Vabandamine

[Külaline]

Kui suhtes olla viisakas, peres lastega olla viisakas, vabandada, tunnistada oma viga või süüd et teine end hästi tunneks.... isegi siis kui see süü on jagatav e mõlemad tegime vea. kas see vabandamine hakkab lõpuks teistele ka külge? Õpivad nad vabandama? Või jääb see üks inimene peres ainult vabandama?

[Külaline]

Kui suhtes olla viisakas, peres lastega olla viisakas, vabandada, tunnistada oma viga või süüd et teine end hästi tunneks.... isegi siis kui see süü on jagatav e mõlemad tegime vea. kas see vabandamine hakkab lõpuks teistele ka külge? Õpivad nad vabandama? Või jääb see üks inimene peres ainult vabandama?

Võib minna nii ja naa. Kuid pigem on ikka nii, et sina vabandad ja teine ei hakka seda kunagi tegema.

[Külaline]

Naised ei vabanda. Mul on väga kahju, aga nii on. Naised arvavad et neile on rohkem lubatud. Töö juures näen pidevalt, kuidas eriti noored naised lausa nõuavad, kõik jätku oma asjad pooleli ja tulgu neile appi.
50+ naised on sõbralikumad.
Aga kõikidel naistel on suur probleem oma vigade tunnustamisega.

[käguan]

Kui suhtes olla viisakas, peres lastega olla viisakas, vabandada, tunnistada oma viga või süüd et teine end hästi tunneks.... isegi siis kui see süü on jagatav e mõlemad tegime vea. kas see vabandamine hakkab lõpuks teistele ka külge? Õpivad nad vabandama? Või jääb see üks inimene peres ainult vabandama?

äämise
Võib minna nii ja naa. Kuid pigem on ikka nii, et sina vabandad ja teine ei hakka seda kunagi tegema.

Eks siis kehtib seesama, mis paljude muude asjadegi puhul, et täiskasvanud inimest on raske muuta. Kui suhte alguses on näha, et mingite pisiasjade korral (unustas midagi ära, ajas sassi, sai valesti aru) inimene, nui neljaks, tunnistada ei taha ja vaidleb, raiub, püüab tõestada midagi lõputult - see on ohu märk, et tegu on oma uhkust (selle sõna halvas mõttes) taga ajava inimesega, kellega saab olema raske.

Vabanduse paluja (et nüüd paluks, anuks, põlvitaks) ma ise väga ei ole ega oota ka teistelt (näit. lastelt) haledat palumist/anumist. Aga just, et inimene ei valiks meeleheitliku raiumise ja enda õigustamise teed, vaid ütleks, et jah, unustasin ära, ajasin segamini, misiganes- sellest ju täiesti piisab.

Ma arvan, et laps tunnistab kergemini, kui tal on kindlus, et teda ei karistata. Laps, keda on vea tunnistamise järgselt häbistatud/karistatud, ilmselt suurema tõenäosusega õpib meeleheitlikult nö. ennast päästma ehk raiuma ei-ei.ei.

[Külaline]

Täiskasvanu küll ei õpi midagi.
Laste jaoks on see aga kindlasti arendav õppetund ja hakkavad küll vabandama tõenäoliselt. Lapsed ju siiski õpivad kodust. Muidugi võib juhtuda, et nad õpivad ka sellelt teiselt täiskasvanult, kes ei vabanda, kuid minu kogemus (küll mitte vabandamise, aga muude käitumisviisidega) on, et kodune eeskuju lööb ühel hetkel välja, kuigi sellele eelneb aastaid ja aastaid halba käitumist, mis justkui tundub pöördumatu olema.
Ühesõnaga - ära endale liiga lase teha, aga õigete asjade eest vabanda ikka. Kui on ühine, jaotatav süü, siis kindlasti tuleb ka selgitada seda vaatenurka, mitte võtta kogu süü kangelaslikult oma õlgadele.

[Külaline]

Kõige hullem variant on pseudovabandamine. Eriti kohtab seda siis, kui vastamisi on eraisik vs. asutus. Inimene kirjutab, et üks töötaja käitus inetult ja siis tuleb ülemuselt vabandus: "Me väga vabandame, et teil tekkisid seoses meie asutuse külastamisega negatiivsed emotsioonid!"

Lugege seda lauset, saate aru, et tegelikult ei ole see mingi vabandus. Sest ilmselgelt ei saa keegi teine võtta ju vastutust sinu emotsioonide eest! Ometigi kasutatakse niisugust imelikku lauset väga laialdaselt. See kõlab pealtnäha nagu vabandus, aga tegelikult ei ole seda mitte.

