Mõtisklus pensioni teemal

[Külaline]

Eluiga pigem lühike. Nii 70a. keskmiselt. Elustiil mul suitsetav ja tinutav. Praegult. Äkki jätan mingil ajal maha. Samas, mu onu ei joond ega suitsetanud, tegi sporti ja suri 62a. vähki. Vanaema samuti oli suitsu-joogi vaba. Suri 70a. Tädid on üle 80a. See, meie suguvõsas, juba kõrge vanus.
Et siis võtta ikka raha välja ja teha maja korda? Külm kurat.

Maja tasub igal juhul korda teha, et külm ei oleks. Aga see ei pea hingehinda maksma. Ma küll ei tea, mida sul seal vaja teha on, aga ise olen üksi ona kätega soojustamise kallal nokitsenud ja pigem lihtsalt kulub aega. Materjali leiab ka soodsalt ja mõnikord ka päris tasuta. Näiteks paistab moes olevat kasutatud kivivilla ära anda. Aga nüüd kaldume termast kõrvale.

[Külaline]

Maja tasub igal juhul korda teha, et külm ei oleks. Aga see ei pea hingehinda maksma.

Muidugi tasub igal juhul korda teha. Seda saan isegi aru. Aga maja on sada aastat vana ja mul palk 900€ neto. Lapsed ka pidada. Tõesti ei jää üle, et maja soojustada. Pensionisamba väljavõtmisega nüüd, 9a enne pensionile jäämist, saaksin maja ära soojustada. Aga kas see oleks mõistlik?

[Külaline]

Muidugi tasub igal juhul korda teha. Seda saan isegi aru. Aga maja on sada aastat vana ja mul palk 900€ neto. Lapsed ka pidada. Tõesti ei jää üle, et maja soojustada. Pensionisamba väljavõtmisega nüüd, 9a enne pensionile jäämist, saaksin maja ära soojustada. Aga kas see oleks mõistlik?

Mis lapsed sul veel 56-aastaselt pidada on?! Need peaks ju juba ammu ise hakkama saama.

[Külaline]

Muidugi tasub igal juhul korda teha. Seda saan isegi aru. Aga maja on sada aastat vana ja mul palk 900€ neto. Lapsed ka pidada. Tõesti ei jää üle, et maja soojustada. Pensionisamba väljavõtmisega nüüd, 9a enne pensionile jäämist, saaksin maja ära soojustada. Aga kas see oleks mõistlik?

Mis lapsed sul veel 56-aastaselt pidada on?! Need peaks ju juba ammu ise hakkama saama.

Pole küll see, kelle poole pöördud, aga tead, kõik ei saa 20-aastaselt lapsi. Mina olen 55 ja mõlemad lapsed on ülalpeetavad, üks on tudeng, teine gümnasist. Arvuta üle.

[Külaline]

Maja tasub igal juhul korda teha, et külm ei oleks. Aga see ei pea hingehinda maksma.

Muidugi tasub igal juhul korda teha. Seda saan isegi aru. Aga maja on sada aastat vana ja mul palk 900€ neto. Lapsed ka pidada. Tõesti ei jää üle, et maja soojustada. Pensionisamba väljavõtmisega nüüd, 9a enne pensionile jäämist, saaksin maja ära soojustada. Aga kas see oleks mõistlik?

Siis on sul küll väga raske seis, kui palk nii madal. Kui sul ei ole kuidagi võimalik hakata rohkem teenima, siis ma ütleks, et sa ei saa endale majas elamist lubada.
Ok, võtad praegu pensionisamba välja, soojustad ära. Aga mõne aja pärast hakkab katus lekkima vms. Mis sa siis teed? Kui samba välja võtad, siis on su pension ju imepisike, sellest ei saa sa ammugi majas midagi korda teha.

Ma ei tea, mis su olukord on täpsemalt ja kus kandis maja asub. Aga puhtalt selle info põhjal, mis sa siia kirjutasid, ma soovitaks sammas alles jätta, maja maha müüa ja korterisse kolida.

