Janu

sh kaaluga seotud teemad
Vasta
Külaline

Janu

Postitus Postitas Külaline »

Olen märganud, et viimastel aastatel tekib mul pärast sööki tohutu janu. Sööme perega kõik ühte ja sama õhtusööki. Ja pärast olen mina ainsana kaevul. Mida rasvasem ja tugevam söök, seda hullemini joon. Ja lausa mitu tundi pärast söömist muudkui joon.

Veresuhkrud on mul alati olnud korras. Tõsi, kolme kuu keskmist vist ei ole kontrollitud. Aga, kuna mind pissile üldse ei aja, siis ikkagi suhkrutõvega ei seostaks.

Olen sale, kuid kõhu piirkond on pisut rasvasem. Iga inimene ütleks mu kohta sale, aga ma ise ei ole selle piirkonnaga rahul.

Kas selline joomine on normaalne? Või, mis asi sellist janu võib tekitada? Ja janu kustutab vaid karboniseeritud vesi.

Vanus 53.
cat
Postitusi: 76
Liitunud: 02 Okt 2024 22:03
Kontakt:

Postitus Postitas cat »

Eks siis vaja perearsti juurde kontrolli minna, vaja võtta kilpnäärme ja veresuhkru analüüs.
Samas inimene peab jooma 1.5 liitrit vett päevas.Nii et vee joomine ei ole midagi erakordset.
Pidev gaseeritud vee joomine ergutab magu ja soolestikku.Ja on ebasoovitav.Nii et gaseeritud veest peaksid loobuma.Ja ehk läheb siis ka janu kontrolli alla.
Viimati muutis cat, 25 Mär 2025 12:08, muudetud 1 kord kokku.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Esiteks kipubki vanusega tekkima suukuivuse probleem. Minul on see ka, ma samas vanuses. Mul pole eluaeg olnud januga mingit muret ja ei olnud kunagi kommet endale veepudel kotti toppida, kui hommikul välja läksin. Nüüd aga on see vältimatu.

Kusjuures selle mantraga, et iga inimene peab tingimata kaanima päevas vähemalt 1,5 liitrit vett, ma väga ei nõustu. Inimene peab jooma siiski nii palju kui organism talle ütleb. Endal pereliige proovis seda nõudmist täita, ja ei paranenud ta tervis sellest mitte raasugi, pigem tekitas probleeme juurde. Palju sõltub ka toidu veesisaldusest. On ikka vaks vahet, kas päevane menüü koosneb suures osas kuivadest asjadest või suure veesisaldusega toidust. Mina söön palju veerikkaid puuvilju ega näe põhjust, miks peaksin endale veel lisaks liitrite kaupa vett sisse kallama, kui endal vajadust ei ole.

Teiseks on siin taga lihtsalt harjumus. Kui organism harjub pidevalt vett saama, siis ta ei oskagi enam teisiti hakkama saada. Tekib n-ö sõltuvus. Kogu aeg on tunne, nagu oleks suu kuiv. Kui aga liigne veekaanimine hakkab juba häirima ööund (pidev tualetti jooksmine), mille tagajärjeks on krooniline magamatus, siis on aeg sõltuvusele piiri tõmmata. Ise olen selles olukorras kasutanud suuniisutustuubi või -spreid, see võtab janutunde ära ja saan ennast öösel välja puhata. Sobivad ka suuvärskendusspreid.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

cat kirjutas: 25 Mär 2025 01:59 Eks siis vaja perearsti juurde kontrolli minna, vaja võtta kilpnäärme ja veresuhkru analüüs.
Samas inimene peab jooma 1.5 liitrit vett päevas.Nii et vee joomine ei ole midagi erakordset.
Pidev gaseeritud vee joomine ergutab magu ja soolestikku.Ja on ebasoovitav.Nii et gaseeritud veest peaksid loobuma.Ja ehk läheb siis ka jänu kontrolli alla.
Jänu???
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 25 Mär 2025 09:05 Esiteks kipubki vanusega tekkima suukuivuse probleem. Minul on see ka, ma samas vanuses. Mul pole eluaeg olnud januga mingit muret ja ei olnud kunagi kommet endale veepudel kotti toppida, kui hommikul välja läksin. Nüüd aga on see vältimatu.

Kusjuures selle mantraga, et iga inimene peab tingimata kaanima päevas vähemalt 1,5 liitrit vett, ma väga ei nõustu. Inimene peab jooma siiski nii palju kui organism talle ütleb. Endal pereliige proovis seda nõudmist täita, ja ei paranenud ta tervis sellest mitte raasugi, pigem tekitas probleeme juurde. Palju sõltub ka toidu veesisaldusest. On ikka vaks vahet, kas päevane menüü koosneb suures osas kuivadest asjadest või suure veesisaldusega toidust. Mina söön palju veerikkaid puuvilju ega näe põhjust, miks peaksin endale veel lisaks liitrite kaupa vett sisse kallama, kui endal vajadust ei ole.

