Perearstile e-pöördumine

[Tolmukübe]

Siin väidab keegi raudkindlalt väidab, et arstid ei tee töös vigu ja kui patsienti ravi ei aita, siis on patsient ise süüdi.

Küll sina oled jäik inimene, päris õudne, kui selline on õpetaja. Mitte keegi pole midagi sellist väitnud, nagu sa korduvalt siin raiud. Jääd mingisse oma mõttesse kinni ja raiud seda edasi, vahet pole, mida vastatakse. Eks sellest võivad tulla need lahkarvamused arstidega ka. Sa ei näe laiemat pilti, võtad mingi asja pähe ja korras. Sina otsustasid, et lapsele üldse antidepressant ei sobi ja siis näedki kõike selles valguses. Lisaks on sul probleem, et sulle peab alati õigus jääma, vahet pole, mis olukorras. Äkki keskenduks siiski oma lapse aitamisele, mitte arstide süüdistamisele. Sinu negatiivne suhtumine teeb lapsele palju kahju.

Ei suhtumine tee midagi kahju, ikka valeravi teeb kahju. Kui ravi ei aita, siis on valeravi, ja tuleb midagi muud määrata. Kuidas see ema siis oma last aidata saab? Valeravi ära jätta ja arsti vahetada, sellise juures pole mõtet käia, sealt nagunii midagi paremat ei tule. Kui juba alguses ei oska ravida, kust tal need teadmised vahepealse ajaga sigivad? Kunagi ammu lugesin, et tänapäeval peab patsient olema (oli see sõna vist) teadlik või erudeeritud patsient, et peabki ise asju jagama. Ei ole nii, et lähed arsti juurde ja saad sealt abi. Tutkit, brat. Ikka ise pead oma lapse eest seisma, arstil on sinust ükskõik, temal palk jookseb niikuinii. Ja miks inimene ei või oma mõttesse kinni jääda? Las inimene usub, mida tahab. Kui on näha, et ravi ei sobi, siis tulebki sellele tõdemusele kindlaks jäädagi ja nähagi asju selles valguses. Pole vaja umbluud mõtlema hakata, et küll mingi aja pärast hakkab sobima, vms. Vägisi roosasi prille pole mõtet nina peal hoida.

[Külaline]

Siin väidab keegi raudkindlalt väidab, et arstid ei tee töös vigu ja kui patsienti ravi ei aita, siis on patsient ise süüdi.

Küll sina oled jäik inimene, päris õudne, kui selline on õpetaja. Mitte keegi pole midagi sellist väitnud, nagu sa korduvalt siin raiud. Jääd mingisse oma mõttesse kinni ja raiud seda edasi, vahet pole, mida vastatakse. Eks sellest võivad tulla need lahkarvamused arstidega ka. Sa ei näe laiemat pilti, võtad mingi asja pähe ja korras. Sina otsustasid, et lapsele üldse antidepressant ei sobi ja siis näedki kõike selles valguses. Lisaks on sul probleem, et sulle peab alati õigus jääma, vahet pole, mis olukorras. Äkki keskenduks siiski oma lapse aitamisele, mitte arstide süüdistamisele. Sinu negatiivne suhtumine teeb lapsele palju kahju.

Ei suhtumine tee midagi kahju, ikka valeravi teeb kahju. Kui ravi ei aita, siis on valeravi, ja tuleb midagi muud määrata. Kuidas see ema siis oma last aidata saab? Valeravi ära jätta ja arsti vahetada, sellise juures pole mõtet käia, sealt nagunii midagi paremat ei tule. Kui juba alguses ei oska ravida, kust tal need teadmised vahepealse ajaga sigivad? Kunagi ammu lugesin, et tänapäeval peab patsient olema (oli see sõna vist) teadlik või erudeeritud patsient, et peabki ise asju jagama. Ei ole nii, et lähed arsti juurde ja saad sealt abi. Tutkit, brat. Ikka ise pead oma lapse eest seisma, arstil on sinust ükskõik, temal palk jookseb niikuinii. Ja miks inimene ei või oma mõttesse kinni jääda? Las inimene usub, mida tahab. Kui on näha, et ravi ei sobi, siis tulebki sellele tõdemusele kindlaks jäädagi ja nähagi asju selles valguses. Pole vaja umbluud mõtlema hakata, et küll mingi aja pärast hakkab sobima, vms. Vägisi roosasi prille pole mõtet nina peal hoida.

