Kas kõik head mehed on abielus?

[Külaline]

Kahjuks on minu jutt hoopis risti vastupidine, mitte täpselt samasugune. See mees ei taha kindlasti ainult mind, vaid vastupidi, hoiab oma naise poole ilusti, vastasel juhul oleks ta ju minuga ühendust võtnud. Mis teda takistab? Ma ei tea, mis teda takistab, vbl käivadki suured tunded peal, mis siis mingi aja pärast ära kaovad (nagu ma eelnevalt kuskil kirjutasin). See siis takistabki, et tunded ja huvi läinud, kui kunagi olid suured tunded, ega nad ei pruugi siis igavesed olla. Mis siin keerulist on? Ma lihtsalt imestan, et nii suured tunded ja näe, ei järgnenudki midagi. Kui lõi põnnama, järelikult huvi nii suur pole, muidu oleks põnnamisest jagu saanud. Järelikult põnnamine on suurem, kui "armastus" minu vastu. Ega sinna ka midagi teha ei ole. Inimesed kardavad suuri tundeid, see on tavaline.

Ma pakun omapoolse variandi, et see mees tahab sind südamest, täiega selliselt nagu oled.
Kui tal oma naisega oleks kõik korras, siis tal polekski sinu vastu suuri tundeid tekkinudki. Ta näeb sinus midagi uskumatult erilist naist ja tunneb, et oled liiga ilus, et olla tõsi, et teie vahel saaks midagi olla. Ta ei kujutagi ette kuidas ta saaks sinusuguse naisega koos olla ja elatud ja temas olevate tunnetega hakkama saada. Need tunded lausa põletavad sees.
Kui tunded on suured, siis ei ole vaja oodata midagi ratsionaalset mõtlemist ja järeldada, et miks ta ei tee nii ja naa.

Ja muidugi ta olemasolev abielu. Et see ka vaja sel juhul kuidagi lahutatud saada. Keegi saab kindlasti haiget.
Mõistus ütleb üht ja tunded teist. Misiganes mõtted peast läbi käivad.
Lõpuks on lihtsam jätta asjad nii nagu on ja tunnetest üle saada.

[Külaline]

Kahjuks on minu jutt hoopis risti vastupidine, mitte täpselt samasugune. See mees ei taha kindlasti ainult mind, vaid vastupidi, hoiab oma naise poole ilusti, vastasel juhul oleks ta ju minuga ühendust võtnud. Mis teda takistab? Ma ei tea, mis teda takistab, vbl käivadki suured tunded peal, mis siis mingi aja pärast ära kaovad (nagu ma eelnevalt kuskil kirjutasin). See siis takistabki, et tunded ja huvi läinud, kui kunagi olid suured tunded, ega nad ei pruugi siis igavesed olla. Mis siin keerulist on? Ma lihtsalt imestan, et nii suured tunded ja näe, ei järgnenudki midagi. Kui lõi põnnama, järelikult huvi nii suur pole, muidu oleks põnnamisest jagu saanud. Järelikult põnnamine on suurem, kui "armastus" minu vastu. Ega sinna ka midagi teha ei ole. Inimesed kardavad suuri tundeid, see on tavaline.

Ma pakun omapoolse variandi, et see mees tahab sind südamest, täiega selliselt nagu oled.
Kui tal oma naisega oleks kõik korras, siis tal polekski sinu vastu suuri tundeid tekkinudki. Ta näeb sinus midagi uskumatult erilist naist ja tunneb, et oled liiga ilus, et olla tõsi, et teie vahel saaks midagi olla. Ta ei kujutagi ette kuidas ta saaks sinusuguse naisega koos olla ja elatud ja temas olevate tunnetega hakkama saada. Need tunded lausa põletavad sees.
Kui tunded on suured, siis ei ole vaja oodata midagi ratsionaalset mõtlemist ja järeldada, et miks ta ei tee nii ja naa.

