Vaimse tervise abi raske leida

[Külaline]

Isikliku elu probleem mis mõjutab vaimset tervist kõvasti ja ei leia abi kuskilt - arsti suhtumine oli pealiskaudne, ta pea-aegu nagu ei tundnudki huvi probleemi suhtes, kirjutas kohe peotäie kangeid ravimeid välja; psühholoogid kõik väga erinevad olnud ja samuti kuidagi pealiskaudsed ja probleemi suhtes ükskõiksed ja üldse raske leida aega nende spetsialistide vastuvõtule ja see järjekorras ootamise aeg ...

[Külaline]

Mis mõttes ükskõiksed? Mis sa tahad, et nad teeks siis?

[Külaline]

Isikliku elu probleem mis mõjutab vaimset tervist kõvasti ja ei leia abi kuskilt - arsti suhtumine oli pealiskaudne, ta pea-aegu nagu ei tundnudki huvi probleemi suhtes, kirjutas kohe peotäie kangeid ravimeid välja; psühholoogid kõik väga erinevad olnud ja samuti kuidagi pealiskaudsed ja probleemi suhtes ükskõiksed ja üldse raske leida aega nende spetsialistide vastuvõtule ja see järjekorras ootamise aeg ...

Kriisiabi?
https://sotsiaalkindlustusamet.ee/abiva ... -kriisiabi

[Külaline]

Isikliku elu probleem mis mõjutab vaimset tervist kõvasti ja ei leia abi kuskilt - arsti suhtumine oli pealiskaudne, ta pea-aegu nagu ei tundnudki huvi probleemi suhtes, kirjutas kohe peotäie kangeid ravimeid välja; psühholoogid kõik väga erinevad olnud ja samuti kuidagi pealiskaudsed ja probleemi suhtes ükskõiksed ja üldse raske leida aega nende spetsialistide vastuvõtule ja see järjekorras ootamise aeg ...

Räägi sõbrannaga.

[Külaline]

Mis mõttes ükskõiksed? Mis sa tahad, et nad teeks siis?

Ei ole see, kellele vastad, aga sinu arrogantne vastus ei aita teemaalgatajat nüüd küll kuidagi.

Kuna viimastel aastatel tuleb meedias vaimse tervise osas seda juttu, et "Pöörduge kohe abile!" söögi alla ja peale, siis ongi selle promomise tagajärjel inimeste ootused siin kohutavalt üles köetud. Neis on tekitatud uskumus, et juba kahenädalase kurvameelsusperioodi järel peab ilmtingimata tormama psühholoogi või koguni psühhiaatri juurde, või muidu sa pole õige inimene. Vaimse tervise teenustest on saanud ülitulus majandusharu, mis toob sisse eeskätt riigile ja samuti sellise teenuse osutajatele.

Teemaalgatajale: sinu elu ei saa korda teha mitte keegi muu kui vaid sina ise. Ja kui on päriselt suur probleem, siis tuleb sinul see probleem lahendada. Psühholoog ei lahenda su probleeme. Istu rahulikult maha, võta kohvitass kõrvale, lisaks hea, kui oleks mõni usaldusväärne isik käepärast (nt sõbranna, selle puudumisel sobib ka kass) ja räägi oma probleem häälega välja. Just see häälega väljarääkimine ongi seesama asi, mis peaks sind lahenduseni juhatama. Psühholoogijärjekorras visiiti oodates räägid lõpuks täpselt samamoodi nagu sõbrannale või oma kassile, vahet pole. Oma häält kuulates on sul palju kergem analüüsida toimuvat ja leida lahendus. Isegi kui oma elus kannapöörde tegemine võib tunduda keeruline, saad sa sellest valju häälega rääkides iseendale julgust juurde see samm ära teha.

[Külaline]

Mis mõttes ükskõiksed? Mis sa tahad, et nad teeks siis?

Ei ole see, kellele vastad, aga sinu arrogantne vastus ei aita teemaalgatajat nüüd küll kuidagi.

Kuna viimastel aastatel tuleb meedias vaimse tervise osas seda juttu, et "Pöörduge kohe abile!" söögi alla ja peale, siis ongi selle promomise tagajärjel inimeste ootused siin kohutavalt üles köetud. Neis on tekitatud uskumus, et juba kahenädalase kurvameelsusperioodi järel peab ilmtingimata tormama psühholoogi või koguni psühhiaatri juurde, või muidu sa pole õige inimene. Vaimse tervise teenustest on saanud ülitulus majandusharu, mis toob sisse eeskätt riigile ja samuti sellise teenuse osutajatele.