[Külaline]

Muidugi tasub igal juhul korda teha. Seda saan isegi aru. Aga maja on sada aastat vana ja mul palk 900€ neto. Lapsed ka pidada. Tõesti ei jää üle, et maja soojustada. Pensionisamba väljavõtmisega nüüd, 9a enne pensionile jäämist, saaksin maja ära soojustada. Aga kas see oleks mõistlik?

Mis lapsed sul veel 56-aastaselt pidada on?! Need peaks ju juba ammu ise hakkama saama.

Pole küll see, kelle poole pöördud, aga tead, kõik ei saa 20-aastaselt lapsi. Mina olen 55 ja mõlemad lapsed on ülalpeetavad, üks on tudeng, teine gümnasist. Arvuta üle.

Päris kurb. Olen sinust mitu aastat noorem ja lapselapsedki juba 2 ja 3.

[Külaline]

Kui samba välja võtad, siis on su pension ju imepisike

Kui palju sammas pensioni muudab, tühised 10-20€ kuus või?

[Külaline]

Ma ei tea, mis su olukord on täpsemalt ja kus kandis maja asub. Aga puhtalt selle info põhjal, mis sa siia kirjutasid, ma soovitaks sammas alles jätta, maja maha müüa ja korterisse kolida.

Väga halb soovitus, sest korteriga kaasnevad alati mingid ühistu- jmt kulud, mida majas ei ole. Mul on üks pisike ühetoaline üürikas ja isegi seal on iga kuu minimaalselt 60 euro kanti neid kulusid: fassaadi kordategemiseks võetud laen, prügi lisaväljavedu mingi 5-6 EUR korteri kohta, kuna keegi on jälle oma suure kola lihtsalt prügikastide kõrvale jätnud, veekadu (tavaliselt paar eurot korteri kohta), ühiselekter, kojamehekulud, raamatupidamiskulud. Ja see summa on veel väike. Enamasti on suvalises korteris need kulud hulga suuremad. Lisandub veel küte ja vee soojendamine, mis tihti on gaasiküttega katlamajast ehk megakallis.

Oma majas on mul sellised kulud pea 0. Prügi viiakse kord kvartalis, muul ajal on Ragn-Sellsi kollase kilekoti vedu, mis nüüd küll maksab 2 EUR kuus, kuid saaks ju ka ise kõike pakendikonteinerisse viia. Põhiline möödapääsmatu kulu ongi elekter talvel ca 200, suvel 50 EUR kuus. Kütan elektriga + mõnikord ahi lisaks ja soe vesi on samuti elektriga ehk oma boilerist. Kui viitsiks ainult ahju kütta, saaks ka talvel alla 100 EUR kuus elektriga hakkama.

[Külaline]

Ma ei tea, mis su olukord on täpsemalt ja kus kandis maja asub. Aga puhtalt selle info põhjal, mis sa siia kirjutasid, ma soovitaks sammas alles jätta, maja maha müüa ja korterisse kolida.

Väga halb soovitus, sest korteriga kaasnevad alati mingid ühistu- jmt kulud, mida majas ei ole. Mul on üks pisike ühetoaline üürikas ja isegi seal on iga kuu minimaalselt 60 euro kanti neid kulusid: fassaadi kordategemiseks võetud laen, prügi lisaväljavedu mingi 5-6 EUR korteri kohta, kuna keegi on jälle oma suure kola lihtsalt prügikastide kõrvale jätnud, veekadu (tavaliselt paar eurot korteri kohta), ühiselekter, kojamehekulud, raamatupidamiskulud. Ja see summa on veel väike. Enamasti on suvalises korteris need kulud hulga suuremad. Lisandub veel küte ja vee soojendamine, mis tihti on gaasiküttega katlamajast ehk megakallis.

Oma majas on mul sellised kulud pea 0. Prügi viiakse kord kvartalis, muul ajal on Ragn-Sellsi kollase kilekoti vedu, mis nüüd küll maksab 2 EUR kuus, kuid saaks ju ka ise kõike pakendikonteinerisse viia. Põhiline möödapääsmatu kulu ongi elekter talvel ca 200, suvel 50 EUR kuus. Kütan elektriga + mõnikord ahi lisaks ja soe vesi on samuti elektriga ehk oma boilerist. Kui viitsiks ainult ahju kütta, saaks ka talvel alla 100 EUR kuus elektriga hakkama.