Ja muidugi ta olemasolev abielu. Et see ka vaja sel juhul kuidagi lahutatud saada. Keegi saab kindlasti haiget.
Mõistus ütleb üht ja tunded teist. Misiganes mõtted peast läbi käivad.
Lõpuks on lihtsam jätta asjad nii nagu on ja tunnetest üle saada.

Tõesti hea mõte on kirjutada midagi sellist teemaalgatajale, kes ei mõista irooniat, vaid võtab asju mustvalgelt ja ei taju inimeste tegelikke mõtteid ega tundeid, kui neid ei ole talle puust ja punaselt välja öeldud. Nojah, ehk ongi parem, teemaalgataja jälle kirjutab mehele ja siis saab oma bloki kätte lõpuks. Äkki siis jõuab kohale, et pole mõtet selle kirjutamisega jätkata.

[Külaline]

Tõesti hea mõte on kirjutada midagi sellist teemaalgatajale, kes ei mõista irooniat, vaid võtab asju mustvalgelt ja ei taju inimeste tegelikke mõtteid ega tundeid, kui neid ei ole talle puust ja punaselt välja öeldud. Nojah, ehk ongi parem, teemaalgataja jälle kirjutab mehele ja siis saab oma bloki kätte lõpuks. Äkki siis jõuab kohale, et pole mõtet selle kirjutamisega jätkata.

Ma täitsa ilma irooniata kirjutasin. Ma tundsin paljuski ennast tema kirjelduses ja ma ei mõelnud midagi välja, vaid
kuidas minul oli.
Muidugi tegelik olukord on meil ilmselt erinev.

[Külaline]

Ta näeb sinus midagi uskumatult erilist naist ja tunneb, et oled liiga ilus, et olla tõsi, et teie vahel saaks midagi olla.

Mis jura see on? Teemaalgataja on ennast mitmel erineval moel ise aastaid kaela riputanud ja mees ikka arvab, et liiga ilus, et nende vahel saaks midagi olla ja sellepärast ei vasta mitte midagi?

[Külaline]

Ta näeb sinus midagi uskumatult erilist naist ja tunneb, et oled liiga ilus, et olla tõsi, et teie vahel saaks midagi olla.

Mis jura see on? Teemaalgataja on ennast mitmel erineval moel ise aastaid kaela riputanud ja mees ikka arvab, et liiga ilus, et nende vahel saaks midagi olla ja sellepärast ei vasta mitte midagi?

Ma ei tea ühtki meest, kes niimoodi arvaks, et keegi on tema jaoks liiga ilus. Ka kõige uskumatum hambutu õllekõht ei juurdle pikalt, kui kena naist pakutakse, igal juhul on ta enda arust seda väärt.

[Külaline]

Mina olen oma pika elu jooksul aru saanud, et kui mees ikka tahab, siis naisel väga ei teki küsimust, et kas mees tahab.
See paistab välja igalt poolt ja täiesti ilma kahtlusteta. Eriti alguses..
Kui on selline “ma ei tea, ma ei saa aru” olukord, siis mees kahjuks ei ole huvitatud.

[Tolmukübe]

Ta näeb sinus midagi uskumatult erilist naist ja tunneb, et oled liiga ilus, et olla tõsi, et teie vahel saaks midagi olla.

Mis jura see on? Teemaalgataja on ennast mitmel erineval moel ise aastaid kaela riputanud ja mees ikka arvab, et liiga ilus, et nende vahel saaks midagi olla ja sellepärast ei vasta mitte midagi?

Ma ei tea ühtki meest, kes niimoodi arvaks, et keegi on tema jaoks liiga ilus. Ka kõige uskumatum hambutu õllekõht ei juurdle pikalt, kui kena naist pakutakse, igal juhul on ta enda arust seda väärt.

Mina tean. Kohtasin meest, kes mitme inimese kuuldes ütles, et tema kardab ilusaid naisi. Ta ei lähe nende ligigi. Miks ta kardab, keegi meist ei taibanud küsida. Ja ega ta siis mingi uunikum pole - eks neid mehi on küll ja veel.

