Küsimus kahelapselistele - mida andis teile juurde teine laps?

[Külaline]

Iseenesest on sel ideel tegelikult jumet. Niisugused püsivad lapsehoidjad olid vanasti väga levinud ja nad muutusid otsapidi natuke isegi nagu pereliikmeteks. Lapsel säilis side nendega elu lõpuni ja olidki nagu pere abilised. Vahepeal jäi see soiku, eeldati, et ema ja isa peavad oma lapsi alati üksi kasvatama. Ja kui ei jaksa, siis lapsed kohe lastekodusse. Vahepealseid variante polnudki. Nüüd on see taas popiks muutunud ja teda nimetatakse tugiisikuks/tugipereks. Sel on päris palju plusse - lapse vanemad saavad mõnikord veidi puhata ja endale aega võtta, lapsel on rohkem inimesi ümber, kes temast hoolivad, ja tugiisik saab oma lastega tegelemise. Tean omast käest - kunagi ootasime abikaasaga esiklast 10 aastat ja siis olin ka sõbranna lapsele selline hoidja. Täitsa tore oli vahel võtta hommikul laps ja minna temaga koos loomaaeda või mängumaale ja tunda koos temaga ennastki nagu lapsena, ning õhtul vanematele tagasi anda. Eks muidugi omad riskikohad sel tugipereks olemisel on, kuid nii on ju ka kõige muuga siin elus, ja tulebki lihtsalt teha selged kokkulepped, mida osapooled üksteiselt ootavad.

10 aastat ootasid last?

Jah, 10 aastat ootasime tõesti last. See tähendab, et ootasime tema tulekut ja üritasime kunstviljastust ja muud sellist.

Ehk siis proovisid tulutult viljastuda, kui eesti keeles rääkida.

[Külaline]

10 aastat ootasid last?

Jah, 10 aastat ootasime tõesti last. See tähendab, et ootasime tema tulekut ja üritasime kunstviljastust ja muud sellist.

Ehk siis proovisid tulutult viljastuda, kui eesti keeles rääkida.

Ma räägingi eesti keeles. Sõnal "ootama" on palju tähendusi, ega see ei käi siis ainuüksi rase olemise kohta. "Ma ootan last" võib sõbranna sulle öelda ka bussipeatuses, kui teda seal trehvad ja küsid, et kuhu minek. Ta räägib selget eesti keelt, tõlge sulle: sõbranna ootab bussipeatuses oma last, kes peaks bussiga sinna kohe saabuma. Samamoodi meie ootasime 10 aastat, enne kui me lapse saime. Aga jõudu edasi norimisel!

[Külaline]

Väikese vahega on neil hea koos kasvada, aga kui majanduslik olukord muret teeb, siis on parem suure vahega need lapsed saada. Saab üks ära oma elu peale ja siis jõuate nooremat koolitada. Kaugemas tulevikus kahekesi siiski parem vanemate eest hoolitseda kui üksi.

[Külaline]

Väikese vahega on neil hea koos kasvada, aga kui majanduslik olukord muret teeb, siis on parem suure vahega need lapsed saada. Saab üks ära oma elu peale ja siis jõuate nooremat koolitada. Kaugemas tulevikus kahekesi siiski parem vanemate eest hoolitseda kui üksi.

Väikse vahega on eelkõige ikka lapsevanemal kergem. Kaks korraga - kulub ühe lapse kohta vähem energiat ja aega, ka raha, sest asju saab ju kohe järgmine kasutama hakata.

[Külaline]

Väikese vahega on neil hea koos kasvada, aga kui majanduslik olukord muret teeb, siis on parem suure vahega need lapsed saada. Saab üks ära oma elu peale ja siis jõuate nooremat koolitada. Kaugemas tulevikus kahekesi siiski parem vanemate eest hoolitseda kui üksi.

Väikse vahega on eelkõige ikka lapsevanemal kergem. Kaks korraga - kulub ühe lapse kohta vähem energiat ja aega, ka raha, sest asju saab ju kohe järgmine kasutama hakata.

Nt saab ka lasteaeda mõlemad korraga viia. Aga kui suurem vahe ja üks juba ammu koolis, siis pead sõna otseses mõttes kaks korda rohkem lasteaia vahet käima.