Sulle ja su tsiteeritavale väike nõuanne: ärge minge sinna arsti juurde, kui olete ise targemad kui igasugune arst. Milleks üldse 10 aastat õppida, kui Tolmulapp on alati targem ilma igasuguse hariduseta.

[Külaline]

Siin väidab keegi raudkindlalt väidab, et arstid ei tee töös vigu ja kui patsienti ravi ei aita, siis on patsient ise süüdi.

Küll sina oled jäik inimene, päris õudne, kui selline on õpetaja. Mitte keegi pole midagi sellist väitnud, nagu sa korduvalt siin raiud. Jääd mingisse oma mõttesse kinni ja raiud seda edasi, vahet pole, mida vastatakse. Eks sellest võivad tulla need lahkarvamused arstidega ka. Sa ei näe laiemat pilti, võtad mingi asja pähe ja korras. Sina otsustasid, et lapsele üldse antidepressant ei sobi ja siis näedki kõike selles valguses. Lisaks on sul probleem, et sulle peab alati õigus jääma, vahet pole, mis olukorras. Äkki keskenduks siiski oma lapse aitamisele, mitte arstide süüdistamisele. Sinu negatiivne suhtumine teeb lapsele palju kahju.

Ei suhtumine tee midagi kahju, ikka valeravi teeb kahju. Kui ravi ei aita, siis on valeravi, ja tuleb midagi muud määrata. Kuidas see ema siis oma last aidata saab? Valeravi ära jätta ja arsti vahetada, sellise juures pole mõtet käia, sealt nagunii midagi paremat ei tule. Kui juba alguses ei oska ravida, kust tal need teadmised vahepealse ajaga sigivad? Kunagi ammu lugesin, et tänapäeval peab patsient olema (oli see sõna vist) teadlik või erudeeritud patsient, et peabki ise asju jagama. Ei ole nii, et lähed arsti juurde ja saad sealt abi. Tutkit, brat. Ikka ise pead oma lapse eest seisma, arstil on sinust ükskõik, temal palk jookseb niikuinii. Ja miks inimene ei või oma mõttesse kinni jääda? Las inimene usub, mida tahab. Kui on näha, et ravi ei sobi, siis tulebki sellele tõdemusele kindlaks jäädagi ja nähagi asju selles valguses. Pole vaja umbluud mõtlema hakata, et küll mingi aja pärast hakkab sobima, vms. Vägisi roosasi prille pole mõtet nina peal hoida.

Päris kahju kohe arstidest, kes peavad sellistega päevast päeva maid jagama. Sellisele midagi selgeks teha on ju võimatu. Antidepressandi mõjuma hakkamine võtab aega. See pole valeravi, kui kohe esimene kuu paremaks ei lähe. Lisaks ei oska ebaadekvaatne inimene sageli üldse hinnata, mis see "parem" tähendab.

[Külaline]

See klassika ju, et kõik on nii lollid- arstid, õpetajad, ametnikud, ettevõtjad, poliitikud you name it. Aga ise muidugi midagi paremini ei tee, sest hommikust õhtuni foorumis targutamine on kindlasti mõistlikum.

Mis sa sellega nüüd täpsemalt öelda tahadki?

Esiteks oleme meie kõik siin nendesamade elualade esindajad, eks ole. Näiteks mina olen ettevõtja ja õpetaja, ametnikuna olen ka töötanud ja poliitikatki sai üksvahe tehtud.