[Tolmukübe]

Kahjuks on minu jutt hoopis risti vastupidine, mitte täpselt samasugune. See mees ei taha kindlasti ainult mind, vaid vastupidi, hoiab oma naise poole ilusti, vastasel juhul oleks ta ju minuga ühendust võtnud. Mis teda takistab? Ma ei tea, mis teda takistab, vbl käivadki suured tunded peal, mis siis mingi aja pärast ära kaovad (nagu ma eelnevalt kuskil kirjutasin). See siis takistabki, et tunded ja huvi läinud, kui kunagi olid suured tunded, ega nad ei pruugi siis igavesed olla. Mis siin keerulist on? Ma lihtsalt imestan, et nii suured tunded ja näe, ei järgnenudki midagi. Kui lõi põnnama, järelikult huvi nii suur pole, muidu oleks põnnamisest jagu saanud. Järelikult põnnamine on suurem, kui "armastus" minu vastu. Ega sinna ka midagi teha ei ole. Inimesed kardavad suuri tundeid, see on tavaline.

Ma pakun omapoolse variandi, et see mees tahab sind südamest, täiega selliselt nagu oled.
Kui tal oma naisega oleks kõik korras, siis tal polekski sinu vastu suuri tundeid tekkinudki. Ta näeb sinus midagi uskumatult erilist naist ja tunneb, et oled liiga ilus, et olla tõsi, et teie vahel saaks midagi olla. Ta ei kujutagi ette kuidas ta saaks sinusuguse naisega koos olla ja elatud ja temas olevate tunnetega hakkama saada. Need tunded lausa põletavad sees.
Kui tunded on suured, siis ei ole vaja oodata midagi ratsionaalset mõtlemist ja järeldada, et miks ta ei tee nii ja naa.

Ja muidugi ta olemasolev abielu. Et see ka vaja sel juhul kuidagi lahutatud saada. Keegi saab kindlasti haiget.
Mõistus ütleb üht ja tunded teist. Misiganes mõtted peast läbi käivad.
Lõpuks on lihtsam jätta asjad nii nagu on ja tunnetest üle saada.

Jah, ma olen ka nii mõelnud, sellepärast ma eriti alguses talle kirjutasin, et teda nö julgustada. Ma ise ka mõtlesin, et kui naisega oleks kõik korras, siis selliseid tundeid naise kõrvalt poleks nagu tekkinud. Aga noh, kui ta ei reageeri, kaua siis enam minagi.. Eks siis jääb, nagu jääb. Mul on endal ka midagi sarnast mõne mehe suhtes tekkinud, nagu sa kirjeldad. Sellepärast mõtlesin, et ehk tal samamoodi. Aga kes teab, miks eemale hoiab, vbl lühiajalised tugevad tunded, kaovad ära ja finito. Seda ei tea.

[Külaline]

Jah, ma olen ka nii mõelnud, sellepärast ma eriti alguses talle kirjutasin, et teda nö julgustada. Ma ise ka mõtlesin, et kui naisega oleks kõik korras, siis selliseid tundeid naise kõrvalt poleks nagu tekkinud. Aga noh, kui ta ei reageeri, kaua siis enam minagi.. Eks siis jääb, nagu jääb. Mul on endal ka midagi sarnast mõne mehe suhtes tekkinud, nagu sa kirjeldad. Sellepärast mõtlesin, et ehk tal samamoodi. Aga kes teab, miks eemale hoiab, vbl lühiajalised tugevad tunded, kaovad ära ja finito. Seda ei tea.

Miks sa sellise teema siis teed, et kas kõik head mehed on abielus, kui sul sellest nagunii täiesti savi, kas keegi on abielus või ei ole. Sinu tegevust see kuidagi ju ei takista.

[Külaline]

Jah, ma olen ka nii mõelnud, sellepärast ma eriti alguses talle kirjutasin, et teda nö julgustada.

Julgustada tegema mida? Ise kirjutasid, et lihtsalt kirjasõber tahad olla.