Veider loogika on sul. Nagu oma majas ei oleks vaja fassaadi korda teha, veekadu ega muid remondikulusid - ja neid tasud üksi, pole kellegagi mitmeks jagada. Kojamehekulu pole, kui ise koristad ja lund lükkad. Kütet ja vett majas ei soojenda? Kui sinu ettekujutus elust majas on selline, et lased majal lõputult laguneda, ei küta ega soojenda vett, vb ka ei kasuta kraanivett, käid aga kaevul - jah, siis on maja odavam. Siin ilmselt siiski sellist hurtsikut majana ei mõelda. Maja on loomulikult kallim pidada kui korter.

[Külaline]

Veider loogika on sul. Nagu oma majas ei oleks vaja fassaadi korda teha, veekadu ega muid remondikulusid - ja neid tasud üksi, pole kellegagi mitmeks jagada. Kojamehekulu pole, kui ise koristad ja lund lükkad. Kütet ja vett majas ei soojenda? Kui sinu ettekujutus elust majas on selline, et lased majal lõputult laguneda, ei küta ega soojenda vett, vb ka ei kasuta kraanivett, käid aga kaevul - jah, siis on maja odavam. Siin ilmselt siiski sellist hurtsikut majana ei mõelda. Maja on loomulikult kallim pidada kui korter.
[/quote]

Ei rääkinud mingist ettekujutusest, vaid reaalsest olukorrast ja enda praegustest reaalsetest kuludest. Ei, mul ei ole majas prügiveo ega veekao lisakulusid, ühiselektrit, raamatupidamist ega muud sellist. Ja nagu ma kusagil eespool seletasin, siis tööd ise tehes saab majas ka suured asjad nagu kas või soojustamine minimaalsete kuludega tehtud. Majas on sul alati valik, kas teha need kulud ja kui, siis kuidas teha. Korteris oled ühistu otsuste meelevallas.

[Külaline]

Ma ei tea, mis su olukord on täpsemalt ja kus kandis maja asub. Aga puhtalt selle info põhjal, mis sa siia kirjutasid, ma soovitaks sammas alles jätta, maja maha müüa ja korterisse kolida.

Väga halb soovitus, sest korteriga kaasnevad alati mingid ühistu- jmt kulud, mida majas ei ole. Mul on üks pisike ühetoaline üürikas ja isegi seal on iga kuu minimaalselt 60 euro kanti neid kulusid: fassaadi kordategemiseks võetud laen, prügi lisaväljavedu mingi 5-6 EUR korteri kohta, kuna keegi on jälle oma suure kola lihtsalt prügikastide kõrvale jätnud, veekadu (tavaliselt paar eurot korteri kohta), ühiselekter, kojamehekulud, raamatupidamiskulud. Ja see summa on veel väike. Enamasti on suvalises korteris need kulud hulga suuremad. Lisandub veel küte ja vee soojendamine, mis tihti on gaasiküttega katlamajast ehk megakallis.

Oma majas on mul sellised kulud pea 0. Prügi viiakse kord kvartalis, muul ajal on Ragn-Sellsi kollase kilekoti vedu, mis nüüd küll maksab 2 EUR kuus, kuid saaks ju ka ise kõike pakendikonteinerisse viia. Põhiline möödapääsmatu kulu ongi elekter talvel ca 200, suvel 50 EUR kuus. Kütan elektriga + mõnikord ahi lisaks ja soe vesi on samuti elektriga ehk oma boilerist. Kui viitsiks ainult ahju kütta, saaks ka talvel alla 100 EUR kuus elektriga hakkama.

Oleneb ilmselt kortermajast. Mul olid kahetoalise üürika kommunaalid 135€ detsembri eest - see on siis kõik kokku, koos elektriga. Ok, seal elab üürnik üksinda, mitmekesi oleks kulu ilmselt suurem, aga ikkagi.
Ja kui vaja midagi majas korda teha, siis see summa läheb jagamisele korteriomanike vahel (või võetakse juba kogutud remondifondist), mitte ei jää tervenisti sinu kanda.

