Keeleõppe kohta küsimus

[Külaline]

Selline veider küsimus ilmselt. Õpin võõrkeelt. Tahaks õppida kiiresti selgeks kõige tähtsamad ja igapäevaselt kasutatavad sõnad. Et suudaks suhelda.
Palju on aga selliseid väljendeid, mida pole üldse viisakas kasutada. Nt -ole vait. Või mõned muud väljendid- jälestusväärne, vastik, inetu, rumal, paks jne. Kas neid sõnu on üldse mõtet algul õppida, kui neid pole viisakas kasutada.

[Külaline]

Selline veider küsimus ilmselt. Õpin võõrkeelt. Tahaks õppida kiiresti selgeks kõige tähtsamad ja igapäevaselt kasutatavad sõnad. Et suudaks suhelda.
Palju on aga selliseid väljendeid, mida pole üldse viisakas kasutada. Nt -ole vait. Või mõned muud väljendid- jälestusväärne, vastik, inetu, rumal, paks jne. Kas neid sõnu on üldse mõtet algul õppida, kui neid pole viisakas kasutada.

Tolmukübe jälle või? Ma ei mäleta, et mulle üheski keeles oleks ebaviisakaid väljendeid õpetatud, kui olen neid õppinud. Need jäävad ise meelde.

[Külaline]

Õige, selliseid väljendeid ei õpita, need jäävad ise külge.

[Külaline]

Ma ei mõtle päris inetuid väljendeid ju. Aga nt täna mu äpp annab õppida sõna tacky. Maitsetu. Kus ma seda kasutan? Suheldes mitte. Isegi poes ma ei ütleks müüjale, et toode mida ta pakub on maitsetu, vait et see pole minu maitse, see pole minu jaoks.

[Külaline]

Ükski võõrkeelne sõna ei jookse sul mööda külgi maha, neid on juba keelest arusaamiseks vaja. Mida laiem on su sõnavara, seda parem on väljendusoskus. Kui sa mõnd võõrkeelset sõna ei tea, proovi teiste võõrkeelsete sõnadega seda edasi anda. Kuni sellega hakkama ei saa, ei ole sa veel suhtlustasandilgi selle keelega. Samuti tasub õppida korraga terveid väljendeid, mitte ainult sõnu ning suhelda seda keelt emakeelena kõnelevate inimestega.

[Külaline]

Ma ei mõtle päris inetuid väljendeid ju. Aga nt täna mu äpp annab õppida sõna tacky. Maitsetu. Kus ma seda kasutan? Suheldes mitte. Isegi poes ma ei ütleks müüjale, et toode mida ta pakub on maitsetu, vait et see pole minu maitse, see pole minu jaoks.

Keeleõppe mõte ongi ju võimalikult laia sõnavara omandamine. Eesmärgiga, et oleksid võimeline erinevatel teemadel, no näiteks poliitika, kliimamuutused, lastekasvatus või loomade õigused, kaasa rääkima. Keele kasutus tähendab aktiivset suhtlust.

Pole ju mõtet õppida keelt, et pidada vestlust stiilis, "tere, mina olen Sipsik. Kas te soovite teed suhkruga või ilma?" Sellest tasemest tuleb edasi liikuda.

[Külaline]

Palju on aga selliseid väljendeid, mida pole üldse viisakas kasutada. Nt -ole vait. Või mõned muud väljendid- jälestusväärne, vastik, inetu, rumal, paks jne. Kas neid sõnu on üldse mõtet algul õppida, kui neid pole viisakas kasutada.

Kui sa ei õpi, siis sa ei saa ju vestluspartneri jutust aru, kui tema kasutab. Ma võin su väljatoodud sõnu täiesti viisakas igapäevases jutus kasutada.

[Külaline]

Nalja teed või? Loomulikult tähendab võõrkeele õppimine seda, et sa tõepoolest õpidki võõrkeelt ühes kõigi tema väljendite ja sõnadega! Kui tahad vaid "small talk"-i, siis keegi ei keela, aga niisuguse "keeleoskusega" ei ole sul tõenäoliselt päriselus mitte midagi peale hakata.

