Kui palju teil on kooselus oma privaatset ruumi vaja?

[Külaline]

See on minu jaoks hirmus teema. Elame majas - mina, mees ja kaks teismelist last. Igal oma tuba, minu ja mehe magamistuba, ühine elutuba ja kodukontor. Kaks suuremat last on juba välja kolinud.
Mul on võimalik suur osa ajast kodus töötada. Kui ma tean, et keegi on nt 12st koju tulemas, siis ma parem lähen hommikul büroosse oma kabinetti. Lapsed on suured, pigem kodus olles oma toas või kahekesi kolmandas toas, aga mina lihtsalt ei suuda keskenduda kui keegi peale koera kodus on. Nädalavahetused mööduvad mõttega, et huh, esmaspäev tuleb ja nad lähevad ära.
Saan aru, mul on mingi isiklik rahuldamata vajadus vaikuse järele ja see ei ole norm. Elatakse ju ühetoalisteski perega ja mina lihtsalt virisen.

Väga tuttav tunne. Eriti kui kunagi ei tea kunas täpselt keegi koju jõuab. Koolilapsel võib vabalt mõni tund äkitselt ära jääda, sajabki siis nt kell 12 koju. Või tead et peaks 14 aeg jõudma, aga jõuab hoopis 16. Mul unehäired juba ja kell 6 uni läinud, ärkan ja hakkan kella 8 ootama et omi asju teha. Kella 10 paiku juba stress, et aeg varsti otsas. Eriti tore kui mõni haigeks jääb, nt esmaspäeval kui oled terve nädalavahetuse seda kuramuse esmaspäeva oodanud.

Ei ole tuttav tunne. Olen muidu ka selline, kellel meeldib, kui hommikune tipptund (kus kõik sagivad ja valmistuvad minema) läbi saab, teised on kodust läinud, kodu jääb vaikseks ja mina üksi koju. Samas, sellist ebamugavustunnet, et äkki koolilaps sajab nüüd varem sissse, pole kogenud. Minu pärast sadagu millal iganes. Mis see koolilaps siis ikka teeb? Hõikab tere ja nähes, et emme on hõivatud, hakkab oma asjadega tegelema. Teises toas oma asjadega tegelev koolilaps mind nüüd küll nii tundma ei pane, et mu vaikne rahulik päevane tööaeg sai rikutud. Tööjuures mitu inimest ruumis ja siginat-saginat palju rohkem. Kodus koolilapega on selle kõrval rahulik ja "unine" lausa.

[Külaline]

Kodus koolilapega on selle kõrval rahulik ja "unine" lausa.

Kellel on ja kellel pole. Eks see oleneb ikka lapse temperamendist. Kui mu 13a, koju tuleb, siis ta tahab minuga väga suhelda. Räägib oma kooliasjadest ja paljust muust. Ei ole rahulik ja "unine" mitte sugugi.

[Külaline]

Kodus koolilapega on selle kõrval rahulik ja "unine" lausa.

Kellel on ja kellel pole. Eks see oleneb ikka lapse temperamendist. Kui mu 13a, koju tuleb, siis ta tahab minuga väga suhelda. Räägib oma kooliasjadest ja paljust muust. Ei ole rahulik ja "unine" mitte sugugi.

Ju siis oleneb lapsest ka. Mina vaatan, et koolilapseaga on hea, kuna koolilaps on mõistlik ja talle annab selgitada, et vestlemine töö ajal segab. Hakkab ise ka midagi rahulikumat tegema ja kumbki ei sega teist.

Lasteaialapsega on raskem, kuna saab nagu aru küll, aga järgmisel hetkel unustab ikka ära ja tuleb rääkima või hakkab kõva häälega naerma, huilgama vms.

[Katerin]

Ma töötan ka palju kodukontoris ja ikka on tore, kui teismeline laps koolist tulles joonelt mu juurde tõttab ja õhinal kõik põnevamad sündmused ette laob. Kusjuures olen aru saanud, et tal ongi selline komme - kohe rääkida kõik värskelt välja. Kui ütlen, et ma praegu ei saa, oota õhtusöögini vms, siis õhtusöögi ajal on tal juba see meeleolu kadunud ja mõtted mujal, kohmab küsimise peale vaid, et kõik hästi.

Tegelikult tal see päevasündmuste väljaladumise hoog kestab kõigest nii umbes 15 minutit. Siis kaob ta oma tuppa, sööb ja kuulab muusikat ning mina saan oma tööd edasi teha. Seega parem on anda lapsele see 15 minutit, see ei võta tükki küljest ära, hea ikka, kui lapse elust ja tegemistest ülevaade olemas.

[Külaline]

Ma töötan ka palju kodukontoris ja ikka on tore, kui teismeline laps koolist tulles joonelt mu juurde tõttab ja õhinal kõik põnevamad sündmused ette laob. Kusjuures olen aru saanud, et tal ongi selline komme - kohe rääkida kõik värskelt välja. Kui ütlen, et ma praegu ei saa, oota õhtusöögini vms, siis õhtusöögi ajal on tal juba see meeleolu kadunud ja mõtted mujal, kohmab küsimise peale vaid, et kõik hästi.

Tegelikult tal see päevasündmuste väljaladumise hoog kestab kõigest nii umbes 15 minutit. Siis kaob ta oma tuppa, sööb ja kuulab muusikat ning mina saan oma tööd edasi teha. Seega parem on anda lapsele see 15 minutit, see ei võta tükki küljest ära, hea ikka, kui lapse elust ja tegemistest ülevaade olemas.

Nii erinev! Meil konkurentsitult kõige halvem aeg küsimiseks: "Mis te täna tegite, kuidas läks?" on vahetult peale koolist/lasteaiast tulekut Näiteks autos sõites või ka kohe peale koduuksest sisse tulemist. Nad on kidakeelsed ja öeldakse: "Tavaliselt" vms. mittemidagiütlev vastus. Kui pinnida, muutuvad lausa pahuraks. Alguses imestasin, miks nad on sellised emotsionitud ja vaiksed. Aga nüüd olen aru saanud, et nad on veidi väsinud. Ja kõik, mis nad tahavad, on kott maha panna ja ennast lõdvaks lasta. Õhtul hiljem on nad palju seltsivamad ja jutukamad.