Kas kardate pere lagunemisy, mehe minekut noorema naise juurde?

[Külaline]

Ketiga kinni ei hoia, kui tahab minna. Mis see kartmine aitab? Laped juba suured ka, isegi neile ei paneks see p6ntsu.

[Külaline]

Feminismi mainimine tekitas ka siin kohe täiesti tühjalt kohalt mürgise ja solvava õhkonna, vastandumise ja sõimlemise. Sellepärast mina naisena seda ei toetagi ja selliseid gruppe samuti enam ei jälgi, kuna enamusel juhul on tegemist lihtsalt mingi mõttekrambi ja veidra ohvri-türanni maailmapildi propageerimisega, millest ei suudeta väljuda, millel pole objektiivsuse või elu reaalste probleemidega midagi pistmist. Kui keegi naine mind “häbistab” selle pärast, siis mul on sellest tõesti sügavalt ükskõik

See on küll kummaline, et naiste valimisõigusel, õigusel saada haridust ja käia tööl, õigusel ise valida abikaasa (või mitte abielluda), õigusel kasutada rasestumisvastaseid vahendeid jne pole reaalse eluga midagi pistmist.

Mis reaalses maailmas siis sinu arvates toimub?

Mina sind häbistama ei kipu. Ilmselt oma igapäevaelus ma ei puutu sinuga ka kokku.

[Külaline]

Feminismi mainimine tekitas ka siin kohe täiesti tühjalt kohalt mürgise ja solvava õhkonna, vastandumise ja sõimlemise. Sellepärast mina naisena seda ei toetagi ja selliseid gruppe samuti enam ei jälgi, kuna enamusel juhul on tegemist lihtsalt mingi mõttekrambi ja veidra ohvri-türanni maailmapildi propageerimisega, millest ei suudeta väljuda, millel pole objektiivsuse või elu reaalste probleemidega midagi pistmist. Kui keegi naine mind “häbistab” selle pärast, siis mul on sellest tõesti sügavalt ükskõik

Ja sügavalt ükskõik on sulle ilmselt enamus asju maailmas, sest oma postituste põhjal jätad mulje, et sa ei saa asjadest väga hästi aru. Näiteks, et sõna "feminism" iseloomustab mingit sisulist liikumist ka, mitte ei ole lihtsalt sõimusõna.

[Külaline]

Ei karda üldse, sest mees on tänu minupoolsele naistegruppides toimuva kajastustele suurepàraselt kursis, mis “ahvatlused” teda statistiliselt suure tõenäosusega ees ootaks - kodutööd, halb toidutegemiseoskus ja oskamatus pere finantse majandada, kärgpere või rohked partnerid minevikus, liigne raha kulutamine tarbetutele kaltsudele ning totratele iluteenustele, feminism ja meeste alandamine, pidev ringisaalimine üritustel ja reisimine, ‘peavalud’ ja kompleksid intiimelus paari aasta möödudes, huvi kristallide, esoteerika või ‘enesearengu’ vastu. Nii et minu meelest on ta lausa enneolematu ja harvaesineva õnnega koos, et minusuguse leidis.

Oled mees kes elab koos mehega? Selgelt mehe kirjutatud tekst

Või ikkagi naine, kellele mees ütleb, mida mõelda ja rääkida. Nagu "vanadel headel aegadel".

[Külaline]

Feminismi mainimine tekitas ka siin kohe täiesti tühjalt kohalt mürgise ja solvava õhkonna, vastandumise ja sõimlemise. Sellepärast mina naisena seda ei toetagi ja selliseid gruppe samuti enam ei jälgi, kuna enamusel juhul on tegemist lihtsalt mingi mõttekrambi ja veidra ohvri-türanni maailmapildi propageerimisega, millest ei suudeta väljuda, millel pole objektiivsuse või elu reaalste probleemidega midagi pistmist. Kui keegi naine mind “häbistab” selle pärast, siis mul on sellest tõesti sügavalt ükskõik

See on küll kummaline, et naiste valimisõigusel, õigusel saada haridust ja käia tööl, õigusel ise valida abikaasa (või mitte abielluda), õigusel kasutada rasestumisvastaseid vahendeid jne pole reaalse eluga midagi pistmist.

