Kasvatuse mõte ja siht

seks, suhted ja pereteemad
Külaline

Kasvatuse mõte ja siht

Postitus Postitas Külaline »

Mis te arvate, mis oli te vanemate kasvatuse eesmärk ja mõte teid kasvatades? Millist inimest nad püüdsid kasvatada teist?
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Ma vanemate osas ei oska rääkida, küllap nemad kasvatasid korralikku inimest. Aga iseenda suurim soov oma lastele oleks, et nad leiaks oma tee elus ja oleks õnnelikud, oskaks õiogel hetkel pingutada ja samas teha elus parasjagu niipalju kui vaja.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Ma olen sündinud 70-tel ja mulle on jäänud mulje, et lihtsalt peres pidid lapsed olema. Ja kui nad juba olid, siis kasvatas neid iga lapsevanem täpselt nii, nagu heaks arvas. Enamasti oli ikka pahanduste eest tutistamine, laks vastu kannikaid, rihm või vits. Nurka pandi ka veel. Lapsed kasvasid suht hirmuga ikka. Kardeti vanemaid ja kasvatajaid/õpetajaid. Selliseid vanemaid, kes kükitasid lapse kohale ja püüdsid seletada, et nende pahategu on väga-väga paha, selliseid küll ma ei tea. Ikka laks vastu kanni ja kõik.
Mõte ja siht olid kindlasti, et kui peksa ei anna, siis kasvab pätt ja ülbik. Et tuleb kohe lapsele selgeks teha füüsiliselt, mis on halb ja mida ei tohi.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Ma 89 sündinud. Ema ikka korrutas koguaeg, et haridus on tähtis ja vähemalt gümnaasiumi peab ära lõpetama. Nii tehtud saigi.
Ja muus valdkonnas oli ikka mantra, ära tee teistele seda, mida sa ei taha et sulle endale tehakse. Ja et sünnita nii palju lapsi kui jaksad ise üksi üles kasvatada(kunagi ei tea, mis juhtuda võib) ja ole rahaliselt sõltumatu(hoia rahakott eraldi).

Eks need kaks viimast pigem ta oma elukogemusest. Ja oma halbade valikute tõttu lahkus ema juba 3 a tagasi vaid 56 aastasena.

Küll aga õppisin mina, et julgelt võib armastust laste vastu välja näidata, ilma et kardaks, et ära hellitad. Kõik algabki lapsepõlves.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Minu ema kasvatuse ainus eesmärk oli luua mulje endast kui ideaalsest emast idealse lapsega. Tulemuseks katkine laps/täiskasvanu ja igasuguse sideme puudumine. Aga väga noorelt sain selge teadmise, kuidas ma oma lapsi mitte kunagi kohtlema ei hakka.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Ema oli mul ülikoolidiplomiga lasteaiskasvataja ja -juhataja. Ma küll ei tea, kas tal just mingi konkreetne plaan või eesmärk oli, aga ette heita mul kasvatusele küll midagi pole. Mul oli palju vabadust ringi joosta ja ema tavatses naljaga öelda, et olen metsikult ja ise kasvanud. Samas kombed ja praktilised oskused said mulle juba maast madalast selgeks tehtud. No ja rihma sain ka ikka mõnedki korrad. Ei, mul ei ole teadaolevalt lapsepõlvetraumasid.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Mind kasvatati ka pigem põhimõttega, et "issand, mis nad kpll arvavad". Ehk siis kõike tuli teha nii "nagu vaja" aga ega keegi ei öelnud kuidas õige oleks, ise tuli välja mõelda. Ja kui ei läinud täppi siis järgnes karistus. Nii hea sõna kui meeldiv käitumine vanemate poolt tuli välja teenida. Tulemuseks katkine laps ja täiskasvanu, väga palju aastaid läks, et oma ebakndlusest üle saada ja lõpetada pidev "people pleaser" olemine ning teiste teenimine.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 25 Veebr 2025 16:00 Ma olen sündinud 70-tel ja mulle on jäänud mulje, et lihtsalt peres pidid lapsed olema. Ja kui nad juba olid, siis kasvatas neid iga lapsevanem täpselt nii, nagu heaks arvas. Enamasti oli ikka pahanduste eest tutistamine, laks vastu kannikaid, rihm või vits. Nurka pandi ka veel. Lapsed kasvasid suht hirmuga ikka. Kardeti vanemaid ja kasvatajaid/õpetajaid. Selliseid vanemaid, kes kükitasid lapse kohale ja püüdsid seletada, et nende pahategu on väga-väga paha, selliseid küll ma ei tea. Ikka laks vastu kanni ja kõik.
Mõte ja siht olid kindlasti, et kui peksa ei anna, siis kasvab pätt ja ülbik. Et tuleb kohe lapsele selgeks teha füüsiliselt, mis on halb ja mida ei tohi.
Ossssa tibulinnuke. Või kohe nii pahasti. Eluaegne trauma sul. Mine tee konstellatsioon. Seal rebitakse su ahelad , mustrid puruks. Lõpeta vanematega suhtlemine. Vastikud vägivaldurid sellised.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 25 Veebr 2025 21:06 Mind kasvatati ka pigem põhimõttega, et "issand, mis nad kpll arvavad". Ehk siis kõike tuli teha nii "nagu vaja" aga ega keegi ei öelnud kuidas õige oleks, ise tuli välja mõelda. Ja kui ei läinud täppi siis järgnes karistus. Nii hea sõna kui meeldiv käitumine vanemate poolt tuli välja teenida. Tulemuseks katkine laps ja täiskasvanu, väga palju aastaid läks, et oma ebakndlusest üle saada ja lõpetada pidev "people pleaser" olemine ning teiste teenimine.
Mina arvan, et sa oled vaene kannataja kes peaks presidendilt ordeni saama.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 25 Veebr 2025 19:11 Ma 89 sündinud. Ema ikka korrutas koguaeg, et haridus on tähtis ja vähemalt gümnaasiumi peab ära lõpetama. Nii tehtud saigi.
Ja muus valdkonnas oli ikka mantra, ära tee teistele seda, mida sa ei taha et sulle endale tehakse. Ja et sünnita nii palju lapsi kui jaksad ise üksi üles kasvatada(kunagi ei tea, mis juhtuda võib) ja ole rahaliselt sõltumatu(hoia rahakott eraldi).