Teisalt oleme, needsamad inimesed, ühtlasi lapsevanema, patsiendi, kliendi jne rollis. Miks on nii, et selles "teises" rollis olijaid võib lakkamatult peksta ja süüdistada nii palju kui torust tuleb (vt kasvõi siitsamast teemast, kuidas räägitakse patsientidest - patsiendid on rumalad, pahatahtlikud, ei tahagi terveks saada, nad on alati ise oma hädades süüdi, tahtvat saada mingit imetabletti, mis kõik nende terviseprobleemid hoobilt lahendaks jne). Siin väidab keegi raudkindlalt väidab, et arstid ei tee töös vigu ja kui patsienti ravi ei aita, siis on patsient ise süüdi. Teatud määral võib see olla põhjendatud, kuid ikkagi tuleks sel juhul arvestada ka patsiendi tagasisidet. Kui ikkagi ravi pikka aega pole andnud mitte mingit kasu, siis tekib küsimus ravi jätkamise mõttekusest.

Juhul kui absoluutselt igasugune n-ö teises rollis olijate tagasiside tühistatakse ja arst ikka omamoodi jätkata tahab, tekib õigustatud küsimus: kellele ta oma tööd siis teeb? Iseendale?

Kas see, kui arst soovitab ravimiga jätkata toime väljaselgitamiseks (antidepressantide puhul ei teki see toime paraku kiiresti), on lakkamatu peks ja süüdistus patsiendi suunal? Võtke kokku ennast.

Võta end ise kokku. Sulle on siin palju kordi rõhutatud, et jutt on "kuudepikkusest ravist". Kolm kuud tabletisöömist võiks juba vähemalt mingigi positiivse tulemuse anda, või mitte? Kui selle kolme kuu jooksul patsiendi seisund üksnes kiirelt halveneb, kas me siis ka ei tohi rääkida, et äkki ikka see ravi ei sobi temale, võiks kaaluda midagi muud?

[Külaline]

Mis sa sellega nüüd täpsemalt öelda tahadki?

Esiteks oleme meie kõik siin nendesamade elualade esindajad, eks ole. Näiteks mina olen ettevõtja ja õpetaja, ametnikuna olen ka töötanud ja poliitikatki sai üksvahe tehtud.

Teisalt oleme, needsamad inimesed, ühtlasi lapsevanema, patsiendi, kliendi jne rollis. Miks on nii, et selles "teises" rollis olijaid võib lakkamatult peksta ja süüdistada nii palju kui torust tuleb (vt kasvõi siitsamast teemast, kuidas räägitakse patsientidest - patsiendid on rumalad, pahatahtlikud, ei tahagi terveks saada, nad on alati ise oma hädades süüdi, tahtvat saada mingit imetabletti, mis kõik nende terviseprobleemid hoobilt lahendaks jne). Siin väidab keegi raudkindlalt väidab, et arstid ei tee töös vigu ja kui patsienti ravi ei aita, siis on patsient ise süüdi. Teatud määral võib see olla põhjendatud, kuid ikkagi tuleks sel juhul arvestada ka patsiendi tagasisidet. Kui ikkagi ravi pikka aega pole andnud mitte mingit kasu, siis tekib küsimus ravi jätkamise mõttekusest.

Juhul kui absoluutselt igasugune n-ö teises rollis olijate tagasiside tühistatakse ja arst ikka omamoodi jätkata tahab, tekib õigustatud küsimus: kellele ta oma tööd siis teeb? Iseendale?

Kas see, kui arst soovitab ravimiga jätkata toime väljaselgitamiseks (antidepressantide puhul ei teki see toime paraku kiiresti), on lakkamatu peks ja süüdistus patsiendi suunal? Võtke kokku ennast.