[Külaline]

Väikese vahega on neil hea koos kasvada, aga kui majanduslik olukord muret teeb, siis on parem suure vahega need lapsed saada. Saab üks ära oma elu peale ja siis jõuate nooremat koolitada. Kaugemas tulevikus kahekesi siiski parem vanemate eest hoolitseda kui üksi.

Väikse vahega on eelkõige ikka lapsevanemal kergem. Kaks korraga - kulub ühe lapse kohta vähem energiat ja aega, ka raha, sest asju saab ju kohe järgmine kasutama hakata.

Nõus!
Mul kaks last peaaegu 10a vahega. Üks on juba päris "inimene". Ja siis nüüd teisega algas kõik otsast peale uuesti. Päriselt, nagu uuesti esimese lapse oleks saanud .
Nad on nii erinevad ka lisaks kõigele. Aga õnneks oli esimene see "raske" laps, alates sünnitisest. Sellepärast nii pikk vahe ka jäi, sest ma kartsin, et ma lähen hulluks, kui tuleb teine kohe järgi ja sama raske on. Teine on aga hoopis vastupidine ja võib öelda, et lihtne laps.

[Külaline]

Mina sain teise lapse selle pärast, et siis on lastel kellega vanemate üle bitchida. Tegid minu vanemad meid kasvatades vigu ja küllap ka mina teen - õe-vennaga on vähemalt keegi, kes aru saab, mis mure selles osas on.

[Külaline]

Väikse vahega on eelkõige ikka lapsevanemal kergem. Kaks korraga - kulub ühe lapse kohta vähem energiat ja aega, ka raha, sest asju saab ju kohe järgmine kasutama hakata.

Palju rohkem energiat kulus kahe väikese vahega tita hooldamisele ja elus hoidmisele kui 6-aastase vahega lapse saamisele. Kõiki asju sai ka 6 aasta pärast kasutama hakata, ei mingit suuremat rahakulu. Räägin oma tütre kogemusest emana.

[Külaline]

Väikse vahega on eelkõige ikka lapsevanemal kergem. Kaks korraga - kulub ühe lapse kohta vähem energiat ja aega, ka raha, sest asju saab ju kohe järgmine kasutama hakata.

Palju rohkem energiat kulus kahe väikese vahega tita hooldamisele ja elus hoidmisele kui 6-aastase vahega lapse saamisele. Kõiki asju sai ka 6 aasta pärast kasutama hakata, ei mingit suuremat rahakulu. Räägin oma tütre kogemusest emana.

Kes küsis?

[Külaline]

Väikese vahega on neil hea koos kasvada, aga kui majanduslik olukord muret teeb, siis on parem suure vahega need lapsed saada. Saab üks ära oma elu peale ja siis jõuate nooremat koolitada. Kaugemas tulevikus kahekesi siiski parem vanemate eest hoolitseda kui üksi.

Väikse vahega on eelkõige ikka lapsevanemal kergem. Kaks korraga - kulub ühe lapse kohta vähem energiat ja aega, ka raha, sest asju saab ju kohe järgmine kasutama hakata.

Minul on lapsed 1,5-aastase vanusevahega. Energiat kulus raudselt topelt. Ise ütleks, et kaks sellise vahega last on eelkoolieas kõikidest variantidest kõige keerulisem. Kaksikutegagi on vast lihtsam põhjusel, et nende arengutase ja päevarutiin on ligilähedaselt samad. Kuid kõige hullem on see, kus ühel juba on jalad all, aga teisel veel pole, ning mõistust pole kummalgi veel eriti. Niisugust tandemit ei tohi tõesti mitte sekundiks ka ilma pilgukontaktita jätta. Tänaval noorem on kärus, vanem (sihuke kahene) paneb korraga üle muru sõidutee poole liduma. Et teda kätte saada, peaksid käru jätma omapead keset kõnniteed, aga kui kõnnitee on juhtumisi kallakuga? Ja pidurit peala panna ka ei saa, sest vanem põnn jookseb autode suunas ikka täie vaardiga ja iga sekund on kallis. Sarnaseid näiteid elu võimalikkusest kahe väikese vahega lapsega võin tuua lehekülgede kaupa. Riideid vanem nooremale pärandada ei saanud, kuna mõlemad olid täpselt sama kasvu nagu kaksikud, ja seega tuli neile osta sama numbriga riided hoopiski topelt.

