Kui teil on sõpru, mis ajast nad on ja kust tulnud?

[Tolmukübe]

Kas lapsepõlvest, kooliajast, töö juurest, sugulaste seast või mismoodi? Palju neid on? Kas mõnest ajaperioodist või kohast siginenud on suuremad sõbrad, kui teised?

[Külaline]

On lapsepõlvesõbranna, kohtusime juba enne kooli ja on jäänud siiani. Teine on esimesest töökohast, hilisemad töökaaslased on rohkem tuttavad kui sõbrad. Kõige rohkem suhtlen paarteist aastat tagasi, hobiga seotud ürituselt leitud sõbraga ning üks sama hobiga seotud lähedane netisõber on ka. Seega kokku 4.

[Külaline]

Kes on sõber?
Praegu ma arvan, et mul pole kunagi olnud ühtegi sõpra.

[Külaline]

Kes on sõber?
Praegu ma arvan, et mul pole kunagi olnud ühtegi sõpra.

Minu jaoks on sõber inimene, kes minust ja mu käekäigust päriselt hoolib ilma, et see talle endale kuidagi tulu tooks või kasulik oleks. Kellele ma meeldin inimesena. Kellega on vastastikune usaldus ja üksteisemõistmine. Eks igaüks vast mõtestab iseenda suhteid ja sõpru erinevalt aga minu sõprussuhted on just sellised.

[Külaline]

lapsepõlvesõbrannad on kaugeks jäänud. üks sõbranna ülikoolist, üks kasvas välja töökaaslasest, hea sõber on geipoisist naaber.

[Külaline]

On lapsepõlvesõbranna, kohtusime juba enne kooli ja on jäänud siiani. Teine on esimesest töökohast, hilisemad töökaaslased on rohkem tuttavad kui sõbrad. Kõige rohkem suhtlen paarteist aastat tagasi, hobiga seotud ürituselt leitud sõbraga ning üks sama hobiga seotud lähedane netisõber on ka. Seega kokku 4.

Mis tähendab lähedane netisõber. Kas teete netiseksi temaga?

[Külaline]

Millest selline teema? Mul on mõned lapsepõlvesõbrad, kelle peale saab alati kindel olla. Aga on ka koolist, hobidest, ülikoolist, töökohtadest on tekkinud selliseid natuke vähem kindlaid sõpru. Ega kunagi ju ei tes lõpuni, keda sõbraks nimetada, kui pile mingit eriolukorda olnud.

[Külaline]

Enamik sõpru on jäänud lapsepõlvest ja kooliajast, neid on kõige rohkem. Ametikoolist on pärit paar kallist sõpra, kellega on kontakt siiani säilinud. Töökohast ka mõned ja sealt edasi on... suht tühi maa.

Kolisin aastaid tagasi teise riiki ja kuigi ma pean ennast heaks suhtlejaks, siis südanesõpru ma siit kahjuks leidnud ei ole. On paar töökaaslast, kellele saan alati südant puistada, mõnega olen ka vahel väljas kohvikus või restoranis söömas käinud, aga see on ka kõik. Mingit tihedat läbikäimist pole.

Kõige rohkem igatsengi oma lapsepõlvesõpru, meie nalju ja seda sünergiat, mis meie vahel on. Kahjuks kohtume harva, kuna elame eri riikides. Eks ta vist nii ole, et need põhilised sõbrad tulevad ikka lapsepõlvest ja hilisemad tuttavad ongi lihtsalt tuttavad. Midagi sügavamat nendega luua on raske.

[Külaline]

Eks ta vist nii ole, et need põhilised sõbrad tulevad ikka lapsepõlvest ja hilisemad tuttavad ongi lihtsalt tuttavad. Midagi sügavamat nendega luua on raske.

Mina arvan just vastupidi. Lapsena on su suhtlusringkonnas ainult klassikaaslased ja ümbruskonna lapsed, nende hulgast teed parima valiku, aga otsest valikuvabadust tegelikult ei ole. Eriti veel, kui kasvasid üles väikses kohas ja käisid väikses koolis. Ja kes teab lapsena, millised on su sõbrad täiskasvanuna.