Teemaalgatajale: sinu elu ei saa korda teha mitte keegi muu kui vaid sina ise. Ja kui on päriselt suur probleem, siis tuleb sinul see probleem lahendada. Psühholoog ei lahenda su probleeme. Istu rahulikult maha, võta kohvitass kõrvale, lisaks hea, kui oleks mõni usaldusväärne isik käepärast (nt sõbranna, selle puudumisel sobib ka kass) ja räägi oma probleem häälega välja. Just see häälega väljarääkimine ongi seesama asi, mis peaks sind lahenduseni juhatama. Psühholoogijärjekorras visiiti oodates räägid lõpuks täpselt samamoodi nagu sõbrannale või oma kassile, vahet pole. Oma häält kuulates on sul palju kergem analüüsida toimuvat ja leida lahendus. Isegi kui oma elus kannapöörde tegemine võib tunduda keeruline, saad sa sellest valju häälega rääkides iseendale julgust juurde see samm ära teha.

Mõte hea. Aga sul vist endal ei ole kunagi päris hullu midagi juhtunud?
No ei saa esiteks leinast või traumast üksi kohvitassi kõrval mingit selgust.
Osadel puhkudel on ka vaja teise(kasvõi võõra) tuge, et endale kinnitada, et sa päriselt ka ise hulluks minema ei hakka. Kohvitass ei kinnita seda.

[Külaline]

Mis mõttes ükskõiksed? Mis sa tahad, et nad teeks siis?

Ei ole see, kellele vastad, aga sinu arrogantne vastus ei aita teemaalgatajat nüüd küll kuidagi.

Kuna viimastel aastatel tuleb meedias vaimse tervise osas seda juttu, et "Pöörduge kohe abile!" söögi alla ja peale, siis ongi selle promomise tagajärjel inimeste ootused siin kohutavalt üles köetud. Neis on tekitatud uskumus, et juba kahenädalase kurvameelsusperioodi järel peab ilmtingimata tormama psühholoogi või koguni psühhiaatri juurde, või muidu sa pole õige inimene. Vaimse tervise teenustest on saanud ülitulus majandusharu, mis toob sisse eeskätt riigile ja samuti sellise teenuse osutajatele.

Teemaalgatajale: sinu elu ei saa korda teha mitte keegi muu kui vaid sina ise. Ja kui on päriselt suur probleem, siis tuleb sinul see probleem lahendada. Psühholoog ei lahenda su probleeme. Istu rahulikult maha, võta kohvitass kõrvale, lisaks hea, kui oleks mõni usaldusväärne isik käepärast (nt sõbranna, selle puudumisel sobib ka kass) ja räägi oma probleem häälega välja. Just see häälega väljarääkimine ongi seesama asi, mis peaks sind lahenduseni juhatama. Psühholoogijärjekorras visiiti oodates räägid lõpuks täpselt samamoodi nagu sõbrannale või oma kassile, vahet pole. Oma häält kuulates on sul palju kergem analüüsida toimuvat ja leida lahendus. Isegi kui oma elus kannapöörde tegemine võib tunduda keeruline, saad sa sellest valju häälega rääkides iseendale julgust juurde see samm ära teha.

Mõte hea. Aga sul vist endal ei ole kunagi päris hullu midagi juhtunud?
No ei saa esiteks leinast või traumast üksi kohvitassi kõrval mingit selgust.
Osadel puhkudel on ka vaja teise(kasvõi võõra) tuge, et endale kinnitada, et sa päriselt ka ise hulluks minema ei hakka. Kohvitass ei kinnita seda.

Ta ju ütles-kohvitassi kõrvale usaldusväärne isik.
Sõbranna, lähedane. Räägid tunde, kui vaja, siis kümneid ja sadu tunde.

[Külaline]

Mis mõttes ükskõiksed? Mis sa tahad, et nad teeks siis?

Ei ole see, kellele vastad, aga sinu arrogantne vastus ei aita teemaalgatajat nüüd küll kuidagi.