Kooli minnes läks muidugi palju lihtsamaks ja siis oli elu juba täitsa mõnus. Aga nende väikelapseeale mõeldes kahetsen, et enda ümber tugivõrgustikku ei püüdnud tekitada, vaid üritasin kangesti ise hakkama saada. Oleks võinud vanaemadele rohkem peale käia, mitte nende eitavast vastusest kohe heituda.

[Külaline]

Minul oli õega väike vanusevahe ning mulle endale tundus, et pidin mingis vanuses liiga palju tema järgi valvamisega tegelema selle asemel, et saaks oma sõpradega mängida. Endal lapsed seega suurema vanusevahega. Ausalt öelda om minuarust olnud lihtsam, pole kunagi olnud muret, et vaja jälgida kahte kel jalad all kuid mõistust peas veel pole ning kaklemist omavahel pole peaaegu üldse olnud. Õnmeks meil ümberringi olnud samas vanuses lapsi palju, pole ka probleemi olnud, et kellegagi pole mängida. Varem vanem noorema valvamisest väga osa ei võtnud sest see oli talle ka vabatahtlik, kuid nüüd noore täiskasvanuna ja noorem teismelisena käivad väga palju koos "hängimas" kinos, lõbustuspargid, suusatamas, jalkat vaatamas jne. Ja saavad suurepäraselt läbi.

[Külaline]

Minul oli õega väike vanusevahe ning mulle endale tundus, et pidin mingis vanuses liiga palju tema järgi valvamisega tegelema selle asemel, et saaks oma sõpradega mängida. Endal lapsed seega suurema vanusevahega. Ausalt öelda om minuarust olnud lihtsam, pole kunagi olnud muret, et vaja jälgida kahte kel jalad all kuid mõistust peas veel pole ning kaklemist omavahel pole peaaegu üldse olnud. Õnmeks meil ümberringi olnud samas vanuses lapsi palju, pole ka probleemi olnud, et kellegagi pole mängida. Varem vanem noorema valvamisest väga osa ei võtnud sest see oli talle ka vabatahtlik, kuid nüüd noore täiskasvanuna ja noorem teismelisena käivad väga palju koos "hängimas" kinos, lõbustuspargid, suusatamas, jalkat vaatamas jne. Ja saavad suurepäraselt läbi.

Mis heietad? Küsimus ei olnud sellest.

[Külaline]

Minul oli õega väike vanusevahe ning mulle endale tundus, et pidin mingis vanuses liiga palju tema järgi valvamisega tegelema selle asemel, et saaks oma sõpradega mängida. Endal lapsed seega suurema vanusevahega. Ausalt öelda om minuarust olnud lihtsam, pole kunagi olnud muret, et vaja jälgida kahte kel jalad all kuid mõistust peas veel pole ning kaklemist omavahel pole peaaegu üldse olnud. Õnmeks meil ümberringi olnud samas vanuses lapsi palju, pole ka probleemi olnud, et kellegagi pole mängida. Varem vanem noorema valvamisest väga osa ei võtnud sest see oli talle ka vabatahtlik, kuid nüüd noore täiskasvanuna ja noorem teismelisena käivad väga palju koos "hängimas" kinos, lõbustuspargid, suusatamas, jalkat vaatamas jne. Ja saavad suurepäraselt läbi.

Mis heietad? Küsimus ei olnud sellest.

Miks ei või küsimust vaadata ka sellest vaatenurgast, kuidas lapsel endal parem oleks, mitte ainult nii, et kuidas emal lihtsam oleks?

[Külaline]

Minul oli õega väike vanusevahe ning mulle endale tundus, et pidin mingis vanuses liiga palju tema järgi valvamisega tegelema selle asemel, et saaks oma sõpradega mängida. Endal lapsed seega suurema vanusevahega. Ausalt öelda om minuarust olnud lihtsam, pole kunagi olnud muret, et vaja jälgida kahte kel jalad all kuid mõistust peas veel pole ning kaklemist omavahel pole peaaegu üldse olnud. Õnmeks meil ümberringi olnud samas vanuses lapsi palju, pole ka probleemi olnud, et kellegagi pole mängida. Varem vanem noorema valvamisest väga osa ei võtnud sest see oli talle ka vabatahtlik, kuid nüüd noore täiskasvanuna ja noorem teismelisena käivad väga palju koos "hängimas" kinos, lõbustuspargid, suusatamas, jalkat vaatamas jne. Ja saavad suurepäraselt läbi.