[Külaline]

Ei rääkinud mingist ettekujutusest, vaid reaalsest olukorrast ja enda praegustest reaalsetest kuludest. Ei, mul ei ole majas prügiveo ega veekao lisakulusid, ühiselektrit, raamatupidamist ega muud sellist. Ja nagu ma kusagil eespool seletasin, siis tööd ise tehes saab majas ka suured asjad nagu kas või soojustamine minimaalsete kuludega tehtud. Majas on sul alati valik, kas teha need kulud ja kui, siis kuidas teha. Korteris oled ühistu otsuste meelevallas.

Nagu kortermajas ei saaks samamoodi minimaalsete kuludega tehtud, ma ei saa endiselt su loogikast aru. Kortermaja on suurem, remondi hind on suurem, aga hind jaotatakse suure hulga inimeste vahel ära. Igasuguse üldkulud on kortermajas ju väiksemad kui eramajas (välja arvatud muidugi raamatupidamine, mida eramajas vaja pole). Ka kortermajas ei keela keegi sul kojamehe asemel ise koristada ja lund lükata, ühistu juhtimises aktiivselt osaleda ning leida odavaid ning häid võimalusi vajalike tööde tegemiseks. Jah, hetkel pole sul veekadu, alati võib aga tekkida. Ega normaalses kortermajas ka seda pidevalt pole, samuti mingeid lisaprügikulusid vms. Jah, otsuseid teeb üldkoosolek ja siin on muidugi oht, et mõni otsus sulle ei meeldi.

[Külaline]

Ei, majast ma ei loobu. See pole mingi alles ostetud sara, vaid juba viiendat põlve meie pere käes olev maja. Lihtsalt siit lugedes tundus, et pole mõtet seda sammast korjata, sest inflatsioon sööb nagunii selle raha ära, et parem siis juba võtaks välja ja paneks maja alla.

[Külaline]

Ei, majast ma ei loobu. See pole mingi alles ostetud sara, vaid juba viiendat põlve meie pere käes olev maja. Lihtsalt siit lugedes tundus, et pole mõtet seda sammast korjata, sest inflatsioon sööb nagunii selle raha ära, et parem siis juba võtaks välja ja paneks maja alla.

Eks arvesta ise-pension on umbes 37 protsenti sinu palgast.

[Külaline]

Eks arvesta ise-pension on umbes 37 protsenti sinu palgast.

Madalapalgaline saab ainult baasosa või, see miski 350 ja kui palk 900*0,37=333

[Külaline]

Ei, majast ma ei loobu. See pole mingi alles ostetud sara, vaid juba viiendat põlve meie pere käes olev maja. Lihtsalt siit lugedes tundus, et pole mõtet seda sammast korjata, sest inflatsioon sööb nagunii selle raha ära, et parem siis juba võtaks välja ja paneks maja alla.

Ei, inflatsioon ei söö sinu samba ära. Inflatsioon on keskmiselt 2% aastas, (indeks)fondi tootlus keskmiselt 8% aastas. On muidugi paremaid ja kehvemaid aastaid, aga nii see keskmiselt on, mitmekümne aasta jooksul tehtud statistika järgi.

Juba see, et sul on II sambas nii palju raha, et selle eest saaks maja ära soojustada, näitab kui võimas on väikeste summade investeerimine pikema aja jooksul. Kui palju sul endal oleks raha kogutud, kui sa poleks II sambaga liitunud? Ma miskipärast arvan, et umbes-täpselt sama palju kui praegu, ehk ümmargune null.

Sa proovid praegu ennast veenda, et sammast hoida on mõttetu, sest sul on vaja maja ära soojustada. Sa ei taha endale tunnistada, et selline elu ei ole jätkusuutlik. See lahendab praeguse probleemi ära, aga neid muresid vana majaga tuleb tulevikus küll ja veel. Ja siis ei ole seda rahalaeva enam kuskilt tulemas.

Kas sina ja su lapsed on ainukesena teie suguvõsast järgi? Kas ei ole veel sugulasi, kellega kasvõi vahetust teha, kui ei taha seda maja võõrastele müüa?
Või kas ei oleks võimalik tasuvamat tööd leida, lisatööd teha?

[Külaline]

Milleks soojustada, kliima ju aina soojeneb.