Kuna viimastel aastatel tuleb meedias vaimse tervise osas seda juttu, et "Pöörduge kohe abile!" söögi alla ja peale, siis ongi selle promomise tagajärjel inimeste ootused siin kohutavalt üles köetud. Neis on tekitatud uskumus, et juba kahenädalase kurvameelsusperioodi järel peab ilmtingimata tormama psühholoogi või koguni psühhiaatri juurde, või muidu sa pole õige inimene. Vaimse tervise teenustest on saanud ülitulus majandusharu, mis toob sisse eeskätt riigile ja samuti sellise teenuse osutajatele.

Teemaalgatajale: sinu elu ei saa korda teha mitte keegi muu kui vaid sina ise. Ja kui on päriselt suur probleem, siis tuleb sinul see probleem lahendada. Psühholoog ei lahenda su probleeme. Istu rahulikult maha, võta kohvitass kõrvale, lisaks hea, kui oleks mõni usaldusväärne isik käepärast (nt sõbranna, selle puudumisel sobib ka kass) ja räägi oma probleem häälega välja. Just see häälega väljarääkimine ongi seesama asi, mis peaks sind lahenduseni juhatama. Psühholoogijärjekorras visiiti oodates räägid lõpuks täpselt samamoodi nagu sõbrannale või oma kassile, vahet pole. Oma häält kuulates on sul palju kergem analüüsida toimuvat ja leida lahendus. Isegi kui oma elus kannapöörde tegemine võib tunduda keeruline, saad sa sellest valju häälega rääkides iseendale julgust juurde see samm ära teha.

Mõte hea. Aga sul vist endal ei ole kunagi päris hullu midagi juhtunud?
No ei saa esiteks leinast või traumast üksi kohvitassi kõrval mingit selgust.
Osadel puhkudel on ka vaja teise(kasvõi võõra) tuge, et endale kinnitada, et sa päriselt ka ise hulluks minema ei hakka. Kohvitass ei kinnita seda.

Esiteks ei olnud siin jutt mitte kohvitassist, vaid sellest, et räägid kellelegi, nt sõbrannale, valju häälega välja, mis sind painab.
Teiseks selgub teemaalgataja kirjast, et ta juba ongi pöördunud mitmeid kordi spetsialistide poole ja ei ole nendelt siiani mingi abi saanud: lein on endiselt olemas, vaimne seisund endiselt habras ka pärast korduvaid pöördumisi.

Ise pöördusin lõpuks ühe nõia poole. Ei ole küll väga esoteerika-usku, aga mis sa hädaga teed. Ja nõid andis mulle soovituse 10 päeva vältel iga päev tunnike jalutada. Jagas veel õpetussõnu, et käed peavad vabad olema, vaatle ümbrust ja jäta meelde, mida sa näed, midagi oli veel. Alguses naersin, et nii lihtne soovitus, aga no võib ju kah, ega see tükki küljest ära võta... Ja uskumatu, aga aitas. Selle lihtsa tunnipikkuse jalutamise kasutegur oli palju kõrgem kui tunnipikkusest psühholoogi kabinetis jutustamisest. Lisaks avastasin 10 päeva järel, et boonusena on kehaline vormgi paranenud ja mees imestas, kuidas ma äkki nii hea välja näen ja silm särama löönud.

[Külaline]

Sõbranna, lähedane. Räägid tunde, kui vaja, siis kümneid ja sadu tunde.

Millega see vaene sõbranna selle ära on teeninud, et peab sadu tunde lõputut hala kuulama. Ja kui hala läheb vales suunas, ei oska sõbranna selle kohta mitte midagi tarka öelda. Sellise asjaga võid ennast veel sügavamasse auku kütta.

[Külaline]

Ei ole see, kellele vastad, aga sinu arrogantne vastus ei aita teemaalgatajat nüüd küll kuidagi.

Kuna viimastel aastatel tuleb meedias vaimse tervise osas seda juttu, et "Pöörduge kohe abile!" söögi alla ja peale, siis ongi selle promomise tagajärjel inimeste ootused siin kohutavalt üles köetud. Neis on tekitatud uskumus, et juba kahenädalase kurvameelsusperioodi järel peab ilmtingimata tormama psühholoogi või koguni psühhiaatri juurde, või muidu sa pole õige inimene. Vaimse tervise teenustest on saanud ülitulus majandusharu, mis toob sisse eeskätt riigile ja samuti sellise teenuse osutajatele.

