Emotsionaalne või füüsiline vägivald

[Tolmukübe]

Kumb on hullem? Emotsionaalne vist on hullem, mõjutab psüühikat, jätab jäljed, aga koslepi saad kätte, muhud paranevad ära (kui neidki on) ja elad edasi.

[Külaline]

Füüsiline vägivald hõlmab ALATI emotsionaalset vägivalda.

[Külaline]

Mõlemad on hullud aga emotsinaalne on kordades hullem. Kui poleks ise kogenud, siis sõna ei võtaks. Aga kahjuks olen kogenud.

Emotsionaalse vägivallaga ei pruugi füüsilist kaasneda aga kui kestab pikalt, siis lõpuks ikka jõuab ka füüsiliseks ka.

[Külaline]

Mina küll mõtlesin lapsena, et ema võiks 2-nädalase tumm olemise asemel mind pigem lüüa.

[Külaline]

Mina küll mõtlesin lapsena, et ema võiks 2-nädalase tumm olemise asemel mind pigem lüüa.

Aga kui oleksid lapsena ülepäeviti peksa saanud, äkki oleksid eelistanud pigem vaikimist. Ei tea ju.

[Uudistaja]

Mina küll mõtlesin lapsena, et ema võiks 2-nädalase tumm olemise asemel mind pigem lüüa.

Naised ei peksa. Naised pole vaimselt vägivaldsed. Mehed on. Punkt.

[Külaline]

Mina küll mõtlesin lapsena, et ema võiks 2-nädalase tumm olemise asemel mind pigem lüüa.

Aga kui oleksid lapsena ülepäeviti peksa saanud, äkki oleksid eelistanud pigem vaikimist. Ei tea ju.

Miks ülepäeviti. Ikka ühele pahandusele järgnes 2 nädalat vaikust. Enne sajatamine kuidas me temast lahti saame, ema ära sureb (elas 81-seks). Näiteks pidin lugema salmi: kepsu lööb ja mina lugesin kepsu löbi, see löbi jäi minusse nii kinni, et kui uuesti lugedes selle kohani jõudsin, ütles minu suu seda aina jälle, kuigi pingutasin mitte öelda. See oli 1.-2. klassi lapse poolt tohutu tahtlik solvang emale. Ta suutis põhjust solvumiseks leida millest iganes. Elasingi pideva hirmu all, 18-selt leidsin peast esimese halli juuksekarva.

[Külaline]

Mina küll mõtlesin lapsena, et ema võiks 2-nädalase tumm olemise asemel mind pigem lüüa.

Aga kui oleksid lapsena ülepäeviti peksa saanud, äkki oleksid eelistanud pigem vaikimist. Ei tea ju.

Mina tean mõlemat. Emotsionaalne on kordades hullem.

[Egalitaar]

Mina küll mõtlesin lapsena, et ema võiks 2-nädalase tumm olemise asemel mind pigem lüüa.

Naised ei peksa. Naised pole vaimselt vägivaldsed. Mehed on. Punkt.

Kahjuks ei ole sul õigus.

[Külaline]

Mina küll mõtlesin lapsena, et ema võiks 2-nädalase tumm olemise asemel mind pigem lüüa.

Naised ei peksa. Naised pole vaimselt vägivaldsed. Mehed on. Punkt.

Kahjuks ei ole sul õigus.

Äkki näppasid ta lokitangid ja meigi ära, sellepärast vihastas niimoodi.

[Külaline]

Naised ei peksa. Naised pole vaimselt vägivaldsed. Mehed on. Punkt.

Kahjuks ei ole sul õigus.

Äkki näppasid ta lokitangid ja meigi ära, sellepärast vihastas niimoodi.

Nali naljaks, aga mina tean ka kahjuks paari nüüdseks vanaema, kes 30+a tagasi ikka päris räigelt oma laste ja ka oma mehe vastu füüsilist+vaimset vägivalda kasutasid.
Üks nendest on mu eks ja lapse isa ja tänu sellele on ka tema elu pekkis ja meie elu ka selle tagajärel suuresti ei õnnestunud. Sest mehel olid väga suured hingehaavad lapsepõlvest.

[Külaline]

Kui lapsena koolikiusamise alla sattusin, siis soovisin pigem emotsionaalset vägivalda. Mitte füüsilist. Sest ma jubedalt häbenesin seda, kui olin oma sinikatega tervele koolimajale ja koju minnes tervele ilmarahvale väljanäitusele pandud. Kõik vahtisid, näitasid näpuga, mõni sosistas, mõni keeras pea ära, aga appi ei tulnud kunagi keegi. See suhtumine tõi ühtlasi nii valusalt esile inimeste ükskõiksuse. Kui mul poleks vägivallamärke nähtaval olnud, siis poleks ükskõikselt möödakõndivad õpetajad, kaasõpilased ega inimesed tänaval midagi saanud märgata ja poleks olnud ime, et nad appi ei tulnud. Kuna aga sinikad ja luumurrud karjusid kõigile näkku, puudus nende ignorantsusele õigustus ja ma tundsin end selle ükskõiksuse sees palju halvemini.