Mis heietad? Küsimus ei olnud sellest.

Miks ei või küsimust vaadata ka sellest vaatenurgast, kuidas lapsel endal parem oleks, mitte ainult nii, et kuidas emal lihtsam oleks?

Keegi pole seda küsinud. Loll räägib mis teab, tark teab mis räägib.

[Külaline]

Keegi pole seda küsinud. Loll räägib mis teab, tark teab mis räägib.

Sa võiksid oma sõnade järgi käia. Püsi vait, kui midagi arukat öelda pole.
Inimesed arutlevad asjade üle, see on foorumi eesmärk. Ja arutelu tekkis sellest, et keegi kirjutas, et 2 last väikese vahega on kergem ja rahaliselt mõistlikum. Temale vastatigi.

[Külaline]

Jah, 10 aastat ootasime tõesti last. See tähendab, et ootasime tema tulekut ja üritasime kunstviljastust ja muud sellist.

Ehk siis proovisid tulutult viljastuda, kui eesti keeles rääkida.

Ma räägingi eesti keeles. Sõnal "ootama" on palju tähendusi, ega see ei käi siis ainuüksi rase olemise kohta. "Ma ootan last" võib sõbranna sulle öelda ka bussipeatuses, kui teda seal trehvad ja küsid, et kuhu minek. Ta räägib selget eesti keelt, tõlge sulle: sõbranna ootab bussipeatuses oma last, kes peaks bussiga sinna kohe saabuma. Samamoodi meie ootasime 10 aastat, enne kui me lapse saime. Aga jõudu edasi norimisel!

Selle peale tuleb mulle meelde vana hallipäine töökaaslane, kes teatas "ma saan reedel lapse!", kui talle lapselaps nädalavahetuseks külla tuli. Ma esmakordsel kuulmisel jäin vist suu ammuli ja mõttes tema vanust arvutades talle otsa vahtima, enne kui ta seletas

Trollile jõudu eesti keele rikkuste avastamisel! Õelusekott selline.

[Külaline]

Ehk siis proovisid tulutult viljastuda, kui eesti keeles rääkida.

Ma räägingi eesti keeles. Sõnal "ootama" on palju tähendusi, ega see ei käi siis ainuüksi rase olemise kohta. "Ma ootan last" võib sõbranna sulle öelda ka bussipeatuses, kui teda seal trehvad ja küsid, et kuhu minek. Ta räägib selget eesti keelt, tõlge sulle: sõbranna ootab bussipeatuses oma last, kes peaks bussiga sinna kohe saabuma. Samamoodi meie ootasime 10 aastat, enne kui me lapse saime. Aga jõudu edasi norimisel!

Selle peale tuleb mulle meelde vana hallipäine töökaaslane, kes teatas "ma saan reedel lapse!", kui talle lapselaps nädalavahetuseks külla tuli. Ma esmakordsel kuulmisel jäin vist suu ammuli ja mõttes tema vanust arvutades talle otsa vahtima, enne kui ta seletas

Trollile jõudu eesti keele rikkuste avastamisel! Õelusekott selline.

See on lihtsalt ebatäpne sõnastus. Keelega pole siin mingit pistmist.

[Külaline]

Ma räägingi eesti keeles. Sõnal "ootama" on palju tähendusi, ega see ei käi siis ainuüksi rase olemise kohta. "Ma ootan last" võib sõbranna sulle öelda ka bussipeatuses, kui teda seal trehvad ja küsid, et kuhu minek. Ta räägib selget eesti keelt, tõlge sulle: sõbranna ootab bussipeatuses oma last, kes peaks bussiga sinna kohe saabuma. Samamoodi meie ootasime 10 aastat, enne kui me lapse saime. Aga jõudu edasi norimisel!

Selle peale tuleb mulle meelde vana hallipäine töökaaslane, kes teatas "ma saan reedel lapse!", kui talle lapselaps nädalavahetuseks külla tuli. Ma esmakordsel kuulmisel jäin vist suu ammuli ja mõttes tema vanust arvutades talle otsa vahtima, enne kui ta seletas

Trollile jõudu eesti keele rikkuste avastamisel! Õelusekott selline.

See on lihtsalt ebatäpne sõnastus. Keelega pole siin mingit pistmist.