Täiskasvanuna on liikumis- ja valikuvabadust, palju lihtsam leida sarnaste huvide ja maailmavaatega inimesi. Mul ei ole kooliajast ühtegi sõpra alles jäänud. Vanuses 17-25 leidsin kõik põhilised parimad sõbrad. Aga ka nüüd 30+ vanuses olen leidnud keskmiselt ühe hea ja toreda sõbranna aastas.

[iiR]

Eks ta vist nii ole, et need põhilised sõbrad tulevad ikka lapsepõlvest ja hilisemad tuttavad ongi lihtsalt tuttavad. Midagi sügavamat nendega luua on raske.

Mina arvan just vastupidi. Lapsena on su suhtlusringkonnas ainult klassikaaslased ja ümbruskonna lapsed, nende hulgast teed parima valiku, aga otsest valikuvabadust tegelikult ei ole. Eriti veel, kui kasvasid üles väikses kohas ja käisid väikses koolis. Ja kes teab lapsena, millised on su sõbrad täiskasvanuna.

Täiskasvanuna on liikumis- ja valikuvabadust, palju lihtsam leida sarnaste huvide ja maailmavaatega inimesi. Mul ei ole kooliajast ühtegi sõpra alles jäänud. Vanuses 17-25 leidsin kõik põhilised parimad sõbrad. Aga ka nüüd 30+ vanuses olen leidnud keskmiselt ühe hea ja toreda sõbranna aastas.

Heh, ma näiteks oma 16-17-aastaselt leitud sõpru peangi lapsepõlves leitud sõpradeks. Ikkagi olime alles verisulis ja väljakujunemata isiksused siis ja lõviosa päriselukogemust oli veel ju tekkimata.

[Külaline]

Nt 1.klassi pinginaaber (me oleme 50.aastates), igast töökohast on jäänud sõpru, kellega edasi suhtleme, ülikoolikursast mitte. Mu ämmalgi on keskkooliaegseid, ülikooli ajast sõpru (surevad küll järjepanu ära juba). Hilisemas elu jääb kuidagi vähemaks neid, kes jäävad pikaajaliselt sõbraks, on meeldivad tuttavad.

[Külaline]

Minu kõige paremad sõbrad on eksid ja laste isad. Sobis nendega seksida ja lapsi teha sobib ka sõbrustada.

[Külaline]

Minu kõige paremad sõbrad on eksid ja laste isad. Sobis nendega seksida ja lapsi teha sobib ka sõbrustada.

Mul on kah nii. Kõige paremad sõbrad on minu eksid. Neid on kaks. Teised seikluspartnerid ka hoiavad mind. Väga toredad inimesed minu elus.

[Külaline]

Ei olegi

[Külaline]

Parimad sõbrad on kooliaegsed trennikaaslased. Tegelen sama alaga harrastaja tasemel siiani, sealt olen veel väga häid sõpru leidnud, mõnda neist võin ka parimate sõprade hulka lugeda.
Mehe parimad sõbrad on ülikooliaegsed ja üks lapsepõlvesõber kellega koos mängis ja kuni põhikooli lõpuni koos õppis.

[Külaline]

Minu kõige paremad sõbrad on eksid ja laste isad. Sobis nendega seksida ja lapsi teha sobib ka sõbrustada.

Kui kõik sobis, miks siis elada ei sobind?

[Külaline]

Minu kõige paremad sõbrad on eksid ja laste isad. Sobis nendega seksida ja lapsi teha sobib ka sõbrustada.

Kui kõik sobis, miks siis elada ei sobind?

Elada ei sobinud. Aga muuks kõlbab. On ülekohtune nõuda, et peaks ühe mehega elama ja seksima elu lõpuni.

[Külaline]

kolm lähedasemat sõbrannat, kõik tulnud (erinevatel põhjustel) mu ellu kahekümnendate alguses.

Lapsepõlvesõbrannadega on kontakt olemas, aga pigem selline paar korda aastas helistamine.