Kust maalt läheb piir enesetappu teha tahtva inimese aitamisel?

[Külaline]

Lähedane vanem inimene ähvardab pea iga päev enesetapuga. Kaotas 3 kuud tagasi oma lähedase, kellest väga sõltus. Keeldub minemast psühhiaatrile või on igati igasuguse abi vastu. Soovib ainult, et keegi igapäevaselt teeks temale sobivaid asju - ehk siis sõidutaks teda ringi, viiks poodi ja metsa ja mere äärde või et keegi oleks lihtsalt tema juures. Kui keegi sinna ei jõua või ei saa temaga tegeleda, siis hakkab rääkima enesetapust.
Oleme teise lähedasega 3 kuud iga päev (mõned üksikud päevad vahelt välja jättes) temaga tegelenud ja nüüd on totaalselt energia otsas. Enam ei jaksa. Ja kui nüüd on neid käimise päevasid natuke vähemaks jäänud, siis pidevalt jutt, et tema ikka enam ei jõua sellist elu kannatada, kus ta peab olema üksi pidevalt ja aitab küll. Ausalt öeldes tekitab see jutt juba viha, mitte kaastunnet, sest lihtsalt ei jaksa teda pidevalt lõbustada või vägisi elus hoida. Mis teha sellise inimesega, kes justnagu abi ei taha - vähemalt sellist, mis teda võibolla aitaks - samas tahaks aga kedagi, kes pidevalt tal kõrval kätt hoiaks. Seda viimast aga ei ole kuidagi võimalik pakkuda nii, et enda elu väga oluliselt ei kannataks. Pidev jutt, kuidas kõik on väga halb ja vaja ikka ennast tappa, ei mõju ka enda psüühikale kuidagi positiivselt. Mitmeid kordi on tekkinud tahtmine lihtsalt lõpetada suhtlus peale seda, kui jälle räägitakse, kuidas nüüd end tapma hakatakse, aga siiani oleme vastu pidanud, mõelnud, et inimene on tegelikult ju hädas. Aga no karta on, et kaua enam ei pea me vastu samamoodi. Mida teha?

[elke]

Saata ehk kiirabi? Just siis, kui ta jälle seda juttu ajab, salvestada see jutt ja eemalduda korraks ning kiirabi kutsuda. Küllap nemad juba teavad, kas inimesel on tõsi taga ja kas või mis abi vajab..kui inimene on endale ohtlik, kutsutakse kohale ka politsei ja viiakse sundkorras haiglasse.
Kui aga selgub, et ta ajab seda juttu niisama ja keeldub abist..mnjah, ega polegi midagi muud teha, kui katkestada suhtlemine. Kui ta siis kuu aja pärast elus on, siis on tegemist olnud lihtsalt manipuleerimisega ja siis tuleb mõelda, kas sellist inimest ikka on sinu ellu vaja.

[Külaline]

Vajutad telefoni kinni.
Mitte kellegil ei ole vaja iga päev metsas või mere ääres käia.

[Juustup]

Ma ka salvestaks tema kõned. Siis kui vaja kutsuks talle tõesti kiirabi. Kui siis on suitsiidimõtted kadunud, siis järelikult manipuleerib ja siis ei olegi muud teha kui ignoreerida või tõesti suhtlus lõpetada. Üks võimalik variant on ka sotsiaaltöötajaga rääkida, äkki on vallas mingeid huvitegevusi mis võiksid teda tegevuses hoida ning kust ta võiks uusi sõpru leida. Mina arvan, et siin on segu leinast, üksindusest ja tähelepanu otsimisest.

/Juustup

[Loom]

Aga võtke inimesele varjupaigast mõni vanem loom, siis on tegemist ja seltsi.
Ennast ära tapma selline ähvardaja tõenäoliselt siiski ei hakka, manipuleerib niisama ja nagu näha, edukalt

[Juustup]

Aga võtke inimesele varjupaigast mõni vanem loom, siis on tegemist ja seltsi.
Ennast ära tapma selline ähvardaja tõenäoliselt siiski ei hakka, manipuleerib niisama ja nagu näha, edukalt

Ja kui tapabki ära vmi saadetakse hullumajja sundravile, kuhu see loom siis jääb? Teemaalgatajale? Või kui see vanem loom ära sureb, on jälle uus lein, nutt ja suitsiidsus. Vana loom võib juba lähitulevikus ka ise arstiabi vajada ja selleks ei pruugi üksikul inimesel raha olla.

