi oli kunagi Põhja-Eestis tundmatu lind.

Vanasti oli pikka heina palju rohkem, sest mootoriga niidukid olid vähestel. Niideti nii paljukest kui vikatiga sai ja viitsiti.

[Külaline]

Ah mine metsa oma lõkkega. Elan kortermajas, mille kõrval mõned eramajad. Hiljuti ühes ajas põletati aiajäätmeid ja terve päev oli ümbruskond paksu halli tossuvine sees. Akent lahti teha ei saanud. Ei kujuta ette, kui kõik krundid niimoodi tossutama kukuks. Õhk saastasem kui kusagil Hiina suurlinnas.

Puuke on rohkem, sest kliima on soojem. Leidub palju teisigi putukaid, linde, loome ja kalu, keda varasematel aegadel siin ei esinenud, aga nüüd tavalised. Toonekurgi oli kunagi Põhja-Eestis tundmatu lind.

Vanasti oli pikka heina palju rohkem, sest mootoriga niidukid olid vähestel. Niideti nii paljukest kui vikatiga sai ja viitsiti.

Meil ka praegu sama. Ilus ilm, tahaks minna õue päevitama või grillima, aga näe, mingi naaber hakkas siin sussitama oma lõket, terve ilm on haisu ja tossu täis. Kus selle peale kaevataksegi?

[Külaline]

Ah mine metsa oma lõkkega. Elan kortermajas, mille kõrval mõned eramajad. Hiljuti ühes ajas põletati aiajäätmeid ja terve päev oli ümbruskond paksu halli tossuvine sees. Akent lahti teha ei saanud. Ei kujuta ette, kui kõik krundid niimoodi tossutama kukuks. Õhk saastasem kui kusagil Hiina suurlinnas.

Puuke on rohkem, sest kliima on soojem. Leidub palju teisigi putukaid, linde, loome ja kalu, keda varasematel aegadel siin ei esinenud, aga nüüd tavalised. Toonekurgi oli kunagi Põhja-Eestis tundmatu lind.

Vanasti oli pikka heina palju rohkem, sest mootoriga niidukid olid vähestel. Niideti nii paljukest kui vikatiga sai ja viitsiti.

Meil ka praegu sama. Ilus ilm, tahaks minna õue päevitama või grillima, aga näe, mingi naaber hakkas siin sussitama oma lõket, terve ilm on haisu ja tossu täis. Kus selle peale kaevataksegi?

Ega see sinu grillitoss ja grilli ümber toimuv möla ka naabreid ei rõõmusta.

[Külaline]

Ma ei ela küll tiheasustuspiirkonnas, aga naabrite lõkketoss tuleb meieni küll. No ja mis siis, ega nad iga päev lõket ei tee! Sellepärast ma küll aknaid kinni ei hoia või toas ei istu.. on ikka sitahädad need tänapäeva linnainimesed.

[Külaline]

Ah mine metsa oma lõkkega. Elan kortermajas, mille kõrval mõned eramajad. Hiljuti ühes ajas põletati aiajäätmeid ja terve päev oli ümbruskond paksu halli tossuvine sees. Akent lahti teha ei saanud. Ei kujuta ette, kui kõik krundid niimoodi tossutama kukuks. Õhk saastasem kui kusagil Hiina suurlinnas.

Puuke on rohkem, sest kliima on soojem. Leidub palju teisigi putukaid, linde, loome ja kalu, keda varasematel aegadel siin ei esinenud, aga nüüd tavalised. Toonekurgi oli kunagi Põhja-Eestis tundmatu lind.

Vanasti oli pikka heina palju rohkem, sest mootoriga niidukid olid vähestel. Niideti nii paljukest kui vikatiga sai ja viitsiti.

Meil ka praegu sama. Ilus ilm, tahaks minna õue päevitama või grillima, aga näe, mingi naaber hakkas siin sussitama oma lõket, terve ilm on haisu ja tossu täis. Kus selle peale kaevataksegi?

Ega see sinu grillitoss ja grilli ümber toimuv möla ka naabreid ei rõõmusta.