[Külaline]

Tal olid nagu klapid peas ja raius aina, et see mees kindlasti tahab tegelikult teda, aga miski või keegi takistab.

Teemaalgataja jutt on ju täpselt samasugune. Et näe, ei julge, lõi põnnama vms. Kuigi midagi pole olnudki. Meie hulgas on palju vaimsete probleemidega inimesi.

Kahjuks on minu jutt hoopis risti vastupidine, mitte täpselt samasugune. See mees ei taha kindlasti ainult mind, vaid vastupidi, hoiab oma naise poole ilusti, vastasel juhul oleks ta ju minuga ühendust võtnud. Mis teda takistab? Ma ei tea, mis teda takistab, vbl käivadki suured tunded peal, mis siis mingi aja pärast ära kaovad (nagu ma eelnevalt kuskil kirjutasin). See siis takistabki, et tunded ja huvi läinud, kui kunagi olid suured tunded, ega nad ei pruugi siis igavesed olla. Mis siin keerulist on? Ma lihtsalt imestan, et nii suured tunded ja näe, ei järgnenudki midagi. Kui lõi põnnama, järelikult huvi nii suur pole, muidu oleks põnnamisest jagu saanud. Järelikult põnnamine on suurem, kui "armastus" minu vastu. Ega sinna ka midagi teha ei ole. Inimesed kardavad suuri tundeid, see on tavaline.

Oled sa ikka päris kindel, et need "suured tunded" ei ole sinu enda peas välja mõeldud? Lugedes sinu teemaalgatusi ja kommentaare tundud väga kummaline inimene, kellel vist ei ole kõik päris korras.

[Külaline]

Mul pole terve elu jooksul olnud hetkegi, et poleks saanud meest, keda tahtsin. Üldtuntud psühholoogiline profiil on see, et kui su armuke pole 6 kuu jooksul sinu juurde tulnud, siis ei tule ka.
Mina ei viitsi kellegi armuke olla ja mingi teine ei viitsi olla ammugi-seega, kui mees pole 2-4 nädalaga lahkunud elukaaslasest, abielust, siis ta ei tule ka. Pole veel näinud meest, kes poleks mu juurde tulnud Kurb.

Ja mitu meest oled "saanud", st mitu abielu sinu pärast lõppenud, et lausa üldistada saad? No said, aga ei jäänud vist pidama väga, on nii?

Päris mitu. Mingil hetkel jätsin nad ka ise muidugi maha.

See vastus oli küll nii etteaimatav!

Ehk siis sina võtad kõik mehed, keda tahad - ja kõik kohe jooksevad ka, kui sa sõrme nipsutad. Ja otseloomulikult oled mahajätja ka sina.

Siin liigub ikka väga palju häirega inimesi!

[Külaline]

Ma saan aru, mis põhjusel pole. Õigemini, põhjuseid võib ju erinevaid olla. Aga siin teemas tuli välja, et see on imelik, kui abielumees teise naisega kirjavahetust peab. Aga see on ju hoopis süütu asi. Mina olen liberaalne (ei poolda liiderdamist) variant, aga ma hakkasin mõtlema, ehk tema ka peab teise naisega isegi vaid kirjutamist imelikuks, muust suhtlemisest rääkimata. Võib ju nii olla. Igasuguseid inimesi on. No ja sellepärast ei suhtle. Eks ma lepin sellega, mis teha. Ja kui tal nii kindlad põhimõtted on, ei neid siis väära. Ja no oma naisega ka tunded, saab vajaliku portsu sealt kätte, mis tal mind vaja. Et see asi paistab siis lõppenud olevat. Ta ju mulle konkreetselt pole ära öelnud, pole midagi vastanud. Konkreetse ei'ga poleks mingit arutlemist enam. Aga noh, kontakti ei võta, aega läinud, järelikult - asi läbi.. Aga mul oli ikkagi mingit loogilist põhjendust vaja, miks asi läbi. Sellepärast selle teema tegin. Et endale asi selge oleks. Vbl tõesti peab imelikuks, mõtted jäävad tunnetele peale, ongi põhjus käes, miks ei suhtle..