Teiseks on siin taga lihtsalt harjumus. Kui organism harjub pidevalt vett saama, siis ta ei oskagi enam teisiti hakkama saada. Tekib n-ö sõltuvus. Kogu aeg on tunne, nagu oleks suu kuiv. Kui aga liigne veekaanimine hakkab juba häirima ööund (pidev tualetti jooksmine), mille tagajärjeks on krooniline magamatus, siis on aeg sõltuvusele piiri tõmmata. Ise olen selles olukorras kasutanud suuniisutustuubi või -spreid, see võtab janutunde ära ja saan ennast öösel välja puhata. Sobivad ka suuvärskendusspreid.
Kaanima?
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Mul tekib lõputu janu siis, kui olen toidus soolaga liialdanud. Ei pea üldse tulisoolane olema. Ikka nagu söödav toit aga kui tavapärasest veidi soolasem.
Ehk tasuks neerude tööd kontrollida.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Aga kui jooks mulita vett, kas siis oleks ka janu? Või mida sa mõtled kui ütled et janu kustutab vaid karboniseeritud vesi. Tavalist vett võiks juua veel rohkem?
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Pidevat janu võib tekitada ka ajukasvaja.Nii või naa peab perearst sind üle vaatama.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 25 Mär 2025 10:09Kaanima?
See on mingi eriliik, kes ei söö ega joo, vaid ikka vohmivad ja kaanivad.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 28 Mär 2025 16:14
Külaline kirjutas: 25 Mär 2025 10:09Kaanima?
See on mingi eriliik, kes ei söö ega joo, vaid ikka vohmivad ja kaanivad.
Esimest korda kuuled sõna vett kaanima?
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Kuulan ühte juttu ja selles väidetakse: iseloom määrab saatuse.
Paistab, et õige jah. Töll ilgub siin teiste sõnade kallal ja on ise ilmselt õnnetu (saatusega).
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 25 Mär 2025 10:09
Külaline kirjutas: 25 Mär 2025 09:05 Esiteks kipubki vanusega tekkima suukuivuse probleem. Minul on see ka, ma samas vanuses. Mul pole eluaeg olnud januga mingit muret ja ei olnud kunagi kommet endale veepudel kotti toppida, kui hommikul välja läksin. Nüüd aga on see vältimatu.

Kusjuures selle mantraga, et iga inimene peab tingimata kaanima päevas vähemalt 1,5 liitrit vett, ma väga ei nõustu. Inimene peab jooma siiski nii palju kui organism talle ütleb. Endal pereliige proovis seda nõudmist täita, ja ei paranenud ta tervis sellest mitte raasugi, pigem tekitas probleeme juurde. Palju sõltub ka toidu veesisaldusest. On ikka vaks vahet, kas päevane menüü koosneb suures osas kuivadest asjadest või suure veesisaldusega toidust. Mina söön palju veerikkaid puuvilju ega näe põhjust, miks peaksin endale veel lisaks liitrite kaupa vett sisse kallama, kui endal vajadust ei ole.

Teiseks on siin taga lihtsalt harjumus. Kui organism harjub pidevalt vett saama, siis ta ei oskagi enam teisiti hakkama saada. Tekib n-ö sõltuvus. Kogu aeg on tunne, nagu oleks suu kuiv. Kui aga liigne veekaanimine hakkab juba häirima ööund (pidev tualetti jooksmine), mille tagajärjeks on krooniline magamatus, siis on aeg sõltuvusele piiri tõmmata. Ise olen selles olukorras kasutanud suuniisutustuubi või -spreid, see võtab janutunde ära ja saan ennast öösel välja puhata. Sobivad ka suuvärskendusspreid.
Kaanima?
https://arhiiv.eki.ee/dict/qs/index.cgi?Q=kaanima

Kus su probleem on?
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Väikese hariduse ja nõrga keeletajuga inimene.
Ants
Postitusi: 992
Liitunud: 09 Aug 2024 18:39
Kontakt:

Postitus Postitas Ants »