Mingit möla pole ja minu grillist ei ole terve ümbruskond selline, et pole võimalik läbi näha ja see ei haise ka nii, et hinge tahab kinni võtta. Siin on vahe sees, kas naaber teeks grilli või ta põletab seal mingeid märgi lehti, puunotte, mingeid värvitud laudu ja jumal teab mida veel

[Nätakas]

Ma ei ela küll tiheasustuspiirkonnas, aga naabrite lõkketoss tuleb meieni küll. No ja mis siis, ega nad iga päev lõket ei tee! Sellepärast ma küll aknaid kinni ei hoia või toas ei istu.. on ikka sitahädad need tänapäeva linnainimesed.

Postitus on kustutatud

No kui sul juba tuba hall on, siis peab see naaber sul küll aknalaua peal lõket tegema.

[Külaline]

Koolidele uued nõudmised. Üks neist on et muru peab olema lühike. Et puugid ei leviks. Täpselt nii öeldi.
Aga mis saab nüüd elurikkusest?
Kui ma lasen oma aias,roheline olles, murul kasvada, siis mul puugid levivad? Või teen mingi elurikkuse ala, kust ei niidagi, siis nad saavad seal hästi elada ja nad ei püsi ju seal paigal vaid liiguvad ka niidetud alale.

Puukide osas vahet pole, on sul niitmata või niidetud - just lugesin loodusteadlase juttu sel teemal.

[Külaline]

Ma ei ela küll tiheasustuspiirkonnas, aga naabrite lõkketoss tuleb meieni küll. No ja mis siis, ega nad iga päev lõket ei tee! Sellepärast ma küll aknaid kinni ei hoia või toas ei istu.. on ikka sitahädad need tänapäeva linnainimesed.

Miks sa üldse sõna võtad, kui elad maal, naaber on kaugel ja teeb ühe korra kevadel lõket? Kas su jutt jääb samaks, kui elaksid väiksel linnakrundil ja igal nädalavahetusel käiks 100 meetri raadiuses niiskete aiajäätmete tossutamine? Sind ennast see probleem ei puuduta, mis põhjusel sa teisi siis sitahädaks sõimad? Haridus piirdus 6 klassi külakooliga?

[Külaline]

Pean kahjuks hävitama paljude illusiooni "kui rohi on madal, siis puuke ei saa". Õueala niidetud maist kuni oktoobrini u. nädalase vahega. Märtsi lõpus oli esimene soojalaine, hakkasin nägema kinnihakanud puuke nii oma kassil kui ka naabri koeral. Märtsis ju mingit kõrget rohtu veel pole? Aga näe, koduloomad juba korjavad puuke (kass sai puugirohtu nahale, naaber oli pannud koerale kaelarihma).

Puugid levivad ju igasuguste loomadega: hiired, linnud... Pole raske arvata, et kusiganes hiir jookseb või linnuke lendab (ja öösel liigub ka muid loomi, keda inimene tavaliselt ei näe - nirgid, tuhkrud jne.) , võib tema küljest kukkuda täisimenud puuk, kellest saavad alguse noored puugid. Keegi ütles, et tema riisub lehed, kulu jms. kokku ja põletab nii lõkkes puugid ära - hmm, aga puuk on ju väike, kuidas saab olla kindel, et rehapulkade vahelt läbi ei lähe? Ise põletame põõsatest välja lõigatud oksi, näiteks, aga ma ei saa küll aru, mis see "väike lõke koduaias" niiväga päästab...

Nõue kooli haljasala niita... Nojah, eks kõrgest rohust, mis käib mööda inimese sääri, on ju puugil parem peale karata. Mis samas aga ei garanteeri, lühikeses rohus puuke üldse pole. Eriti, kui laps murul mängib ja tagumiku maha toetab või sõbraga maadleb vms. (siis väga hea puugil ka madalast murust peale karata). Steriilseks ühtegi murulala niitmisega ikka ei muuda.

Kokkuvõttes, ma ei näe ühtegi põhjust, miks entsefaliidi vastu MITTE vaktsineerida. Lastel alustasin esimesel võimalusel. Aastate jooksul neid ebameeldivaid leide (nii kinnihakanud kui sibavaid puuke) ikka on olnud ka.