Külaline kirjutas: ↑22 Dets 2024 13:30
Vastust küsimusele ei saanud, loomadel on vägagi depressioon.
Ega ikka ei ole küll. Neil on stress, kui ei saa elada liigiomastes tingimustes, aga mingit depressiooni neil ei ole.
Mu vanaemal oli kass, kes iga päev läks õhtul kl 18.00 teeotsale ootama, kui töölt kojutulev vanaema bussist maha astus. Siis jalutasid kahekesi koju. Kui vanaema suri, sattus kass silmnähtavasse depressiooni - ei söönud enam, konutas päevi kusagil hämaras nurgas, ja igal õhtul punkt kl 18 läks ikka bussile vastu ja ootas seda, keda enam kunagi ei tulnud.
Mu koeral tekkis depressioon, kui selgus, et tegemist on keskmisest palju suurema tähelepanuvajadusega tõu esindajaga, ja keegi meie perest talle keskmisest oluliselt suuremat tähelepanu kahjuks pakkuda ei suutnud.
Mul oli rotipaar, kes olid teineteisesse meeletult kiindunud. Üks haigestus ja suri, siis teine rott ei söönud alates sõbra lahkumisest ühtki palukest, ainult kössitas puurinurgas, karv tokerdanud, ning suri mõne päeva pärast samuti. Ehkki meie teada oli tegemist terve tugeva rotiga. Võtsime uued rotid, jälle sama - kui üks haigestus ja suri, siis läks nelja päeva pärast teinegi talle järele.
Neid näiteid on palju. Nii et - ei, loomad ei loe Freudi ega mõtle maailmavalust, kuid neil on omad mured. Ja need mured saavad olla nii rasked loomale kanda, et võtavad isegi ta elu.