Mis reaalses maailmas siis sinu arvates toimub?

Mina sind häbistama ei kipu. Ilmselt oma igapäevaelus ma ei puutu sinuga ka kokku.

Mis valimisõigus või muud privileegid olid siis Eesti meestel mida naistel polnud?

[Külaline]

Feminismi mainimine tekitas ka siin kohe täiesti tühjalt kohalt mürgise ja solvava õhkonna, vastandumise ja sõimlemise. Sellepärast mina naisena seda ei toetagi ja selliseid gruppe samuti enam ei jälgi, kuna enamusel juhul on tegemist lihtsalt mingi mõttekrambi ja veidra ohvri-türanni maailmapildi propageerimisega, millest ei suudeta väljuda, millel pole objektiivsuse või elu reaalste probleemidega midagi pistmist. Kui keegi naine mind “häbistab” selle pärast, siis mul on sellest tõesti sügavalt ükskõik

Ja sügavalt ükskõik on sulle ilmselt enamus asju maailmas, sest oma postituste põhjal jätad mulje, et sa ei saa asjadest väga hästi aru. Näiteks, et sõna "feminism" iseloomustab mingit sisulist liikumist ka, mitte ei ole lihtsalt sõimusõna.

Kuhu see feminism siis tänapäeval konkreetselt liigub?

[Külaline]

Ei karda üldse, sest mees on tänu minupoolsele naistegruppides toimuva kajastustele suurepàraselt kursis, mis “ahvatlused” teda statistiliselt suure tõenäosusega ees ootaks - kodutööd, halb toidutegemiseoskus ja oskamatus pere finantse majandada, kärgpere või rohked partnerid minevikus, liigne raha kulutamine tarbetutele kaltsudele ning totratele iluteenustele, feminism ja meeste alandamine, pidev ringisaalimine üritustel ja reisimine, ‘peavalud’ ja kompleksid intiimelus paari aasta möödudes, huvi kristallide, esoteerika või ‘enesearengu’ vastu. Nii et minu meelest on ta lausa enneolematu ja harvaesineva õnnega koos, et minusuguse leidis.

Antud kirjatüki autor on ikka pidanud ennast kõvasti sisemiselt veenma, et need võimalikud teised naised on nii halvad ja tema nii palju parem, et mees jumala eest neid teisi ei vaataks. Millest muidu selline pikk ja täpne loetelu selle kohta, mis hädad nendel teistel võivad küljes olla?

[Külaline]

Feminismi mainimine tekitas ka siin kohe täiesti tühjalt kohalt mürgise ja solvava õhkonna, vastandumise ja sõimlemise. Sellepärast mina naisena seda ei toetagi ja selliseid gruppe samuti enam ei jälgi, kuna enamusel juhul on tegemist lihtsalt mingi mõttekrambi ja veidra ohvri-türanni maailmapildi propageerimisega, millest ei suudeta väljuda, millel pole objektiivsuse või elu reaalste probleemidega midagi pistmist. Kui keegi naine mind “häbistab” selle pärast, siis mul on sellest tõesti sügavalt ükskõik

See on küll kummaline, et naiste valimisõigusel, õigusel saada haridust ja käia tööl, õigusel ise valida abikaasa (või mitte abielluda), õigusel kasutada rasestumisvastaseid vahendeid jne pole reaalse eluga midagi pistmist.

Mis reaalses maailmas siis sinu arvates toimub?

Mina sind häbistama ei kipu. Ilmselt oma igapäevaelus ma ei puutu sinuga ka kokku.

Mis valimisõigus või muud privileegid olid siis Eesti meestel mida naistel polnud?

Eestis, nagu ka paljudes teistes riikides, oli minevikus meeste ja naiste õiguste vahel suur erinevus, eriti valimisõiguse osas. Enne Eesti iseseisvumist 1918. aastal oli ainult teatud klassi kuuluvatel meestel (peamiselt maaomanikel) õigus osaleda kohaliku tasandi valimistel, kuid naistel puudus see õigus täielikult.