Ma ise hakkasin üht võõrkeelt õppima selleks, et saaks oma lemmikkirjanikku originaalkeeles lugeda. No ja neid roppuseid seal raamatus oli ikka omajagu, mingi viisaka "Tere, kuidas läheb"-jutuga esimesest lõigust kaugemale küll ei jõudnud.

[Külaline]

Ma mõtlen seda niimoodi, et ka eesti keeles ma ei saa viisakas suhtlemises neid sõnu kasutada. Olgu, olen nõus, et hea oleks neid sõnu teada. Aga esialgu, kui mu aju peab õppima, peab kõvasti tööd tegema, kas on mõtet kulutada energiat nende ära õppimisega. Ma ju ei kasutaks neid, kui ma tahan olla viisakas? Neid sõnu on vaja millegi kritiseerimiseks, solvamiseks, ärapanemiseks, oma negatiivse arvamuse väljendamiseks.

[Külaline]

sa ei pea neid sõnu kasutama, aga arusaamiseks on ju ikkagi vaja.

[Külaline]

Või mõned muud väljendid- jälestusväärne, vastik, inetu, rumal, paks jne. Kas neid sõnu on üldse mõtet algul õppida, kui neid pole viisakas kasutada.

Miks pole viisakas? Ilm võib olla vastik, mõni kuritegu jälestusväärne, mingi hoone üsna inetu, kutsikas veel rumal ja lollike, pannkoogid ja vahvlid paksud või õhukesed jne. Paksust Margareetast rääkimine ka kuidagi ebaviisakas pole
Kuidas sa siis vestluskaaslasest aru saad, kui tema neid sõnu kasutab? Sõna on sõna, ei pea neile midagi ebaviisakat külge mõtlema.

[Külaline]

Mul tuli praegu meelde kui kunagi käisime Itaalias, lapsed olid algklassides, Eesti-Itaalia vestmik kaasas et vajadusel õigeid väljendeid leida. Lapsed siis leidsid sealt ka, stupidissimo oli üks lemmikuid, mida autoga sõites pidevalt korrutati, nii miele kui ka kohalikele (kes seda ilmslgelt ei kuulnud, aga nende meelest rumalalt käitusid). Tegelikult kasutasime ikka viisakaid väljendeid suheldes.
Roppusi vast jah pole mõistlik kohe alguses õppida, aga teemaalgatuses mainitud paks, rumal või vastik pole küll sellised sõnad. Täiesti tavalised sõnad,
Kõik kes on nõuka ajal koolis käinud ja saksa keelt õppinud, mäletavad ilmselt salmikest "Ich bin Peter, du bist Paul, ich bin fleißig, du bist faul" mis üsna esmiesena õpiti (ma poleks sel ajal tahtnud Paul küll olla), aga juba siis ei alanud keeleõpe ainult meedivatest väljenditest.

[Külaline]

Ich bin Peter, du bist Paul, ich bin fleißig, du bist faul"

Ja veel selline
Miezekatze danze, miezekatze du, schlagen mit dem Schwantze, takt dazu vms

[Külaline]

Ma ei mõtle päris inetuid väljendeid ju. Aga nt täna mu äpp annab õppida sõna tacky. Maitsetu. Kus ma seda kasutan? Suheldes mitte. Isegi poes ma ei ütleks müüjale, et toode mida ta pakub on maitsetu, vait et see pole minu maitse, see pole minu jaoks.

Keeleõppe mõte ongi ju võimalikult laia sõnavara omandamine. Eesmärgiga, et oleksid võimeline erinevatel teemadel, no näiteks poliitika, kliimamuutused, lastekasvatus või loomade õigused, kaasa rääkima. Keele kasutus tähendab aktiivset suhtlust.

Pole ju mõtet õppida keelt, et pidada vestlust stiilis, "tere, mina olen Sipsik. Kas te soovite teed suhkruga või ilma?" Sellest tasemest tuleb edasi liikuda.

Ma arvan, et neil teemadel on ei suuda paljud isegi oma emakeeles midagi väga rääkida.

[Külaline]

Kui pidada kõnet neil teemadel, siis on sõnavara küll vaja. Aga kellega rääkida teemal lastekasvatus, kliima, paksus. Igatahes mitte teise emaga, kellega selgub, et me pole ühel lainel. Ega prügi mittesorteeriva inimesega, kui ise sorteerin. Neil teemadel kehtib üks lause- ela oma elu.