Ei, ärge talle looma küll võtke kui te pole valmis seda looma hiljem ise hooldama

/Juustup

[Loom]

Ei pea alati nii negatiivne olema, teemaalgatajale on vaja variante, mitte "midagi ei saa", võtku siis keskealine loom, johhaidii

[Külaline]

Ega see jutt ei pruugi olla teadlik manipulatsioon, ilmselt inimene ongi väga hädas. Aga selge on, et sama olukorra jätkudes ei jõua te edasi ka. Nii et karta on, et ega ei olegi muud teha, kui tasapisi taanduma hakata ja vaadata mis juhtub. Võiks ka avameelselt rääkida, öeldagi, et ka teil on raske ja et inimene teeb teile praegu liiga. Võibolla ta pole selle pealegi tulnud. (Üksi salvestatud enesetapu jutu peale keegi kedagi sundhospidaliseerima ei hakka, seda ei maksa loota. Selleks on ikka tegusid vaja, ja ka sel juhul ei hoita haiglas teab mis kaua.

[Juustup]

Ega see jutt ei pruugi olla teadlik manipulatsioon, ilmselt inimene ongi väga hädas. Aga selge on, et sama olukorra jätkudes ei jõua te edasi ka. Nii et karta on, et ega ei olegi muud teha, kui tasapisi taanduma hakata ja vaadata mis juhtub. Võiks ka avameelselt rääkida, öeldagi, et ka teil on raske ja et inimene teeb teile praegu liiga. Võibolla ta pole selle pealegi tulnud. (Üksi salvestatud enesetapu jutu peale keegi kedagi sundhospidaliseerima ei hakka, seda ei maksa loota. Selleks on ikka tegusid vaja, ja ka sel juhul ei hoita haiglas teab mis kaua.

Aga mida TA teha saab? Tal ei jäägi midagi muud üle kui proovida rääkida asjaosalise endaga, kui ta nõustub viia ta leinanõustaja juurde, üritada aidata leida talle tegevust,kus ta võiks uusi tutvusi leida või siis kutsuda talle kiirabi, salvestada ta kõnesid ja üritada ta hulluks tembeldada, sest on enesele ohtlik. Kui siis asjad ei edene on kaks valikut- kas jäädagi teda teenindama või tasapisi lõpetada see suhtlus.
Lõpuks on TA ise ka depressioonis ja suitsiidne, enda peale peab ka mõtlema.

/Juustup

[Külaline]

Kas saaks temaga ausalt rääkida, et sul on ka oma tegemisi vaja teha. Kinnitada, talle, et ta on teile ikka kallis ja vajalik. Vajalik? Võib ta küsida, mis vajalik, kui tema jaoks aega pole. Kindlasti tundub talle et teda pole enam kellelelegi vaja. Elu on elatud. Mis rõõmu see veel tuua saab? Mille nimel elada? Ausalt, ma ei oskaks vastata. Kas te oskaks? Kõik see jant mida ta soovib, et viiakse kuhugi, on ilmselt seepärast, et vähem mõelda sellest talumatust valust hinges, et on nüüd üksi. Kui ta ise pole nõus minema kuhugi nõustaja juurde, siis ehk annaks leida mõni nõustaja, neti teel, ( olen kuulnud peaasi.ee keskkonnast. Äkki saab sealt küsida,)sulle endale, kes ütleks mida saaks teha leinas inimesega, kes ei taha üksi olla, tahab olla lähedastega. Nii palju tahab olla lähedastega, aga seda pole võimalik talle pakkuda.

[iiR]

Kui kurb.
Arvatavasti inimene ongi mustas augus omadega, eakate depressioon on väga levinud kahjuks.
See, et tal on raske, ei tähenda aga, et teie peaksite laskma ennast ka musta auku tõmmata.