Päris kurb tõdeda, kui ülimalt kitsas on mõne jaoks meie eesti keel. Kõik vähegi humoorikamas toonis, ülekantud või ümberöeldud tähendusega väljendid on karmilt keelatud isegi lähedaste inimeste omavahelises kõnekeeles. Ka meie vanaemal oli nt telefonis sõbrannale kombeks teatada: "Ma homme ei pääse kohvikusse, mulle tuleb laps." Ehk siis - lapse ema tõi lapse vanaemale hoida. Olen ise eesti filoloog ja tegevtoimetaja ning loodan südamest, et meie eesti keel ei muutu säherduseks nagu EL õigusaktides. See oleks elava keele surm.

[Külaline]

Selle peale tuleb mulle meelde vana hallipäine töökaaslane, kes teatas "ma saan reedel lapse!", kui talle lapselaps nädalavahetuseks külla tuli. Ma esmakordsel kuulmisel jäin vist suu ammuli ja mõttes tema vanust arvutades talle otsa vahtima, enne kui ta seletas

Trollile jõudu eesti keele rikkuste avastamisel! Õelusekott selline.

See on lihtsalt ebatäpne sõnastus. Keelega pole siin mingit pistmist.

Päris kurb tõdeda, kui ülimalt kitsas on mõne jaoks meie eesti keel. Kõik vähegi humoorikamas toonis, ülekantud või ümberöeldud tähendusega väljendid on karmilt keelatud isegi lähedaste inimeste omavahelises kõnekeeles. Ka meie vanaemal oli nt telefonis sõbrannale kombeks teatada: "Ma homme ei pääse kohvikusse, mulle tuleb laps." Ehk siis - lapse ema tõi lapse vanaemale hoida. Olen ise eesti filoloog ja tegevtoimetaja ning loodan südamest, et meie eesti keel ei muutu säherduseks nagu EL õigusaktides. See oleks elava keele surm.

Ei ole keelatud, aga ei tähenda seda.
Kui sa ütled, et "ma saan nädalavahetusel lapse" ja sul enne lapsi polnud ja sa pole rase, siis see vajab lisaselgitust. Selle lausega, kui sa ei selgita, sa sisuliselt varjad tegelikku olukorda.
Räägime asjadest täpselt või ärme räägi üldse. See on anonüümne foorum, pole mingit põhjust "naljatada" (keegi ei naera) või ennast paremaks valetada.

[Külaline]

See on lihtsalt ebatäpne sõnastus. Keelega pole siin mingit pistmist.

Päris kurb tõdeda, kui ülimalt kitsas on mõne jaoks meie eesti keel. Kõik vähegi humoorikamas toonis, ülekantud või ümberöeldud tähendusega väljendid on karmilt keelatud isegi lähedaste inimeste omavahelises kõnekeeles. Ka meie vanaemal oli nt telefonis sõbrannale kombeks teatada: "Ma homme ei pääse kohvikusse, mulle tuleb laps." Ehk siis - lapse ema tõi lapse vanaemale hoida. Olen ise eesti filoloog ja tegevtoimetaja ning loodan südamest, et meie eesti keel ei muutu säherduseks nagu EL õigusaktides. See oleks elava keele surm.

Ei ole keelatud, aga ei tähenda seda.
Kui sa ütled, et "ma saan nädalavahetusel lapse" ja sul enne lapsi polnud ja sa pole rase, siis see vajab lisaselgitust. Selle lausega, kui sa ei selgita, sa sisuliselt varjad tegelikku olukorda.
Räägime asjadest täpselt või ärme räägi üldse. See on anonüümne foorum, pole mingit põhjust "naljatada" (keegi ei naera) või ennast paremaks valetada.

Ei, see ei vaja lisaselgitust, kui seda kasutavad head tuttavad või pereliikmed omavahel. Ja mismoodi see lause kedagi kuidagi "paremaks valetab"? Sa päriselt arvad, et 78-aastase esitlemine rasedana oleks nii uhke ja tore asi, et motiveeriks teda selle kohta valetama? Sa peaksid pisut rohkem inimühiskonnas elama, siis kuuleksid, missuguseid ägedaid väljendeid rahvas omavahel suheldes kasutab. P.S. Palun ära siis kohe politseisse tõtta mõrva puhul avaldust esitama, kui bussis sõites kuuled teismelise suust sõbrale öeldud lauset: "Emps lööb mu maha, kui ma suppi ei söö".