Võta end ise kokku. Sulle on siin palju kordi rõhutatud, et jutt on "kuudepikkusest ravist". Kolm kuud tabletisöömist võiks juba vähemalt mingigi positiivse tulemuse anda, või mitte? Kui selle kolme kuu jooksul patsiendi seisund üksnes kiirelt halveneb, kas me siis ka ei tohi rääkida, et äkki ikka see ravi ei sobi temale, võiks kaaluda midagi muud?

No sinu postituste põhjal võib üsnagi elavalt ette kujutada milline see arstiga "rääkimine" on. Mine siis küsi mõnelt teiselt arstilt ka arvamus, keegi ei keela.

[Külaline]

Kas see, kui arst soovitab ravimiga jätkata toime väljaselgitamiseks (antidepressantide puhul ei teki see toime paraku kiiresti), on lakkamatu peks ja süüdistus patsiendi suunal? Võtke kokku ennast.

Võta end ise kokku. Sulle on siin palju kordi rõhutatud, et jutt on "kuudepikkusest ravist". Kolm kuud tabletisöömist võiks juba vähemalt mingigi positiivse tulemuse anda, või mitte? Kui selle kolme kuu jooksul patsiendi seisund üksnes kiirelt halveneb, kas me siis ka ei tohi rääkida, et äkki ikka see ravi ei sobi temale, võiks kaaluda midagi muud?

No sinu postituste põhjal võib üsnagi elavalt ette kujutada milline see arstiga "rääkimine" on. Mine siis küsi mõnelt teiselt arstilt ka arvamus, keegi ei keela.

Head ettekujutamist sulle siis! Sa selle peale ei tule, et äkki on siin tegemist põhjus-tagajärje seosega? Kaua see inimene ikka jaksab arsti taevani ülistada, kui kuud lähevad ja ravimitest kasu ikka ei ole. Ning seda arstile mainides suhtub viimane sellesse nagu enda autoriteedi õõnestamisse ning käsib lihtsalt tablette edasi süüa. Ta ei saa aru, et inimene tahab lõpuks tablettide söömisest endale ka mingit kasu saada. Selliseid arste leidub - mitte küll kõik, kuid mõningaid siiski on.

[Külaline]

Võta end ise kokku. Sulle on siin palju kordi rõhutatud, et jutt on "kuudepikkusest ravist". Kolm kuud tabletisöömist võiks juba vähemalt mingigi positiivse tulemuse anda, või mitte? Kui selle kolme kuu jooksul patsiendi seisund üksnes kiirelt halveneb, kas me siis ka ei tohi rääkida, et äkki ikka see ravi ei sobi temale, võiks kaaluda midagi muud?

No sinu postituste põhjal võib üsnagi elavalt ette kujutada milline see arstiga "rääkimine" on. Mine siis küsi mõnelt teiselt arstilt ka arvamus, keegi ei keela.

Head ettekujutamist sulle siis! Sa selle peale ei tule, et äkki on siin tegemist põhjus-tagajärje seosega? Kaua see inimene ikka jaksab arsti taevani ülistada, kui kuud lähevad ja ravimitest kasu ikka ei ole. Ning seda arstile mainides suhtub viimane sellesse nagu enda autoriteedi õõnestamisse ning käsib lihtsalt tablette edasi süüa. Ta ei saa aru, et inimene tahab lõpuks tablettide söömisest endale ka mingit kasu saada. Selliseid arste leidub - mitte küll kõik, kuid mõningaid siiski on.

Otsi teine arst siis, kui see ei meeldi, mis sa halad siin foorumis päevast päeva. Sellest kasu ju ei ole.

[Külaline]

No sinu postituste põhjal võib üsnagi elavalt ette kujutada milline see arstiga "rääkimine" on. Mine siis küsi mõnelt teiselt arstilt ka arvamus, keegi ei keela.

