Kas suhtleksite edasi?

[Tolmukübe]

Selles mõttes, kui inimesest tuleb kriminaal, alkohoolik, narkomaan, mingi psühhootik jne - ennem nt suhtlesite, kas jätkaksite suhtlemist? Kui olid muidu head/normaalsed suhted? Vene ajal ma lugesin, oli vist "Nooruses", kus ühel 17a tüdrukul poiss hakkas punkariks, poiss oli ka 17, suhe oli sama hea edasi, poiss polnud nagu muutunud, aga anti nõu, et ära temaga küll edasi suhtle. Et punkaritest tulevad nagunii alkohoolikud, parem juba varakult eemale hoiduda.. ?

[Külaline]

Ei suhtleks! Kui alkohoolik või narkomaan, siis see lõppeks varem või hiljem pideva rahanuiamisega. Halvemal juhul ka minu ähvardamise või minu tagant varastamisega, kui raha ei saa.

[Külaline]

Vene ajal ma lugesin, oli vist "Nooruses", kus ühel 17a tüdrukul poiss hakkas punkariks, poiss oli ka 17, suhe oli sama hea edasi, poiss polnud nagu muutunud, aga anti nõu, et ära temaga küll edasi suhtle.

Vene ajal peeti punkareid siiski riigivaenlasteks, protestisid nad ju kehtiva korra vastu. Joomine toodi lihtsalt ettekäändeks. Veel sellesse aega tagasi tulles, siis kõik jõid. Nagu Venemaal praegugi kõik joovad.

[Külaline]

Ma arvan, et ega sellele küsimusele ei saagi otse jah/ei vastata.

Tunnen ise sellist inimest ja suhtlen temaga. Piirid on paika pandud, st olen talle selgeks teinud, et ma raha ei laena ega anna. Saame kokku, käime kinos või teatris, veedame aega, lobiseme. Kui inimene on muidu huvitav ja temaga suhtlemine annab sulle midagi, siis võib suhelda. Paljudel inimestel on mingid kiiksud, veidrused, haigused, sõltuvused, mul endal ka. Kui oskate mõlemad võtta suhtumise, et teise haigus/kiiks/sõltuvus ei defineeri inimest, siis on ta enam-vähem nagu iga teinegi. Päris kooselu osas mõtleks järele, aga niisama sõbrustamise osas - miks mitte.