Teemaalgatajale: sinu elu ei saa korda teha mitte keegi muu kui vaid sina ise. Ja kui on päriselt suur probleem, siis tuleb sinul see probleem lahendada. Psühholoog ei lahenda su probleeme. Istu rahulikult maha, võta kohvitass kõrvale, lisaks hea, kui oleks mõni usaldusväärne isik käepärast (nt sõbranna, selle puudumisel sobib ka kass) ja räägi oma probleem häälega välja. Just see häälega väljarääkimine ongi seesama asi, mis peaks sind lahenduseni juhatama. Psühholoogijärjekorras visiiti oodates räägid lõpuks täpselt samamoodi nagu sõbrannale või oma kassile, vahet pole. Oma häält kuulates on sul palju kergem analüüsida toimuvat ja leida lahendus. Isegi kui oma elus kannapöörde tegemine võib tunduda keeruline, saad sa sellest valju häälega rääkides iseendale julgust juurde see samm ära teha.

Mõte hea. Aga sul vist endal ei ole kunagi päris hullu midagi juhtunud?
No ei saa esiteks leinast või traumast üksi kohvitassi kõrval mingit selgust.
Osadel puhkudel on ka vaja teise(kasvõi võõra) tuge, et endale kinnitada, et sa päriselt ka ise hulluks minema ei hakka. Kohvitass ei kinnita seda.

Ta ju ütles-kohvitassi kõrvale usaldusväärne isik.
Sõbranna, lähedane. Räägid tunde, kui vaja, siis kümneid ja sadu tunde.

Kass siia aitab, kui sõbrannat pole?

[Külaline]

Sõbranna, lähedane. Räägid tunde, kui vaja, siis kümneid ja sadu tunde.

Millega see vaene sõbranna selle ära on teeninud, et peab sadu tunde lõputut hala kuulama. Ja kui hala läheb vales suunas, ei oska sõbranna selle kohta mitte midagi tarka öelda. Sellise asjaga võid ennast veel sügavamasse auku kütta.

Sa ilmselgelt sõprusest miskit ei tea. Mingite lollidega ju sõprussuhteid ei hoia, ega?

[Külaline]

Kass siia aitab, kui sõbrannat pole?

Mina nõjatusin vastu oma aia tamme ja rääkisin kõik kõva häälega välja, mis mind häiris. Ja aitaski see, et rääkisin valju häälega. Vahel ropendasin ka. Ja hakkasingi ise palju rohkem süvenema ja sain ka aru, mis ja miks. Kõike rääkisin sellele tammele, häid ja halbu asju, just enda iseloomu ja käitumise kohta. See tundus kõige olulisem - miks ma ise tunnen midagi, mis mulle endale minu juures ei meeldi. Mitmeid kordi rääkisin. Oligi vaja kuulda iseennast oma asjadest täiesti filtrita rääkimas.
Tamm sai väga hästi aru

Kes siin rääkis nõia soovitusest jalutada - seda soovitas psühhiaater samuti. Ja mitte hoida käsi taskus. Nii ütleski - hoia käed vabas liikumises.

[Külaline]

Sõbranna, lähedane. Räägid tunde, kui vaja, siis kümneid ja sadu tunde.

Millega see vaene sõbranna selle ära on teeninud, et peab sadu tunde lõputut hala kuulama. Ja kui hala läheb vales suunas, ei oska sõbranna selle kohta mitte midagi tarka öelda. Sellise asjaga võid ennast veel sügavamasse auku kütta.

Jube, kui koledaid inimesi on olemas.

[Külaline]

Ja siis, kui vaadata seda asja selle sõbtanna poolt, kes on tunde kuulanud . Või küsiks niipidi, et kui palju pean suutma kuulata, et olla hea sõbranna?

[Külaline]

Räägi chat gtp-le või Deep Seekile, mis sul häda on
ja mida sa tahad. Sealt saad kümme korda adekvaatsemat tagasisidet kui mingilt isehakanud vaimse tervise spetsialistilt või sõbrannalt. Kuna inimestel on komme ennast ümbritseda mingil viisil sarnaste inimestega, siis võib sõbranna ise ka omadega puntras olla mingis valdkonnas ja teeb asja ainult hullemaks oma “tarkade” soovitustega.

Kuna midagi ju kaotada pole, võib proovida neid äraproovitud meetodeid: kiirkõnd 45 min 4 korda nädalas, omega 3 tarbimine, safrani kapslid, külm vesi (ülekallamine või külmas vees olemine paar minuti), chat gtp ja kui mingi ime läbi paari nädala pärast ikka sama halvas kohas oled, siis võib vast midagi muud proovida.