Eks need kaks viimast pigem ta oma elukogemusest. Ja oma halbade valikute tõttu lahkus ema juba 3 a tagasi vaid 56 aastasena.

Küll aga õppisin mina, et julgelt võib armastust laste vastu välja näidata, ilma et kardaks, et ära hellitad. Kõik algabki lapsepõlves.
Ema tegi halvad valikud??? Õnneks sina oled ingel. Täiuslik. Kõike teed alati õigesti.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 25 Veebr 2025 19:19 Minu ema kasvatuse ainus eesmärk oli luua mulje endast kui ideaalsest emast idealse lapsega. Tulemuseks katkine laps/täiskasvanu ja igasuguse sideme puudumine. Aga väga noorelt sain selge teadmise, kuidas ma oma lapsi mitte kunagi kohtlema ei hakka.
Aga mehi? Miks sa oled nii negatiivne? Kas sinu elus midagi head ka on? Kindlasti vihkad mehi ka.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 26 Veebr 2025 09:40 Mina arvan, et sa oled vaene kannataja kes peaks presidendilt ordeni saama.
Mida sinu vanemad sulle tegid, et sa selline õelusehunnik ja sapiprits välja kukkusid?
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 26 Veebr 2025 09:50
Külaline kirjutas: 26 Veebr 2025 09:40 Mina arvan, et sa oled vaene kannataja kes peaks presidendilt ordeni saama.
Mida sinu vanemad sulle tegid, et sa selline õelusehunnik ja sapiprits välja kukkusid?
Minu vanemad ei teinud minust vaeset kannatajat kelle hädades nemad süüdi on. Mina pole nii saamatu, et peaks süüdistama vanemaid oma halvas elus. Ja seetõttu mu elu polegi halb nagu mõnel hädisel siin.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Mind peksti heaks ja kuulekaks lapseks.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 26 Veebr 2025 10:12
Külaline kirjutas: 26 Veebr 2025 09:50
Külaline kirjutas: 26 Veebr 2025 09:40 Mina arvan, et sa oled vaene kannataja kes peaks presidendilt ordeni saama.
Mida sinu vanemad sulle tegid, et sa selline õelusehunnik ja sapiprits välja kukkusid?
Minu vanemad ei teinud minust vaeset kannatajat kelle hädades nemad süüdi on. Mina pole nii saamatu, et peaks süüdistama vanemaid oma halvas elus. Ja seetõttu mu elu polegi halb nagu mõnel hädisel siin.
Kui päriselt hea olla oleks, ei oleks ju vaja anonüümses foorumis teisi mõnitada.