Minule tundud sa päris hirmuäratav inimene. Ausalt, ma selle mehe asemel lausa kardaks.

Vähe sellest, et sa mõjud teistele inimestele õudsena, tundub, et sa üldse ei austa iseennast. Naisterahval on ikka väga madal ennast niimoodi peale suruda. Sulle antakse täiesti selgelt mõista, et sinust ei olda huvitatud, aga sina ei jäta järele. Tahad, et mees sulle ikka selle karmi tõe otse näkku ütleks. No, miks sul seda vaja on? Selleks, et siis saaksid mehelt veel selgitusi nõuda, et mis on põhjus jne? Ja ilmselt siis ikka ei jääks rahule ja usuksid edasi seda, mida sina oled oma peas teie "suhte" kohta konstrueerinud.

Minul oleks sinu asemel ikka väga piinlik, et asi on juba nii kaugele juba läinud, nagu on. Sa ju alandad praegu iseennast.

Loe uuesti üle kellegi kommentaar, kes kirjeldas, kuidas üks naissoost töökaaslane prõmmis hotellis meeskolleegi ukse taga ja nõudis sisselaskmist. Sa oled samasugune. Mees ütleb talle ei, aga naine ikka ei usu, vaid mõtleb iseenda (ja teiste) jaoks sobivad selgituse välja, miks mees teda sisse ei lasknud.

[Külaline]

Ma ei usu, et õnnestub Tolmukübemele selgeks teha, et ta asju ette kujutab. Tal on mingi oma tõde ja sellest ei tagane. Kahjuks pole vist tegemist ka päris mõistuse juures oleva isikuga. Tuleb lihtsalt mehele kaasa tunda, et ahistaja otsa on sattunud.

Aga mina ei saa aru sellest, et kas tõesti pole aastate jooksul ühtegi teist meest teele sattunud? Sellisel juhul, vabandan ette, peab tegemist olema ikka päris näotu naisterahvaga.

[Külaline]

Mees ütleb talle ei, aga naine ikka ei usu, vaid mõtleb iseenda (ja teiste) jaoks sobivad selgituse välja, miks mees teda sisse ei lasknud.

Tolmukübe arvab, et on mehe jaoks liiga ilus ja teda tuleb jätkuvalt julgustada, ehk et talle muudkui edasi kirjutada. Ja ka siin sobivad ainult ühe mõttekaaslase vastused, kes arvas oma kontaktist mingi mehega samamoodi, kuigi teistele näis see kõrvalt ahistamisena. Teised võivad rääkida, mida tahavad, Tolmukübe on oma peas välja mõelnud, et oli sajandi armastus ja mees ei julge läheneda, ja nii on.

[Külaline]

Tõesti hea mõte on kirjutada midagi sellist teemaalgatajale, kes ei mõista irooniat, vaid võtab asju mustvalgelt ja ei taju inimeste tegelikke mõtteid ega tundeid, kui neid ei ole talle puust ja punaselt välja öeldud. Nojah, ehk ongi parem, teemaalgataja jälle kirjutab mehele ja siis saab oma bloki kätte lõpuks. Äkki siis jõuab kohale, et pole mõtet selle kirjutamisega jätkata.

Ma täitsa ilma irooniata kirjutasin. Ma tundsin paljuski ennast tema kirjelduses ja ma ei mõelnud midagi välja, vaid
kuidas minul oli.
Muidugi tegelik olukord on meil ilmselt erinev.

Issver! Ma olin ka täiesti kindel, et su kommentaar oli irooniaga kirjutatud. Midagi nii lolli annab ikka välja mõelda ja soovitada teemaalgatajale.

[Külaline]

Ma ei usu, et õnnestub Tolmukübemele selgeks teha, et ta asju ette kujutab. Tal on mingi oma tõde ja sellest ei tagane. Kahjuks pole vist tegemist ka päris mõistuse juures oleva isikuga. Tuleb lihtsalt mehele kaasa tunda, et ahistaja otsa on sattunud.