Aga osa inimesi ei tahagi oma hädale abi, vaid tahavadki lõputult selles marineeruda ja selle üle hädaldada ning selles masenduse põhjuses lõputult sonkida. Ära siis ole see inimene.

[Külaline]

Mida kujutab endast "peotäis kangeid ravimeid?"

[Külaline]

Sõbranna, lähedane. Räägid tunde, kui vaja, siis kümneid ja sadu tunde.

Millega see vaene sõbranna selle ära on teeninud, et peab sadu tunde lõputut hala kuulama. Ja kui hala läheb vales suunas, ei oska sõbranna selle kohta mitte midagi tarka öelda. Sellise asjaga võid ennast veel sügavamasse auku kütta.

Sõbrannad selleks ongi. Kui su kalli inimese probleem on sulle hala, siis pole sa mingi sõbranna. Oma kalli sõbranna jaoks tõused kasvõi öösel kell 3 üles, kui vaja.

[Külaline]

Sõbranna, lähedane. Räägid tunde, kui vaja, siis kümneid ja sadu tunde.

Millega see vaene sõbranna selle ära on teeninud, et peab sadu tunde lõputut hala kuulama. Ja kui hala läheb vales suunas, ei oska sõbranna selle kohta mitte midagi tarka öelda. Sellise asjaga võid ennast veel sügavamasse auku kütta.

Sõbrannad selleks ongi. Kui su kalli inimese probleem on sulle hala, siis pole sa mingi sõbranna. Oma kalli sõbranna jaoks tõused kasvõi öösel kell 3 üles, kui vaja.

Kes aitab lõpuks kuulajat, kes on see ämber, kuhu oma rasked emotsioonid ja probleemid pidevalt tühjendada? Arvad, et see ei hakka vaimsele tervisele, kui sa päevast päeva kellegi negatiivsust ja hala kuulad? Seepärast ongi selleks vastavad isikud, kellega rääkida. Siin ju paistab just vestlemine olevat see võluvits ja inimese probleemid lahenevad kohe iseenesest. Ainult lase lõugadel jahvatada ja geniaalsed lahendused ilmuvad pähe, vaimse tervise haigused kaovad maagiliselt.

[Külaline]

Ei ole see, kellele vastad, aga sinu arrogantne vastus ei aita teemaalgatajat nüüd küll kuidagi.

Kuna viimastel aastatel tuleb meedias vaimse tervise osas seda juttu, et "Pöörduge kohe abile!" söögi alla ja peale, siis ongi selle promomise tagajärjel inimeste ootused siin kohutavalt üles köetud. Neis on tekitatud uskumus, et juba kahenädalase kurvameelsusperioodi järel peab ilmtingimata tormama psühholoogi või koguni psühhiaatri juurde, või muidu sa pole õige inimene. Vaimse tervise teenustest on saanud ülitulus majandusharu, mis toob sisse eeskätt riigile ja samuti sellise teenuse osutajatele.

Teemaalgatajale: sinu elu ei saa korda teha mitte keegi muu kui vaid sina ise. Ja kui on päriselt suur probleem, siis tuleb sinul see probleem lahendada. Psühholoog ei lahenda su probleeme. Istu rahulikult maha, võta kohvitass kõrvale, lisaks hea, kui oleks mõni usaldusväärne isik käepärast (nt sõbranna, selle puudumisel sobib ka kass) ja räägi oma probleem häälega välja. Just see häälega väljarääkimine ongi seesama asi, mis peaks sind lahenduseni juhatama. Psühholoogijärjekorras visiiti oodates räägid lõpuks täpselt samamoodi nagu sõbrannale või oma kassile, vahet pole. Oma häält kuulates on sul palju kergem analüüsida toimuvat ja leida lahendus. Isegi kui oma elus kannapöörde tegemine võib tunduda keeruline, saad sa sellest valju häälega rääkides iseendale julgust juurde see samm ära teha.

Mõte hea. Aga sul vist endal ei ole kunagi päris hullu midagi juhtunud?
No ei saa esiteks leinast või traumast üksi kohvitassi kõrval mingit selgust.
Osadel puhkudel on ka vaja teise(kasvõi võõra) tuge, et endale kinnitada, et sa päriselt ka ise hulluks minema ei hakka. Kohvitass ei kinnita seda.

Ta ju ütles-kohvitassi kõrvale usaldusväärne isik.
Sõbranna, lähedane. Räägid tunde, kui vaja, siis kümneid ja sadu tunde.