Pärast iseseisvumist said Eesti naised 1918. aastal hääleõiguse seoses Eesti Vabariigi esimeste valimistega. See oli märkimisväärne samm, kuna Eestis saavutasid naised valimisõiguse varem kui paljudes teistes riikides. Kuid enne seda olid naised paljuski meeste suhtes ebasoodsamas olukorras, kuna neil puudusid poliitilised õigused ja osalusvõimalused võrreldes meestega.

Lisaks valimisõigusele oli minevikus ka muid soolisi erinevusi, mis puudutasid näiteks haridusvõimalusi ja ametite valikuid, kuna naistele ei olnud paljud ametid avatud ning neil oli piiratud ligipääs kõrgharidusele ja töökohtadele, mis olid reserveeritud meestele.

[Külaline]

Mis valimisõigus või muud privileegid olid siis Eesti meestel mida naistel polnud?

Appike.
Eesti naistel kulus sajandeid, et saada üldse õigus kõrgkooli astuda ja siis võideldi veel aastakümneid meeste arvamusega. Et kas naistel on ikka vastav ajuehitus.
UT pilk omaenda ajalukku:

https://www.ajakiri.ut.ee/artikkel/3172

[Külaline]

See on küll kummaline, et naiste valimisõigusel, õigusel saada haridust ja käia tööl, õigusel ise valida abikaasa (või mitte abielluda), õigusel kasutada rasestumisvastaseid vahendeid jne pole reaalse eluga midagi pistmist.

Mis reaalses maailmas siis sinu arvates toimub?

Mina sind häbistama ei kipu. Ilmselt oma igapäevaelus ma ei puutu sinuga ka kokku.

Mis valimisõigus või muud privileegid olid siis Eesti meestel mida naistel polnud?

Eestis, nagu ka paljudes teistes riikides, oli minevikus meeste ja naiste õiguste vahel suur erinevus, eriti valimisõiguse osas. Enne Eesti iseseisvumist 1918. aastal oli ainult teatud klassi kuuluvatel meestel (peamiselt maaomanikel) õigus osaleda kohaliku tasandi valimistel, kuid naistel puudus see õigus täielikult.

Pärast iseseisvumist said Eesti naised 1918. aastal hääleõiguse seoses Eesti Vabariigi esimeste valimistega. See oli märkimisväärne samm, kuna Eestis saavutasid naised valimisõiguse varem kui paljudes teistes riikides. Kuid enne seda olid naised paljuski meeste suhtes ebasoodsamas olukorras, kuna neil puudusid poliitilised õigused ja osalusvõimalused võrreldes meestega.

Lisaks valimisõigusele oli minevikus ka muid soolisi erinevusi, mis puudutasid näiteks haridusvõimalusi ja ametite valikuid, kuna naistele ei olnud paljud ametid avatud ning neil oli piiratud ligipääs kõrgharidusele ja töökohtadele, mis olid reserveeritud meestele.

Viimased 100 aastat pole siis midagi muutunud?

[Külaline]

Viimased 100 aastat pole siis midagi muutunud?

Miks sa nii imelikke küsimusi esitad? Eesti ajalugu üldse ei tunne?

[Külaline]

Viimased 100 aastat pole siis midagi muutunud?

Miks sa nii imelikke küsimusi esitad? Eesti ajalugu üldse ei tunne?

Tahan teada sinu tõlgendust.

[Külaline]

Mis valimisõigus või muud privileegid olid siis Eesti meestel mida naistel polnud?

Eestis, nagu ka paljudes teistes riikides, oli minevikus meeste ja naiste õiguste vahel suur erinevus, eriti valimisõiguse osas. Enne Eesti iseseisvumist 1918. aastal oli ainult teatud klassi kuuluvatel meestel (peamiselt maaomanikel) õigus osaleda kohaliku tasandi valimistel, kuid naistel puudus see õigus täielikult.