Mina räägiksin eakaga võimalikult ausalt: et sa näed, et ta on väga kurb ega tunne, et elul enam mõtet oleks ja sul on sellest väga kahju, aga et mitte keegi ei saa tema eest tema elu elada, ta peab seda ikka ise tegema. Hakkama leidma väikesi igapäevaseid asju, mis rahulolu pakuvad. Sina saad temaga aega veeta vot sellel ja sellel päeval ja teine lähedane siis ja siis - öelge konkreetsed päevad nädalas/kuus, tõmmaku kalendrisse ringid ümber, kui vaja. Ülejäänud aeg tuleb tal endal ära sisustada. Aita mõelda, mida ta saaks üksi teha, eriti hea, kui see oleks midagi, millest teistel ka kasu oleks, nt mu vanaema kudus sokke, mina olen täielik villaste sokkide fänn ja minu siiras rõõm motiveeris teda palju. Aga see võib olla mistahes muu asi ka, ristsõnad, sudokud, raamatute lugemine (raamatukogust saab raamatuid ja võite teise lähedasega neid ise tuua/viia, kui vaja transpordiabi), taimekasvatus, loodusvaatluste tegemine, mingi sarja vaatamine, pärlitikand või maaliline jne.

Ja kui vähegi suudate selle teise lähedasega - leidke algul iga päev, hiljem nt üle päeva aega, et nt 15 minutit igal õhtul eakale helistada, oma tegemistest rääkida, vanainimene ära kuulata. Aga jälle: võibki otse öelda, et tead, seda enesetapuga ähvardamise juttu ma kuulata ei taha/jaksa, kui veel sellest räägid, panen toru ära - aga räägi parem, mis sa täna tegid/mõtlesid/nägid, kas teil ka kägu veel kukub ja mõtle, mul pojengid ei lõpeta ega lõpeta õitsemist, nii ilus on.

[Külaline]

Kuidas see ilusüstide kuninganna ütleski? Et mine rsk tapa siis ennast ära, kui tahad!

See ütlus leidis hiljem meedias väga suurt negatiivset vastukaja, aga mina isegi mõistan, miks ta nii julmalt ütles. Ma sain aru, et ka teda on selle jutuga manipuleeritud ja tal oli sellest nii tohutu kopp ees, et lihtsalt ei suutnud enam....

Selle avalik väljaütlemine meedias oli muidugi väga vale.

Mul üks tuttav näiteks läks ise Paldiski maanteele ja palus end haiglasse sisse kirjutada. Ka ei suutnud leinaga toime tulla. Hull ta ei olnud, aga langes väga sügavasse depressiooni. Oli pikalt sees. Ja sai ka abi.

[Külaline]

Sealt lähebki piir, kus inimene ei võta vastu tegelikku abi vaid nõuab teenindamist ja see kõik hakkab abistajat ennast kahjustama! Just sealt.

[Külaline]

Lähedane vanem inimene ähvardab pea iga päev enesetapuga. Kaotas 3 kuud tagasi oma lähedase, kellest väga sõltus. Keeldub minemast psühhiaatrile või on igati igasuguse abi vastu. Soovib ainult, et keegi igapäevaselt teeks temale sobivaid asju - ehk siis sõidutaks teda ringi, viiks poodi ja metsa ja mere äärde või et keegi oleks lihtsalt tema juures. Kui keegi sinna ei jõua või ei saa temaga tegeleda, siis hakkab rääkima enesetapust.

Ta on ehk veel segaduses ja leinas ning seetõttu käitub niimoodi? Kuna ta sinu jutu järgi oli oma lähedasest sõltuvuses, siis on tema jaoks suur samm nüüd äkki ise hakkama saada. Arusaadav, et see võib tekitada viha ja trotsi ja tundub, et antud juhul maandab ta seda kõike oma elusolevate lähedaste peal. Selline ma-tapan-ennast-ära- jutt on puhas manipulatsioon ja mina sellele ei alluks.

Proovi temaga rahulikult rääkida, et oled olemas ja aitad, aga see peab toimuma aegadel, mis sobivad mõlemale.