Head ettekujutamist sulle siis! Sa selle peale ei tule, et äkki on siin tegemist põhjus-tagajärje seosega? Kaua see inimene ikka jaksab arsti taevani ülistada, kui kuud lähevad ja ravimitest kasu ikka ei ole. Ning seda arstile mainides suhtub viimane sellesse nagu enda autoriteedi õõnestamisse ning käsib lihtsalt tablette edasi süüa. Ta ei saa aru, et inimene tahab lõpuks tablettide söömisest endale ka mingit kasu saada. Selliseid arste leidub - mitte küll kõik, kuid mõningaid siiski on.

Otsi teine arst siis, kui see ei meeldi, mis sa halad siin foorumis päevast päeva. Sellest kasu ju ei ole.

Ma ei hala, vaid vaidlen vastu sinule, sest sa väidad jäärapäise veendumusega, et arstid ei tee vigu. Muide, just täna ilmus täpselt selle teema kohta artikkel, mida soovitan sul lugeda: https://www.err.ee/1609665914/eero-meri ... ti-padevad

[Külaline]

Ma ei hala, vaid vaidlen vastu sinule, sest sa väidad jäärapäise veendumusega, et arstid ei tee vigu.

Mitte keegi pole väitnud, et arstid ei tee vigu. Ja seda on sulle siin korduvalt ja korduvalt ka öeldud. Jäärapäine oled siin ikka sina, kes korrutab ja korrutab ühte ja sama, väänates vastuseid ikka sellisteks, millised need ei ole. No otsi veel, küllap leiad veel igasugu artikleid, kes otsib, see leiab.

[Külaline]

Ma ei hala, vaid vaidlen vastu sinule, sest sa väidad jäärapäise veendumusega, et arstid ei tee vigu.

Mitte keegi pole väitnud, et arstid ei tee vigu. Ja seda on sulle siin korduvalt ja korduvalt ka öeldud. Jäärapäine oled siin ikka sina, kes korrutab ja korrutab ühte ja sama, väänates vastuseid ikka sellisteks, millised need ei ole. No otsi veel, küllap leiad veel igasugu artikleid, kes otsib, see leiab.

Sisu on (otse tsiteerituna) siiski selline, et ega keegi ei tee vigu aga neid vigu on siiski "kaduvväike osa". No ei ole kaduvväike osa ju. Mina ei vääna vastuseid, sina väänad. Ja otsida ajakirjanduses avaldatud artikleid pole mõtet, sest need on seal niigi olemas.

Pime usk kellessegi või millessegi on inimkonna hädade allikas. Kui inimesed teadvustaksid, et arst ei ole ilmeksimatu, siis ei jääks nad lõputult ootama, lastes arstil "oma tööd teha", vaid sekkuksid rohkem, kui märkavad, et patsient (kas ise või laps) pole ravist kasu saanud. See aitaks vähendada olukordi, kus inimene pimedas usus püsib ühe arsti juures, lastes tal endale pakkuda tõhutut ravi, sest talle on sisendatud, et arstid ei tee vigu või kui teevadki, siis on neid ainult kaduvväike osa, ja kui ta ravist kasu ei saa, on ta alati ise süüdi. Selline mõtteviis on ohtlik ja patsiendivaenulik.

[Külaline]

Ma ei hala, vaid vaidlen vastu sinule, sest sa väidad jäärapäise veendumusega, et arstid ei tee vigu.

Mitte keegi pole väitnud, et arstid ei tee vigu. Ja seda on sulle siin korduvalt ja korduvalt ka öeldud. Jäärapäine oled siin ikka sina, kes korrutab ja korrutab ühte ja sama, väänates vastuseid ikka sellisteks, millised need ei ole. No otsi veel, küllap leiad veel igasugu artikleid, kes otsib, see leiab.

Sisu on (otse tsiteerituna) siiski selline, et ega keegi ei tee vigu aga neid vigu on siiski "kaduvväike osa". No ei ole kaduvväike osa ju. Mina ei vääna vastuseid, sina väänad. Ja otsida ajakirjanduses avaldatud artikleid pole mõtet, sest need on seal niigi olemas.