Nii ärkasingi igal hommikul üles, palvetades, et öeldagu mulle kõike ja nii hullusti, kui vähegi keegi suudab - mul kama kaks, ma ei pea seda kuulama ega meelde jätma. Kuid palun ärge lööge mind! Löömine on nii õudselt valus, haavad kipuvad mädanema minema, õmblemine on jube valus, luumurrud kasvavad kaua aega kokku ja kokkukasvanud luu ei jää enam kunagi sama tugev ja painduv kui ta enne oli.

[Külaline]

Tubli, et sinikate ja teistele näkku karjuvate luumurdudega kõndisid

[Külaline]

Kuna aga sinikad ja luumurrud karjusid kõigile näkku, puudus nende ignorantsusele õigustus ja ma tundsin end selle ükskõiksuse sees palju halvemini.

Kas võib olla, et tiba liialdad? Sul murti luid ja keegi ei teinud väljagi? Aga vanemad, neid ka ei olnud?

[Külaline]

Kui lapsena koolikiusamise alla sattusin, siis soovisin pigem emotsionaalset vägivalda. Mitte füüsilist. Sest ma jubedalt häbenesin seda, kui olin oma sinikatega tervele koolimajale ja koju minnes tervele ilmarahvale väljanäitusele pandud. Kõik vahtisid, näitasid näpuga, mõni sosistas, mõni keeras pea ära, aga appi ei tulnud kunagi keegi. See suhtumine tõi ühtlasi nii valusalt esile inimeste ükskõiksuse. Kui mul poleks vägivallamärke nähtaval olnud, siis poleks ükskõikselt möödakõndivad õpetajad, kaasõpilased ega inimesed tänaval midagi saanud märgata ja poleks olnud ime, et nad appi ei tulnud. Kuna aga sinikad ja luumurrud karjusid kõigile näkku, puudus nende ignorantsusele õigustus ja ma tundsin end selle ükskõiksuse sees palju halvemini.

Nii ärkasingi igal hommikul üles, palvetades, et öeldagu mulle kõike ja nii hullusti, kui vähegi keegi suudab - mul kama kaks, ma ei pea seda kuulama ega meelde jätma. Kuid palun ärge lööge mind! Löömine on nii õudselt valus, haavad kipuvad mädanema minema, õmblemine on jube valus, luumurrud kasvavad kaua aega kokku ja kokkukasvanud luu ei jää enam kunagi sama tugev ja painduv kui ta enne oli.

Oota, oota. Sa nagu üle ei pinguta või? Millises koolis see siis juhtus, et peksti nii, et su haavad mädanesid. Luud olid puruks ja kasvasid valesti kokku jne, jne. Nõuka ajal oleks sellised peksjad lõpetanud 99% alaelaiste koloonias või lausa vanglas. Vanemad ei näinud ja õdesid vendasid loomulikult polnud.

[Külaline]

Mõlemad on hullud aga emotsinaalne on kordades hullem. Kui poleks ise kogenud, siis sõna ei võtaks. Aga kahjuks olen kogenud.

Emotsionaalse vägivallaga ei pruugi füüsilist kaasneda aga kui kestab pikalt, siis lõpuks ikka jõuab ka füüsiliseks ka.

Jahhh mehed on alguses emotsionaalselt vägivaldsed ja siis hakkavad tasapisi peksma.

[Ants]

Kahjuks ei ole sul õigus.

Äkki näppasid ta lokitangid ja meigi ära, sellepärast vihastas niimoodi.

Nali naljaks, aga mina tean ka kahjuks paari nüüdseks vanaema, kes 30+a tagasi ikka päris räigelt oma laste ja ka oma mehe vastu füüsilist+vaimset vägivalda kasutasid.
Üks nendest on mu eks ja lapse isa ja tänu sellele on ka tema elu pekkis ja meie elu ka selle tagajärel suuresti ei õnnestunud. Sest mehel olid väga suured hingehaavad lapsepõlvest.

Sõnad "tänu" ja "tõttu" on ikka jube keerulised asjad eesti keeles.

[Külaline]

Kas keegi viitsiks defineerida, mis on psühholoogiline vägivald? Tänapäeval läheb selle alla juba kõik, mis pole meelejärgi.

[Külaline]

Kas keegi viitsiks defineerida, mis on psühholoogiline vägivald? Tänapäeval läheb selle alla juba kõik, mis pole meelejärgi.

Kui mees ei anna raha. Kasvõi hingab valesti siis on see vägivald. Kui tahad meest tühistada siis lõugad kõigest kõrist. Meil on lähisuhte väguvald. Sinikaid pole seetõttu, et on vaimne vögivald. Ja materiaalne vägivald. Appi päästke. Visake mees tema kodust välja. Lapsed võtke ära ja pange elatis peale talle. Appi ja koheeeee, sest muidu hakkab füüsiline vägivald. Kas te siis ei tea, et kõik mehed peksavad ja isegi vägistavad. Mehed on primitiivsed loomad. Appppppìiii