Pärast iseseisvumist said Eesti naised 1918. aastal hääleõiguse seoses Eesti Vabariigi esimeste valimistega. See oli märkimisväärne samm, kuna Eestis saavutasid naised valimisõiguse varem kui paljudes teistes riikides. Kuid enne seda olid naised paljuski meeste suhtes ebasoodsamas olukorras, kuna neil puudusid poliitilised õigused ja osalusvõimalused võrreldes meestega.

Lisaks valimisõigusele oli minevikus ka muid soolisi erinevusi, mis puudutasid näiteks haridusvõimalusi ja ametite valikuid, kuna naistele ei olnud paljud ametid avatud ning neil oli piiratud ligipääs kõrgharidusele ja töökohtadele, mis olid reserveeritud meestele.

Viimased 100 aastat pole siis midagi muutunud?

1920ndad–1930ndad: Esimesed õigused ja kodanikukohustused

• Valimisõigus ja poliitiline osalemine: 1918. aastal anti Eestis naistele valimisõigus ja võimalus osaleda poliitikas, kuid algusaastatel oli naistel vähene esindatus. Esimesed feministid tõstsid esile soolise võrdõiguslikkuse teemat ning soovisid nii sotsiaalset kui poliitilist kaasatust.

• Hariduse kättesaadavus: Feministlikud liikumised keskendusid sellele, et naised saaksid ligipääsu kõrgemale haridusele, mis võimaldas neil rohkem esile tulla õpetamise ja meditsiini valdkonnas.

1940ndad–1980ndad: Nõukogude periood ja piiratud feministlik väljendus

• Nõukogude mõju: Nõukogude okupatsiooni ajal oli traditsiooniline feministlik tegevus allasurutud, kuna Nõukogude ideoloogia väitis, et sooline võrdsus on juba saavutatud. Sellegipoolest sisenesid naised tööjõuturule massiliselt, kuna riiklikud poliitikad soodustasid naiste tööhõivet.

• Sotsiaalsed teenused: Nõukogude Eestis kehtestati töötavaid naisi toetavad poliitikad, nagu riiklikult rahastatud lastehoid, emapuhkus ja tervishoid, mis leevendasid töö ja pereelu tasakaalustamise koormust.

1990ndad: Taasiseseisvumise järgne ärkamine

• Taastuv feminism: Pärast iseseisvuse taastamist 1991. aastal tõusid feministlikud hääled uuesti esile, keskendudes Eesti viimisele Lääne-Euroopa soolise võrdõiguslikkuse standarditele. Moodustusid uued feministlikud organisatsioonid, mis tegelesid naiste õigustega kiiresti muutunud ühiskonnas.

• Seaduslik areng: Eestis võeti 2004. aastal vastu soolise võrdõiguslikkuse seadus, mis kindlustas võrdsed õigused ja kaitse diskrimineerimise vastu töökohal ja avalikes asutustes. See oli feministide jaoks oluline saavutus.

2000ndad: Õiguslik kaitse ja majanduslik võrdsus

• Võrdse palga ja tööõiguste edendamine: Feministlikud organisatsioonid hakkasid võitlema palgavõrdsuse eest, juhtides tähelepanu Eesti kõrgele soolisele palgalõhele. Kuigi edusammud on olnud aeglased, on rakendatud läbipaistvust ja võrdse palga poliitikaid.

• Diskrimineerimisvastased seadused: Soolise diskrimineerimise vastu suunatud seadused muutusid tugevamaks, luues mehhanisme, mis ennetavad diskrimineerimist värbamisel, ametikõrgenduste ja töötingimuste osas.

2010ndad: Sotsiaalne teadlikkus ja kultuurilised muutused

• Koduvägivalla käsitlemine: Feminism suunas rohkem tähelepanu koduvägivallale, mis tõi kaasa rohkem rahastamist tugiteenustele ja varjupaikadele. Organisatsioonid pakkusid abi ohvritele, aidates murda häbimärgist, mis kaasnes vägivallast teatamisega.

• Vanemapuhkuse ja perekonna õigused: Feministid toetasid õiglasemaid vanemapuhkuse poliitikaid, mis aitasid kaasa reformidele, mis lubasid mõlemal vanemal puhkust jagada. See oli osa laiemast püüdlusest töö- ja pereelu tasakaalustamise nimel.