Pime usk kellessegi või millessegi on inimkonna hädade allikas. Kui inimesed teadvustaksid, et arst ei ole ilmeksimatu, siis ei jääks nad lõputult ootama, lastes arstil "oma tööd teha", vaid sekkuksid rohkem, kui märkavad, et patsient (kas ise või laps) pole ravist kasu saanud. See aitaks vähendada olukordi, kus inimene pimedas usus püsib ühe arsti juures, lastes tal endale pakkuda tõhutut ravi, sest talle on sisendatud, et arstid ei tee vigu või kui teevadki, siis on neid ainult kaduvväike osa, ja kui ta ravist kasu ei saa, on ta alati ise süüdi. Selline mõtteviis on ohtlik ja patsiendivaenulik.

Siin vastavad sulle erinevad inimesed. Mina olin see, kes ütles, et on kaduvväike osa ravivigu ja see on täiesti korrektne väide, mis tugineb statistikale mitte kellegi arvamusele või iseenda/tuttavate kogemustele.

[Tolmukübe]

Sisu on (otse tsiteerituna) siiski selline, et ega keegi ei tee vigu aga neid vigu on siiski "kaduvväike osa". No ei ole kaduvväike osa ju. Mina ei vääna vastuseid, sina väänad. Ja otsida ajakirjanduses avaldatud artikleid pole mõtet, sest need on seal niigi olemas.

Pime usk kellessegi või millessegi on inimkonna hädade allikas. Kui inimesed teadvustaksid, et arst ei ole ilmeksimatu, siis ei jääks nad lõputult ootama, lastes arstil "oma tööd teha", vaid sekkuksid rohkem, kui märkavad, et patsient (kas ise või laps) pole ravist kasu saanud. See aitaks vähendada olukordi, kus inimene pimedas usus püsib ühe arsti juures, lastes tal endale pakkuda tõhutut ravi, sest talle on sisendatud, et arstid ei tee vigu või kui teevadki, siis on neid ainult kaduvväike osa, ja kui ta ravist kasu ei saa, on ta alati ise süüdi. Selline mõtteviis on ohtlik ja patsiendivaenulik.

Siin vastavad sulle erinevad inimesed. Mina olin see, kes ütles, et on kaduvväike osa ravivigu ja see on täiesti korrektne väide, mis tugineb statistikale mitte kellegi arvamusele või iseenda/tuttavate kogemustele.

Ja millele tugineb statistika? Andmetele. Kui eesti inimene liigub niigi alandlikult, küür seljas, arsti kintsu kaapamas, ei see lähe kuskile kaebama, et teda on valesti ravitud, vms. Pole kaebusi, pole andmeid, pole ravivigu, kõik on rahul, juhhei.. Siin on ükskõiksed inimesed ja liiguvad ringi nagu lambad, enda eest ei seisa, õiendamas ei käi, seega vigu pole ju.. On üks tuttava tuttav, enda hädadele ravi ei saa, arsti käest nõuda ei julge, arsti peale kaebama ta ammugi ei lähe, kui see tuttav näeb, et asi ei liigu ja oleks ise õiendama läinud, siis öeldi, et "ära mine mulle häbi tegema". Vaat' nii on lood siinpool sood.. Ei ole ravivigu, no lihtsale ei ole. Ongi ilus statistika käes.

[Tolmukübe]

Lisan veel, et ega neid pole vähe, kes midagi tehtud ei saa. Inimesed, kes ei saa/ei julge enda eest seista; inimesed, kes usuvad, et küll arst teab paremini; või et mul on juba vana tervis, nooremaks ei lähe ju, seetõttu ravi ka ei aita; jne. Midagi ei toimu, kui sa oma õiguste eest ei seisa. Mnjah, aga kui ei seisa, järelikult (statistiliselt) polegi, mille eest seista, kõik on ju korras.. Nii et see statistika, sellega ei maksa üldse lehvitada. Ja arst ega patsient ei ole võrdsed, vähemalt mitte siin maal. Patsient peab ikka arsti korraldusi täitma, see on võimuga seotud elukutse. Kui sa vastu hakata ei julge (ja neid on palju), siis oledki valeravi peal nagu lammas vaguralt. Ja ongi sul raviviga, millest sa mitte kunagi mitte kuskile ei teata. Palju seda esineb, mina ka muidugi ei tea, aga kindlasti rohkem, kui ametlik statistika ees näitab.