Mind (olen 80. aastate teisel poolel sündinud laps) kasvatati ka selles vaimus, et haridus on väga tähtis, pärast kohustuslikku gümnaasiumi peab kohe ülikooli minema. Vanemad muretsesid väga, et saan "säästumarketi müüjaks", kui hästi ei õpi. Tolle aja kommete kohaselt sain vitsa ka, aga just minu lapsepõlves alustati kampaaniatega, kus räägiti, et ära löö last, karu näeb. Vanemad tegid, mis suutsid ja oskasid, eksimatud ei olnud nemadki. Suitsetamise ja joomise jne kombed hirmutati minust igatahes välja ja olen selle eest ääretult tänulik. Läks vist õnneks ka, ega kõigi puhul samad meetodid ei tööta.
Mina teen enda laste kasvatamisel teistsuguseid vigu ja need vead + tulemused selguvad kunagi hiljem.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 26 Veebr 2025 11:13
Külaline kirjutas: 26 Veebr 2025 09:48
Külaline kirjutas: 25 Veebr 2025 19:19 Minu ema kasvatuse ainus eesmärk oli luua mulje endast kui ideaalsest emast idealse lapsega. Tulemuseks katkine laps/täiskasvanu ja igasuguse sideme puudumine. Aga väga noorelt sain selge teadmise, kuidas ma oma lapsi mitte kunagi kohtlema ei hakka.
Aga mehi? Miks sa oled nii negatiivne? Kas sinu elus midagi head ka on? Kindlasti vihkad mehi ka.
Postitus on kustutatud
Arvata võis, et sa ei muutu aastatega. Ja nagu näha oligi kõik õige. Küürakat parandab ainult haud. Soiu edasi internetis vaene "kannataja"
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Ma usun ka, et eesmärk oli eelkõige kasvatada korralikku inimest. Kes ei teeks pahandusi, käituks korralikult, oleks korralik haridus jne.
Kuna olin nohiku tüüpi laps, siis selles mõttes oli lihtne.

Rangemad karistused, mida mäletan, olid mingi kogemata juhtunud asja pärast (unustasin midagi peale kasutamist oma kohale panna vms.). Nendest jäi küll närune tunne - et ma saan karistada sellise asja eest, et kui teised lapsed teada saaksid, et ma saan sellise aja eest vitsa, siis nad naeraksid minu üle, et muahhahaa, mis, sa saad sellise tühise asja eest karistada või, ma küll ei saa. Hiljem on vahel kihvatanud, et äkki olekski võinud meelega näit. mõne akna kiviga katki visata ja siis tunda, et näe, asja eest sain karistada, vohh!
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Eks nad kõik kartsid, et lapsed "hukka ei läheks", misiganes selle all keegi mõtles ja mis vahendeid selle ärahoidmiseks kasutas. Kaks suuremat viga, mida selle aja vanemad (või minu vanemad) tegid olid: näägutati ja pahandati, kuidas ei või, aga kuidas siis PEAKS, seda ei vaevunud keegi üleliia seletam. "miks sa nii ja miks sa naa tegid!", aga kuidas siis, selle pidi jah laps ise välja raalima karistuste vahelt. Ja kogemata juhtunud äparduste-õnnetuste eest sai pahandada. Ma tegin omajagu sigadusi ja pahandust, lõhkusin kogemata- üldse mitte seepärast, et ma oleks tahtnud hirmsasti just valesti teha, aga juhtus noh.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 26 Veebr 2025 13:24Rangemad karistused, mida mäletan, olid mingi kogemata juhtunud asja pärast (unustasin midagi peale kasutamist oma kohale panna vms.).
Täitsa õudne tegelikult ju. Isegi kui laps oli igati kuulekas ja õppis hästi, siis leiti ikka mingi põhjus, et peksa anda, Sest teised kõik andsid ju. Laste karistamine oli täiesti tavaline asi nõukaajal.
Meil on õnneks nüüd uued kasvatussuunad, aga venelased lahmivad oma lapsi siiani edasi. Kui reisimas käin, siis ikka näen, kuidas venkud oma lapsi peksavad käega ja tutistavad. Neil see siiani kombeks. Mis vene külades veel toimub, seda ei tahaks te teadagi. Naised ja lapsed saavad pidevalt ja täiega.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Räuskaja on jälle kõigis teemades solkimas.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 2 külalist