2020ndad: Suurenenud nähtavus ja jätkuv aktivism

• Poliitiline esindatus: Naiste esindatus poliitikas saavutas uued kõrgused, kui 2016. aastal valiti Eesti esimesene naispresident ja 2021. aastal esimene naissoost peaminister. Need verstapostid peegeldavad laiemat kultuurilist aktsepteerimist naiste juhtimises.

• Võrdsus tehnoloogia- ja ärivaldkonnas: Feministlikud grupid on hiljuti keskendunud soolise võrdsuse suurendamisele tehnoloogia ja äri valdkonnas, püüdes vähendada soolist esinduslõhet Eesti kiiresti kasvavas tehnoloogiasektoris.

• Sotsiaalsed liikumised ja noorte aktivism: Sotsiaalmeedia on andnud noorematele põlvkondadele rohkem häält, tõstes esile sellised teemad nagu sooline vägivald, LGBTQ+ õigused ja reproduktiivõigused. Tänapäeva feministlikud liikumised tegelevad rohkem lõimunud teemadega, käsitledes mitmeid identiteedi ja võrdsuse kihte.

[Külaline]

Ei karda üldse, sest mees on tänu minupoolsele naistegruppides toimuva kajastustele suurepàraselt kursis, mis “ahvatlused” teda statistiliselt suure tõenäosusega ees ootaks - kodutööd, halb toidutegemiseoskus ja oskamatus pere finantse majandada, kärgpere või rohked partnerid minevikus, liigne raha kulutamine tarbetutele kaltsudele ning totratele iluteenustele, feminism ja meeste alandamine, pidev ringisaalimine üritustel ja reisimine, ‘peavalud’ ja kompleksid intiimelus paari aasta möödudes, huvi kristallide, esoteerika või ‘enesearengu’ vastu. Nii et minu meelest on ta lausa enneolematu ja harvaesineva õnnega koos, et minusuguse leidis.

Ilma feminismita ei istuks sa praegu foorumis, sul poleks ei arvutit, internetti ega mölisemisõigust.
Muidu võid nt Afganistani kolida. Puhas paradiis sulle.

Väga huvitav. Kes need Eesti feministliku liikumise eestvedajad siis olid, tänu kellele Eesti mehed selle kõik olid sunnitud Eesti naistele võimaldama ja ilma kelleta käiksid Eesti naised tänaseni ringi nagu heinasaadud ja saaksid ainult keppi ja piitsa?

Eesti feministliku liikumise kujunemisel on olnud mitmeid silmapaistvaid naisi, kes on võidelnud naiste õiguste ja võrdõiguslikkuse eest. Üks esimesi oli Lilli Suburg, kes 1887. aastal avaldas ajalehe “Linda” eessõnana esimese Eesti feministliku manifesti. Ta asutas ka esimese eestikeelse naisteajakirja ja tüdrukute kooli, edendades naiste haridust ja eneseteadvust.
1907.aastal loodi Tartus Eesti Naesterahva Selts, mis oli esimene naiste õiguste organisatsioon Eestis ja kogu Baltikumis. Selle juhtfiguurideks olid Leena Gross, Lilli Muna ja Marie Reisik. Selts keskendus naiste õigusele ülikooliharidusele, juurdepääsule ametitele ja võrdsele tasule.

Vera Poska-Grünthal oli samuti oluline tegelane, olles üks Rahvusvahelise Naisjuristide Föderatsiooni asutajatest ning asutades 1952. aastal Rootsis eestikeelse ajakirja “Triinu”, mida ta toimetas kuni 1981. aastani.

Helmi Press-Jansen oli ajakirjanik, tõlkija ja sotsiaaldemokraatlik poliitik, kes osales aktiivselt naiste õiguste eest seismisel ning oli 1917. aastal Petrogradis toimunud Eesti autonoomia nõudmise meeleavalduse üks korraldajatest.

Nende naiste tegevus ja pühendumus on olnud määrava tähtsusega Eesti naiste õiguste ja võrdõiguslikkuse saavutamisel.