[Külaline]

Naised ei vabanda. Mul on väga kahju, aga nii on. Naised arvavad et neile on rohkem lubatud. Töö juures näen pidevalt, kuidas eriti noored naised lausa nõuavad, kõik jätku oma asjad pooleli ja tulgu neile appi.
50+ naised on sõbralikumad.
Aga kõikidel naistel on suur probleem oma vigade tunnustamisega.

Puhas kuld!
Ma pole terve elu jooksul kuulnud naisterahva suust lauset: mul polnud õigus.
See on neile võõras kontseptsioon, et enda TEGUDE eest VASTUTADA. Täitsa null.
Paremal juhul kuuled: mul on kahju, et ma põhjustasid sulle paha tuju. Sest ähmaselt nad aitavad, et põhjustavad emotsioone. Nagu laev põhjustab laineid.
Aga vastutada naised lihtsalt ei oska. Nad ei tee midagi, neile asjad juhtuvad.

[Külaline]

Imelikud naised sul siis ümberringi.

[Külaline]

Naised ei vabanda. Mul on väga kahju, aga nii on. Naised arvavad et neile on rohkem lubatud. Töö juures näen pidevalt, kuidas eriti noored naised lausa nõuavad, kõik jätku oma asjad pooleli ja tulgu neile appi.
50+ naised on sõbralikumad.
Aga kõikidel naistel on suur probleem oma vigade tunnustamisega.

Puhas kuld!
Ma pole terve elu jooksul kuulnud naisterahva suust lauset: mul polnud õigus.
See on neile võõras kontseptsioon, et enda TEGUDE eest VASTUTADA. Täitsa null.
Paremal juhul kuuled: mul on kahju, et ma põhjustasid sulle paha tuju. Sest ähmaselt nad aitavad, et põhjustavad emotsioone. Nagu laev põhjustab laineid.
Aga vastutada naised lihtsalt ei oska. Nad ei tee midagi, neile asjad juhtuvad.

Võiks jah peeglisse vaadata, miks sa valid kogu aeg selliseid naisi. On ka variant, et teil on erinev arusaam sellest, mis on viga.

[Külaline]

Naised ei vabanda. Mul on väga kahju, aga nii on. Naised arvavad et neile on rohkem lubatud. Töö juures näen pidevalt, kuidas eriti noored naised lausa nõuavad, kõik jätku oma asjad pooleli ja tulgu neile appi.
50+ naised on sõbralikumad.
Aga kõikidel naistel on suur probleem oma vigade tunnustamisega.

Puhas kuld!
Ma pole terve elu jooksul kuulnud naisterahva suust lauset: mul polnud õigus.
See on neile võõras kontseptsioon, et enda TEGUDE eest VASTUTADA. Täitsa null.
Paremal juhul kuuled: mul on kahju, et ma põhjustasid sulle paha tuju. Sest ähmaselt nad aitavad, et põhjustavad emotsioone. Nagu laev põhjustab laineid.
Aga vastutada naised lihtsalt ei oska. Nad ei tee midagi, neile asjad juhtuvad.

Vaesekene.
Mu eks arvas samamoodi. Mis siis, et ma lõpuks isegi kirjutasin pika vabanduse kirja talle. Sest ta oli solvumisega nii ametis, et otsustas vabandust mitte kuulda. Ja vaikis ikka kuude viisi. Vabandasin isegi siis kui mina naisena süüdi polnud. Kui tal tööl pahasti oli. Aga näed ikka jäi väheks. Ta ilmselt tundis samamoodi kui sina vaesekene.

[Külaline]

Ma pole terve elu jooksul kuulnud naisterahva suust lauset: mul polnud õigus.
See on neile võõras kontseptsioon, et enda TEGUDE eest VASTUTADA. Täitsa null.

Kuidas sul emaga suhe on/oli? Suhtumine naistesse algab enamasti sealt.

[Külaline]

Kõige hullem variant on pseudovabandamine. Eriti kohtab seda siis, kui vastamisi on eraisik vs. asutus. Inimene kirjutab, et üks töötaja käitus inetult ja siis tuleb ülemuselt vabandus: "Me väga vabandame, et teil tekkisid seoses meie asutuse külastamisega negatiivsed emotsioonid!"

Lugege seda lauset, saate aru, et tegelikult ei ole see mingi vabandus. Sest ilmselgelt ei saa keegi teine võtta ju vastutust sinu emotsioonide eest! Ometigi kasutatakse niisugust imelikku lauset väga laialdaselt. See kõlab pealtnäha nagu vabandus, aga tegelikult ei ole seda mitte.