[Külaline]

Juba see, et sul on II sambas nii palju raha, et selle eest saaks maja ära soojustada, näitab kui võimas on väikeste summade investeerimine pikema aja jooksul. Kui palju sul endal oleks raha kogutud, kui sa poleks II sambaga liitunud? Ma miskipärast arvan, et umbes-täpselt sama palju kui praegu, ehk ümmargune null.

Ah, ära jama. Ma siin just tegelen soojustamise ühe etapiga ja kulud on olnud järgmised: 15 kotti kasutatud villa: tasuta. 200-liitrised kotid. 1 rull lamineeritud jõupaberit aurutõkkeks - ei mäleta täoselt, aga vist mingi 5 EUR oli. 30m2 PIR-plaati ca 300 EUR. 10 tk kipsikarkassi: 50 EUR. Kruve mingi 5 EUR eest. Kipsplaadid: valdavalt tasuta jäägid. Kokku ca 360 EUR. Kui selleks peab pensionisammast lammutana, on kehvasti küll, jah.

[Külaline]

Juba see, et sul on II sambas nii palju raha, et selle eest saaks maja ära soojustada, näitab kui võimas on väikeste summade investeerimine pikema aja jooksul. Kui palju sul endal oleks raha kogutud, kui sa poleks II sambaga liitunud? Ma miskipärast arvan, et umbes-täpselt sama palju kui praegu, ehk ümmargune null.

Ah, ära jama. Ma siin just tegelen soojustamise ühe etapiga ja kulud on olnud järgmised: 15 kotti kasutatud villa: tasuta. 200-liitrised kotid. 1 rull lamineeritud jõupaberit aurutõkkeks - ei mäleta täoselt, aga vist mingi 5 EUR oli. 30m2 PIR-plaati ca 300 EUR. 10 tk kipsikarkassi: 50 EUR. Kruve mingi 5 EUR eest. Kipsplaadid: valdavalt tasuta jäägid. Kokku ca 360 EUR. Kui selleks peab pensionisammast lammutana, on kehvasti küll, jah.

Väga äge, et sa selline hakkaja oled ja oskad ise teha! Kõik kahjuks ei oska.
Ma miskipärast ei usu, et see madalapalgaline üksikema sellise eelarvega hakkama saaks. Tema võtaks töömehed ja maksaks tuhandeid töö ja materjalide eest.

[Külaline]

See on sinu märg unistus. Lahkusid alla keskmise palga saajad.

https://www.pensionikeskus.ee/wp-conten ... 8.2021.pdf

Mina olen 2. sambaga liitunud olnud juba üle 20 aasta ja selle aja jooksul alati üle ksekmise palga teeninud. Pensionifond sai valitud ka selline keskmine ja pigem hea tootlikkusega, võrdne müne teise panga agressiivse fondiga. 2. sambast ei lahkunud ainult selle pärast, et sinna oli kogunenud mingi mõttetu summa, mingi 10000+, mõtlesin et las tiksub siis edasi. Mulle praegu tundub et kui investeerimisalaseid teadmisi (või vähemalt julgust) pole, siis pole küll mütet mingitesse sammastesse koguda, inflatsioon ja haldustasud söövad kõik ära.
Kui ma oleks 2.sammast tehes teadnud, et selle võrra riiklik pesion väheneb siis poleks kindlasti teinud. Koretrilaen oleks vast ka olnud mõitlikum võtta, praeguseks oleks juba masktud, võiks kasvõi maha müüa kui pensionile jään

Ma sama kaua kogunud ja üle keskmise teeninud ja mul on hetkel II sambas 33 tuhat. Usun, et sul samuti, kui oled valinud madala tasuga agressiivse tee.
Riiklik pension ei vähene selle võrra, millest sa räägid?

Miks sa valetad!!!!!!! Riiklik pension väheneb. Tööandjad maksavad 33% töötaja palgast sotsiaalmaksuks, millest 13% läheb ravikindlustuseks ja 20% / 16% praeguste pensionäride pensionideks. Kogumispensioniga liitumisel suunatakse 4% sotsiaalmaksu osast otse kohustusliku kogumispensioni fondidesse. Ehk siis 1/5 v õrra mis on teadupärast 20% vähenenb sinu pensioni nn osak riiklikus süsteemis.