Sul ei ole isiklikke mõtteid, sõbrannaga mitmekümne aasta jooksul toimunud sündmusi, läbielamisi, meenutusi, jooksvaid teemasid, mida arutada? Kellegi lähedase surma, haiguse jm mure kohta? Mees tuli majja, siis räägid ainult temaga?Külaline kirjutas: ↑27 Jaan 2025 21:35Oma isikliku elu küla peale laiali laotamine näitab tõesti tugevat isiksustKülaline kirjutas: ↑27 Jaan 2025 19:49On õudne tegu omaenda isiklikke asju jagada? WOW. Kindel, et su peas on kõik korras? Aa, sa oled see, kes läheb räägib pigem psühholoogiga ja võimalik, et krõbistab ka AD-sid, jumala eest, et oma isiklikku asja mitte jagada, eks. Minu meelest on su elu päris kohutav, et mehe majja tulles lakkasid isiklsusena eksisteerimast.Külaline kirjutas: ↑27 Jaan 2025 17:19
Jah, ma tõesti olen üle 20'ne. Mu sõbrannatamise ajad on ammu möödasMu konkurentsitult kõige lähedasem ja tähtsam inimene on elukaaslane ja ma olen selle üle tõesti väga õnnelik. Ma muidugi ei tahaks ka omale sõbrannaks inimest, kes oma intiimsed eraelulised detailid mulle edasi pläägutab. See on nii õudne tegu lihtsalt. Ausalt, ühekordne üleaisalöömine on tühiasi selle kõrval, et keegi pereasju väljaspoole rääkimas käib.
Ma ei löö küll üleaisa ka. Aga kui peaks valima, siis kindlasti pigem et kaaslane ühe korra peol üle piiri läheb. Kui et ta regulaarselt meie asju välja lobiseb.![]()
Jah, see pole mingi isiksus. Kõlab nagu vägivaldse mehe naine, kes on oma ümbert teised inimesed ära annulleerinud.