[Külaline]

Lähedane vanem inimene ähvardab pea iga päev enesetapuga. Kaotas 3 kuud tagasi oma lähedase, kellest väga sõltus. Keeldub minemast psühhiaatrile või on igati igasuguse abi vastu. Soovib ainult, et keegi igapäevaselt teeks temale sobivaid asju - ehk siis sõidutaks teda ringi, viiks poodi ja metsa ja mere äärde või et keegi oleks lihtsalt tema juures. Kui keegi sinna ei jõua või ei saa temaga tegeleda, siis hakkab rääkima enesetapust.

Ta on ehk veel segaduses ja leinas ning seetõttu käitub niimoodi? Kuna ta sinu jutu järgi oli oma lähedasest sõltuvuses, siis on tema jaoks suur samm nüüd äkki ise hakkama saada. Arusaadav, et see võib tekitada viha ja trotsi ja tundub, et antud juhul maandab ta seda kõike oma elusolevate lähedaste peal. Selline ma-tapan-ennast-ära- jutt on puhas manipulatsioon ja mina sellele ei alluks.

Proovi temaga rahulikult rääkida, et oled olemas ja aitad, aga see peab toimuma aegadel, mis sobivad mõlemale.

No ei tea! Mõni enesetapja siiski enne hõigub ka teistele, et tahab end ära tappa. Mitte kunagi ei tea, millal on tegemist manipulatsiooniga, millal tõsise otsusega.

[Külaline]

Olen teemaalgataja. Me helistamegi praegu päevas mitmeid kordi - hommikul ja õhtul ja tihti ka päeval. Räägime pikalt. Iga õhtu (nädala sees) on käinud keegi meist temaga väljas või siis nädalavahetusel pikemalt. Pakume välja erinevaid asju, tihtipeale need ei sobi, siis saad samal ajal veel õiendada, et miks keegi temale ei mõtle ja temast ei hooli ja et mitte keegi ei tee tast välja. See pidev stress see 3 kuud on mu enda vaimse tervise juba päris nurka surunud. Ärkan hommikul ülesse tõsise vastikustundega, sest ei jaksa kuulata pidevalt kuidas sa mitte midagi ei tee ta heaks. Kui pakud midagi välja, siis on kellaaeg vale või on pakutud asi vale. Kui ei paku midagi välja, siis keegi ei tee midagi. Kui küsid, et mida sa tahaks, siis öeldakse, et lõpeta ära juba see küsimine jne, jne, jne... Ütleb, et istub üksi seal kodus nagu vang ja ootab, et keegi külla tuleks. Ise välja minna ei taha, sest mis ta üksi seal väljas teeb. Oleme pakkunud, et viime ta mõnda pensionäride keskusesse, seal kursused, saab teha midagi, ei sobi. Oleme pakkunud, et viime maale, saab seal toimetada, vastuseks et ei, tema üksi seal ei toimeta. Aga no ei saa temaga passida päevad läbi kusagil, sest on vaja endal tööl käia ja oma pere vajab ka aega. Rääkinud oleme, näeb selles ainult, et meie süüdistame teda ja et mitte keegi ei hooli.
Ega ta varem ka ei olnud lihtne inimene, aga no hetkel on küll minu jaoks totaalne hullumaja. Mu pea on tühi, ma lihtsalt ei oska enam midagi teha...
Ilmselgelt oleks talle vaja psühhiaatrilist abi, aga no ta keeldub sinna minemast ja vägisi ma ei saa ju teda kuhugile viia. Ma täitsa saan aru Marju Karinist, sest isegi tahaks karjuda, et ausalt tapa end siis ära, sest lihtsalt ei jaksa enam.

[Külaline]

Ma täitsa saan aru Marju Karinist, sest isegi tahaks karjuda, et ausalt tapa end siis ära, sest lihtsalt ei jaksa enam.

Ega see ei oleks lihtsam variant. Tema tapabki, aga sina pead ülejäänud elu selle teadmisega elama.

[Külaline]

Ma täitsa saan aru Marju Karinist, sest isegi tahaks karjuda, et ausalt tapa end siis ära, sest lihtsalt ei jaksa enam.

Ega see ei oleks lihtsam variant. Tema tapabki, aga sina pead ülejäänud elu selle teadmisega elama.

Minu meelest see ei olnud kena temast. Nii ei saa suhtuda. Selline inimene vajab igal juhul abi, lihtsalt aitaja ei tohi muutuda kaassõltuvaks.