Aga samas, sageli on ju asutsue juhil ühe inimese sõna teise inimese sõna vastu - näiteks kliendi ütlused ja klienditeenindaja ütlused. Klient süüdistab, et klienditeenindaja ei käitunud hästi, teenindaja kurdab, et tema käitus hästi, aga hoopis klient käitus ülbelt. Ja siis peab juht, kes ise seda olukorda pealt ei näinud, olema see, kes asja kuidagi ära klaarib. Ei taha oma töötajat (võibolla ilmaasjata) peksta, teisalt ei taha kliendile halba muljet jätta - siis valibki sellise viisaka keerutamise: "Meil on kahju, et ...".

[Külaline]

Kõige hullem variant on pseudovabandamine. Eriti kohtab seda siis, kui vastamisi on eraisik vs. asutus. Inimene kirjutab, et üks töötaja käitus inetult ja siis tuleb ülemuselt vabandus: "Me väga vabandame, et teil tekkisid seoses meie asutuse külastamisega negatiivsed emotsioonid!"

Nad vabandavad, et tekkisid neg emotsioonid asutuse külastamisega.
Mitte ei vabandata, et neil polnud õigus. Neil ikka oli õigus ja kliendil mitte. Klient ise ikkagi ärritus millegi peale. Kindlasti tegi midagi valesti, mille peale kliendil tekkis nende asutuses neg emotsioon.

[Külaline]

Kõige hullem variant on pseudovabandamine. Eriti kohtab seda siis, kui vastamisi on eraisik vs. asutus. Inimene kirjutab, et üks töötaja käitus inetult ja siis tuleb ülemuselt vabandus: "Me väga vabandame, et teil tekkisid seoses meie asutuse külastamisega negatiivsed emotsioonid!"

Nad vabandavad, et tekkisid neg emotsioonid asutuse külastamisega.
Mitte ei vabandata, et neil polnud õigus. Neil ikka oli õigus ja kliendil mitte. Klient ise ikkagi ärritus millegi peale. Kindlasti tegi midagi valesti, mille peale kliendil tekkis nende asutuses neg emotsioon.

No samas, kui ülemus võtaks seisukoha,et kindlasti tegi töötaja valesti, siis ta peaks ju töötajat nagu karistama või... Olukorras, kus tal on nutune töötaja, kellest ta kindlalt ei tea, kas too käitus valesti või mitte, ei pruugi ta tahta seda teha. Oma töötajaid tuleb ka hoida ja nende eest seista (muidu põlevad läbi ja kes siis tööd teeb?). Ongi keeruline olukord. Oleks kindel tõend, et töötaja tegi midagi valesti, siis oleks lihtsam kliendile vastata: "Vabandame, et te ei saanud head teenindust. Tegeleme asjaga, töötaja sai noomituse/vabastati töökohalt" vms.

[Külaline]

Kõige hullem variant on pseudovabandamine. Eriti kohtab seda siis, kui vastamisi on eraisik vs. asutus. Inimene kirjutab, et üks töötaja käitus inetult ja siis tuleb ülemuselt vabandus: "Me väga vabandame, et teil tekkisid seoses meie asutuse külastamisega negatiivsed emotsioonid!"

Nad vabandavad, et tekkisid neg emotsioonid asutuse külastamisega.
Mitte ei vabandata, et neil polnud õigus. Neil ikka oli õigus ja kliendil mitte. Klient ise ikkagi ärritus millegi peale. Kindlasti tegi midagi valesti, mille peale kliendil tekkis nende asutuses neg emotsioon.

No samas, kui ülemus võtaks seisukoha,et kindlasti tegi töötaja valesti, siis ta peaks ju töötajat nagu karistama või... Olukorras, kus tal on nutune töötaja, kellest ta kindlalt ei tea, kas too käitus valesti või mitte, ei pruugi ta tahta seda teha. Oma töötajaid tuleb ka hoida ja nende eest seista (muidu põlevad läbi ja kes siis tööd teeb?). Ongi keeruline olukord. Oleks kindel tõend, et töötaja tegi midagi valesti, siis oleks lihtsam kliendile vastata: "Vabandame, et te ei saanud head teenindust. Tegeleme asjaga, töötaja sai noomituse/vabastati töökohalt" vms.

Selleks on tänapäeval enamus klienditeenindusega kohtades kaamerad. Iseasi, kas ülemus kontrollib, kes süüdi oli.

[Külaline]

Selleks on tänapäeval enamus klienditeenindusega kohtades kaamerad. Iseasi, kas ülemus kontrollib, kes süüdi oli.

Kas kaamera mitte vaid pilti ei näita? Heli ju enamasti pole. Kes kellele midagi ütles, pole eriti aru saada. Vaevalt, et käed käiku läksid.