[Külaline]

Ilma feminismita ei istuks sa praegu foorumis, sul poleks ei arvutit, internetti ega mölisemisõigust.
Muidu võid nt Afganistani kolida. Puhas paradiis sulle.

Väga huvitav. Kes need Eesti feministliku liikumise eestvedajad siis olid, tänu kellele Eesti mehed selle kõik olid sunnitud Eesti naistele võimaldama ja ilma kelleta käiksid Eesti naised tänaseni ringi nagu heinasaadud ja saaksid ainult keppi ja piitsa?

Eesti feministliku liikumise kujunemisel on olnud mitmeid silmapaistvaid naisi, kes on võidelnud naiste õiguste ja võrdõiguslikkuse eest. Üks esimesi oli Lilli Suburg, kes 1887. aastal avaldas ajalehe “Linda” eessõnana esimese Eesti feministliku manifesti. Ta asutas ka esimese eestikeelse naisteajakirja ja tüdrukute kooli, edendades naiste haridust ja eneseteadvust.
1907.aastal loodi Tartus Eesti Naesterahva Selts, mis oli esimene naiste õiguste organisatsioon Eestis ja kogu Baltikumis. Selle juhtfiguurideks olid Leena Gross, Lilli Muna ja Marie Reisik. Selts keskendus naiste õigusele ülikooliharidusele, juurdepääsule ametitele ja võrdsele tasule.

Vera Poska-Grünthal oli samuti oluline tegelane, olles üks Rahvusvahelise Naisjuristide Föderatsiooni asutajatest ning asutades 1952. aastal Rootsis eestikeelse ajakirja “Triinu”, mida ta toimetas kuni 1981. aastani.

Helmi Press-Jansen oli ajakirjanik, tõlkija ja sotsiaaldemokraatlik poliitik, kes osales aktiivselt naiste õiguste eest seismisel ning oli 1917. aastal Petrogradis toimunud Eesti autonoomia nõudmise meeleavalduse üks korraldajatest.

Nende naiste tegevus ja pühendumus on olnud määrava tähtsusega Eesti naiste õiguste ja võrdõiguslikkuse saavutamisel.

Ära kopeeri oma konspekti, vasta oma sõnadega.

[Külaline]

Feminismi viga on selles, et õigusi nõutakse, aga kohustusi ei taheta võtta. Selline asi pole tõsiseltvõetav.

[Külaline]

Postitus on kustutatud

Postitus on kustutatud

Postitus on kustutatud

Mida pole, seda ei saa lugeda. Tegelikku debatti sinusugused aktivistid kardavad.

[Külaline]

Postitus on kustutatud

Mida pole, seda ei saa lugeda. Tegelikku debatti sinusugused aktivistid kardavad.

Postitus on kustutatud

Ma ei küsinud seda. Analüüsi enne ülesannet.

[Külaline]

Sõna otseses mõttes ma ei viitsi trollijatele oma aega kulutada. Tõsistele arutlejatele oleksin meeleldi vastanud. Tegelikult on konspektis kõik vajalik olemas sinu vastustele, kes edendasid eestis feminismi ja millal. Arusaamatu vingumine sinu poolt

Ma ei küsinud seda. Analüüsi enne ülesannet.

“Kes need Eesti feministliku liikumise eestvedajad siis olid, tänu kellele Eesti mehed selle kõik olid sunnitud Eesti naistele võimaldama”

Et ilma nende loetletud isikuteta oleks Eesti olukord nagu Afganistanis? Niiviisi väidad?

[Külaline]

Ma ei küsinud seda. Analüüsi enne ülesannet.

“Kes need Eesti feministliku liikumise eestvedajad siis olid, tänu kellele Eesti mehed selle kõik olid sunnitud Eesti naistele võimaldama”

Et ilma nende loetletud isikuteta oleks Eesti olukord nagu Afganistanis? Niiviisi väidad?

Seda väidad sina, midagu sellist pole ma ealeski kirjutanud. Sealses riigis on suur mõjutaja usk, mida meil on vähem. Oot las ma lähen küsin oma maagiliselt piljardikuulilt ja siis liigutan pendlit sulle vastuse andmiseks.