Huvitav, kuidas see kolme kuu keskmine veresuhkru määramine käib? Iga päev vereanalüüs ja siis statistiline keskmine koos veamääraga? Või siis ainult E, K, R, riigipühad ja sünnipäevad?
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Ants kirjutas: 28 Mär 2025 18:57 Huvitav, kuidas see kolme kuu keskmine veresuhkru määramine käib? Iga päev vereanalüüs ja siis statistiline keskmine koos veamääraga? Või siis ainult E, K, R, riigipühad ja sünnipäevad?
Sensoriga
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Ants kirjutas: 28 Mär 2025 18:57 Huvitav, kuidas see kolme kuu keskmine veresuhkru määramine käib? Iga päev vereanalüüs ja siis statistiline keskmine koos veamääraga? Või siis ainult E, K, R, riigipühad ja sünnipäevad?
Äkki ei arutleks ega iroontseks teemal, millest endal muffigi aimu ei ole?
Ants
Postitusi: 992
Liitunud: 09 Aug 2024 18:39
Kontakt:

Postitus Postitas Ants »

Külaline kirjutas: 28 Mär 2025 19:37
Ants kirjutas: 28 Mär 2025 18:57 Huvitav, kuidas see kolme kuu keskmine veresuhkru määramine käib? Iga päev vereanalüüs ja siis statistiline keskmine koos veamääraga? Või siis ainult E, K, R, riigipühad ja sünnipäevad?
Äkki ei arutleks ega iroontseks teemal, millest endal muffigi aimu ei ole?
Teie olete meil kes, et arutleda ei tohi arutle.ee foorumis? Te lugesite millisest sõnast või nende kooslusest välja iroonitsemise? Mul pole õrna aimugi, et teadus ja tehnika nii kaugele on arenendud, et pidevalt on nahaläbistus ja seda kolm kuud ning kogu süsteem on nii kindel, et mingit infektsiooni ohtu pole. Temu's jah, müüakse igasugust pahna, kus vere hemoglobiini värvuse järgi punases valguses tuvastatakse pulssi (jah, nii tehaksegi ka haiglates meil), aga pakutakse ka veresuhkru määramist, mis on ilmselgelt jabur.
Arutleja
Teerajaja
Postitusi: 237
Liitunud: 05 Juun 2024 19:56
Kontakt:

Postitus Postitas Arutleja »

Ants kirjutas: 28 Mär 2025 18:57 Huvitav, kuidas see kolme kuu keskmine veresuhkru määramine käib? Iga päev vereanalüüs ja siis statistiline keskmine koos veamääraga? Või siis ainult E, K, R, riigipühad ja sünnipäevad?
Selleks on spetsiaalne vereanalüüs, mida tehakse ainult siis, kui tavaline veresuhkru analüüs on üle normi. Veresuhkur on iseenesest väga kõikuv, seda mõjutavad näiteks toit, stress, põletikud jne. Seepärast tavalise veresuhkru analüüsi alusel diabeedi diagnoosi ei panda, vaid tehakse enne ka glükohemoglobiini analüüs. Seda veresuhkru kõikumine ei mõjuta ja näitab kas veresuhkur on olnud püsivalt kõrge analüüsi andmisele eelneva 2-3 kuu jooksul.
Pole midagi rahustavamat kui mõista, et maailm on sinust rohkem sassis.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Arutleja kirjutas: 29 Mär 2025 11:21
Ants kirjutas: 28 Mär 2025 18:57 Huvitav, kuidas see kolme kuu keskmine veresuhkru määramine käib? Iga päev vereanalüüs ja siis statistiline keskmine koos veamääraga? Või siis ainult E, K, R, riigipühad ja sünnipäevad?
Selleks on spetsiaalne vereanalüüs, mida tehakse ainult siis, kui tavaline veresuhkru analüüs on üle normi. Veresuhkur on iseenesest väga kõikuv, seda mõjutavad näiteks toit, stress, põletikud jne. Seepärast tavalise veresuhkru analüüsi alusel diabeedi diagnoosi ei panda, vaid tehakse enne ka glükohemoglobiini analüüs. Seda veresuhkru kõikumine ei mõjuta ja näitab kas veresuhkur on olnud püsivalt kõrge analüüsi andmisele eelneva 2-3 kuu jooksul.

Just. Selle nimetus on pikaajaline veresuhkur( https://www.confido.ee/uuringud-ja-prot ... ine-hba1c/). Võetakse samamoodi näpust aga aparaat on teistsugune, kui tavaline glükomeeter.
Mul laps diabeetik ja iga 3 kuu tagant, kui kontrollis käime, mõõdetakse seda ka. Sellel on hoopis teistsugused normivahemikud ja ühikud mõõtmisel.
Mõned korrad on mu lapsel ka see liiga kõrge olnud. Siis tuleb raviskeemi muuta, et ka pikaajaline alla saada. Kuna ta on teismeline ja hormoonid möllavad, siis aegajalt on raske seda õiget taset hoida. Vahendeid vahetanud ka korduvalt. Nüüd ootame nutipumppa, mis koostöös sensoriga ise aitab suhkrutaset stabiilsema hoida.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 2 külalist