Vot minu jaoks on sellised soovitused kummalised. Kes on see teoreetiline sõbranna, kes peaks teemaalgatajat sadade tundide kaupa kuulama? Inimene, kes ei käi tööl, kellel pole peret, ega üldse mingit oma elu, ilmselt.

Lähedased inimesed peaksid niikuinii toetama, aga kas see seisneb just sadade tundide kaupa ärakuulamises...inimesel on endal ka elu, lapsed, pere, kohustused, vaba aeg puhkamiseks. Kust see aeg võetakse?

Loomulikult toetaksin oma sõbrannat leina, lahkumineku, töökoha kaotuse korral, aga mitte oma pere arvelt ja mitte sadade tundide kaupa. Iga inimene on lõppude lõpuks ise vastutav oma elu eest, sa ei saa lihtsalt oma muresid lõputult teistele kaela kallata, ka kõige lähedasematele inimestele mitte.

Lisaks, ma võiksin oma asjatundmatute soovitustega hoopis kahju teha. Näiteks, minule aitas kunagi raske lahkumineku korral reis teise maailma otsa. Ihuüksida, kaheks kuuks, ilma keelt oskamata. Aga mitte kõigil ei ole võimalik nii teha, näiteks, kui on väikesed lapsed. See ei pruugi ka iseloomult sobida.

[Külaline]

Mõte hea. Aga sul vist endal ei ole kunagi päris hullu midagi juhtunud?
No ei saa esiteks leinast või traumast üksi kohvitassi kõrval mingit selgust.
Osadel puhkudel on ka vaja teise(kasvõi võõra) tuge, et endale kinnitada, et sa päriselt ka ise hulluks minema ei hakka. Kohvitass ei kinnita seda.

Ta ju ütles-kohvitassi kõrvale usaldusväärne isik.
Sõbranna, lähedane. Räägid tunde, kui vaja, siis kümneid ja sadu tunde.

Vot minu jaoks on sellised soovitused kummalised. Kes on see teoreetiline sõbranna, kes peaks teemaalgatajat sadade tundide kaupa kuulama? Inimene, kes ei käi tööl, kellel pole peret, ega üldse mingit oma elu, ilmselt.

Lähedased inimesed peaksid niikuinii toetama, aga kas see seisneb just sadade tundide kaupa ärakuulamises...inimesel on endal ka elu, lapsed, pere, kohustused, vaba aeg puhkamiseks. Kust see aeg võetakse?

Loomulikult toetaksin oma sõbrannat leina, lahkumineku, töökoha kaotuse korral, aga mitte oma pere arvelt ja mitte sadade tundide kaupa. Iga inimene on lõppude lõpuks ise vastutav oma elu eest, sa ei saa lihtsalt oma muresid lõputult teistele kaela kallata, ka kõige lähedasematele inimestele mitte.

Lisaks, ma võiksin oma asjatundmatute soovitustega hoopis kahju teha. Näiteks, minule aitas kunagi raske lahkumineku korral reis teise maailma otsa. Ihuüksida, kaheks kuuks, ilma keelt oskamata. Aga mitte kõigil ei ole võimalik nii teha, näiteks, kui on väikesed lapsed. See ei pruugi ka iseloomult sobida.

"Sadade tundide, sadade tundide, sadade tundide..." Mis hirmus liialdamiskihu sul nende "sadade tundidega" on? Et sina seisad oma sõbranna kõrval, kui too kohvitassi taga sulle mõnda oma muret kurdab, ja mõõdad stopperiga, et kas tuleb "sada tundi" täis või ei tule - nagu päriselt?

Kust sa võtad, et mingi probleemi vastu aitab "sadade tundide" kaupa sellest niisama jahvatamine? Et lähed psühholoogi vastuvõtule, maksad ühe korra eest umbes sada eurot ja siis istud ja jahvatad. Sada tundi sada eurot võrdub kümme tuhat eurot. Ja siis äkitselt su probleemid lahenevadki - vägivaldne mees hakkab sind kätel kandma, su ema hakkab sind äkitselt austama, teismeline laps enam ei karju su peale ja elu on lill. Oh, oleks kõik ometi nõnda lihtne, et plekid kümme tonni ja saad vastu äralahendatud probleemid...

Muide, kui märkasid, siis teemaalgataja juba ongi pöördunud n-ö päris psühholoogide poole ega ole neilt abi saanud.