Aga mina ei saa aru sellest, et kas tõesti pole aastate jooksul ühtegi teist meest teele sattunud? Sellisel juhul, vabandan ette, peab tegemist olema ikka päris näotu naisterahvaga.

Ma ei usu, et asi on välimuses. Pigem on ikka käitumine, suhtumine, iseloom see, mis peletab. Isegi piltilusate naiste juurest mehed põgenevad (pean silmas mõnda tuntud kaunitari), kui selgub, et inimene ei ole päris tavaline, ja seda halvas mõttes.

[Külaline]

Jah, on abielus. Ma enam tema naiseks saamisest ei unista, sest ta ei võta ju vedu, aga ma mõtlen, et peale selle, et ma olen naisterahvas, olen ma ka inimene. Ta võiks ju kasvõi kirjasõber olla, platooniline, kui juba sellised suured tunded olid ( ja suured tunded ei tähenda tavalist/eriliselt sõbralikku, viisakat suhtlust, vaid ikka tundeid, lihtsalt ei taha täpsustada, kuidas need avaldusid). Venelastel on selline väljend - svoi tselovek (oma inimene). Võiks ju mingi tutvus või sõprus tulla. Ega mina ei ütle, et peaksime iga nädal ninapidi koos olema, aga ma ütlen, et võiks olla keep in touch mingisugune. Abieluinimestel võivad ka sõbrad olla. Kasvõi kirjasõbraks sobiks. Aga no kui pole, siis pole. Mul on nt Sri Lankalt kirjasõber, viisakas inimene, abielus, ütleb, et ta ei näe selles midagi halba, et ta minuga kirjutab. Ega mina ei tea, vbl näitab naisele kõik kirjad veel ette ka, las näitab, selles jälle mina omakorda ei näe midagi imelikku/halba. Las loevad mõlemad koos, see pole probleem. Ma mõtlen, et nii suurte tunnete tagajärjeks võiks mingi sõpruse/tutvuse laadne asi olla, aga näed, ei ole.. No mis sa teed ära..

Palun kirjelda täpselt - sõna sõnalt, kuidas ta neid suuri tundeid sulle väljendas. Mida konkreetselt ütles? Kuidas käitus?

[Külaline]

Ma ei usu, et asi on välimuses. Pigem on ikka käitumine, suhtumine, iseloom see, mis peletab. Isegi piltilusate naiste juurest mehed põgenevad (pean silmas mõnda tuntud kaunitari), kui selgub, et inimene ei ole päris tavaline, ja seda halvas mõttes.

Nojah, aga see kuulus kaunitar siiski liigub edasi ja vahetab mehi, mitte ei jää aastateks ühe kättesaamatu mehe järele õhkama.

[Külaline]

Tõesti hea mõte on kirjutada midagi sellist teemaalgatajale, kes ei mõista irooniat, vaid võtab asju mustvalgelt ja ei taju inimeste tegelikke mõtteid ega tundeid, kui neid ei ole talle puust ja punaselt välja öeldud. Nojah, ehk ongi parem, teemaalgataja jälle kirjutab mehele ja siis saab oma bloki kätte lõpuks. Äkki siis jõuab kohale, et pole mõtet selle kirjutamisega jätkata.

Ma täitsa ilma irooniata kirjutasin. Ma tundsin paljuski ennast tema kirjelduses ja ma ei mõelnud midagi välja, vaid
kuidas minul oli.
Muidugi tegelik olukord on meil ilmselt erinev.

Issver! Ma olin ka täiesti kindel, et su kommentaar oli irooniaga kirjutatud. Midagi nii lolli annab ikka välja mõelda ja soovitada teemaalgatajale.

Loe veel. Ma ei mõelnud midagi välja.
Kõik ei mõtle nii nagu sina ja kõik ei pea mõtlema nagu sina.