[Külaline]

Lisan veel, et ega neid pole vähe, kes midagi tehtud ei saa. Inimesed, kes ei saa/ei julge enda eest seista; inimesed, kes usuvad, et küll arst teab paremini; või et mul on juba vana tervis, nooremaks ei lähe ju, seetõttu ravi ka ei aita; jne. Midagi ei toimu, kui sa oma õiguste eest ei seisa. Mnjah, aga kui ei seisa, järelikult (statistiliselt) polegi, mille eest seista, kõik on ju korras.. Nii et see statistika, sellega ei maksa üldse lehvitada. Ja arst ega patsient ei ole võrdsed, vähemalt mitte siin maal. Patsient peab ikka arsti korraldusi täitma, see on võimuga seotud elukutse. Kui sa vastu hakata ei julge (ja neid on palju), siis oledki valeravi peal nagu lammas vaguralt. Ja ongi sul raviviga, millest sa mitte kunagi mitte kuskile ei teata. Palju seda esineb, mina ka muidugi ei tea, aga kindlasti rohkem, kui ametlik statistika ees näitab.

Nagu siit teemast nähtub, siis suurema osa jaoks kvalifitseerub valeravi alla ka ravimi kõrvaltoimete esinemine. Alusta sellest, et tee endale see mõiste esialgu selgeks. Muidugi sul on kombeks absoluutselt igas teemas täiesti absurdseid ja rumalaid väiteid pasundada seega sinu juttu ma ei pea nagunii millekski. Endiselt, ravivigasid on kaduvväike osa, võrreldes selle hulgaga, kui palju inimesi saavad meditsiinist ja arstidelt abi.

[Külaline]

Mitte keegi pole väitnud, et arstid ei tee vigu. Ja seda on sulle siin korduvalt ja korduvalt ka öeldud. Jäärapäine oled siin ikka sina, kes korrutab ja korrutab ühte ja sama, väänates vastuseid ikka sellisteks, millised need ei ole. No otsi veel, küllap leiad veel igasugu artikleid, kes otsib, see leiab.

Sisu on (otse tsiteerituna) siiski selline, et ega keegi ei tee vigu aga neid vigu on siiski "kaduvväike osa". No ei ole kaduvväike osa ju. Mina ei vääna vastuseid, sina väänad. Ja otsida ajakirjanduses avaldatud artikleid pole mõtet, sest need on seal niigi olemas.

Pime usk kellessegi või millessegi on inimkonna hädade allikas. Kui inimesed teadvustaksid, et arst ei ole ilmeksimatu, siis ei jääks nad lõputult ootama, lastes arstil "oma tööd teha", vaid sekkuksid rohkem, kui märkavad, et patsient (kas ise või laps) pole ravist kasu saanud. See aitaks vähendada olukordi, kus inimene pimedas usus püsib ühe arsti juures, lastes tal endale pakkuda tõhutut ravi, sest talle on sisendatud, et arstid ei tee vigu või kui teevadki, siis on neid ainult kaduvväike osa, ja kui ta ravist kasu ei saa, on ta alati ise süüdi. Selline mõtteviis on ohtlik ja patsiendivaenulik.

Siin vastavad sulle erinevad inimesed. Mina olin see, kes ütles, et on kaduvväike osa ravivigu ja see on täiesti korrektne väide, mis tugineb statistikale mitte kellegi arvamusele või iseenda/tuttavate kogemustele.

Paluks seda statistikat.