[Külaline]

Ma täitsa saan aru Marju Karinist, sest isegi tahaks karjuda, et ausalt tapa end siis ära, sest lihtsalt ei jaksa enam.

Ega see ei oleks lihtsam variant. Tema tapabki, aga sina pead ülejäänud elu selle teadmisega elama.

no ja miks siis mitte elada? enesetapp on inimese enda vaba valik, selles ei saa nüüd küll kedagi teist süüdistada. parem õudne lõpp kui lõputu õudus.
TA peab lähtuma eelkõige enda ja enda järeltulijate heaolust, manipuleeriv ema (tõenäoliselt isa suri?) ei ole küll see, kelle pärast enda ja oma pere/laste elu kaheksasse keerata.
selline käitumine lähedastega ei ole lein, vaid pesueht manipuleerimine - mina, mina, mina, kõik peab käima vaid minu heaolu nimel, teie asjad pole olulised, need võivad tegemata jääda, minul peab hea olema.
TA ütle otse, et selline käitumine ei ole sinu suhtes ok, sul on ka muu elu, mida sa ei saa kõrvale jätta. ta võib elada veel aastaid ja sa ei saa oma elu seetõttu elamata jätta. algul tundub julm, aga palju julmem on see, kui manipuleeriva vanema pärast su kaaslane sinu kõrvalt lahkub või lapsed halba seltskonda satuvad, kuna sinu aur läheb manipuleerija rahuldamiseks. ja julm pole sina, kui selle käitumise läbi lõikad, vaid see vanem, kes oma lapse elu niimoodi peesse keerata üritab. üksi jäämine ja lein on karm, aga see ei anna õigust teiste lähedaste elu rikkumiseks

[Külaline]

Kurb, et see enesetapuga ähvardamine on viimasel ajal moeasjaks muutunud. Teismeline ähvardab, et kui mata eksamil läbi põrub, tapab ennast ära. Poiss ähvardab, et kui tüdruk temaga ei seksi, tapab ennast ära. Eakas ähvardab, et kui sugulased teda päevad läbi ei lõbusta, tapab ennast ära. Nii odavaks ongi muutunud inimelu.

Ja mitte keegi, ka mitte kiirabi, politsei ega psühhiaater, ei näe inimese sisse ega tea, mida ta tegelikult mõtleb või teha kavatseb. Olles ise elanud aastaid koos suitsiidse inimesega, olen aru saanud, et siin mängib suurimat rolli inimese impulsiivsus. Ehk et, kas tegemist on sellise inimtüübiga, kes elab põhimõtte järgi "mõeldud-tehtud!" või pigem 9 korda räägib, aga 1 kord lõikab. Mu lähedane on tegelikult päris suitsiidne, tal on diagnoositud depressioon ja ta on aastaid käinud psühhiaatrite vahet. Erilist abi ei ole ta neilt saanud.

Pigem on teda seniajani päästnud hoopis see, et ta ei ole väga kiire tegutseja. Mõte võib küll olla, tahtmine samuti, kuid päris tegudeni jõudmiseks peab tema pikalt hoogu võtma. See kehtib kõikide teistegi asjade kohta, mida ta teeb: näiteks kukub tal tass põrandale. Selmet see ühe liigutusega üles tõsta, vaatab tema tassi pikalt ja arutleb, et näe tass kukkus maha, siis vaatab lootusrikkalt mulle otsa, et äkki ma teen selle tassitõstmise tema eest ära. Läheb minema, tuleb tagasi, jälle vaatab. Et ongi selline tegelane, kellel mõttest tegudeni jõudmiseks kulub kõvasti aega. Tänu sellele on ta ka elus.

Samas teine tuttav tegi suitsiidi, "õnnestus" kohe esimesel katsel. Oligi selline inimene, kes niikui mõtles, nii ka tegi, puudutas see siis kooliajal mingi loovtöö ärategemist, puude riita ladumist või kodu koristamist. Ja paraku ka suitsiidi.

Nii et see väike tähelepanek võib teemaalgatajale ehk mingi suuna anda, tahtes vastust küsimusele, kui palju ta lähedasel nende juttudega tõtt taga võiks olla.