Kas olete oma lastega rahul?

[Külaline]

Kas olete oma lastega rahul? On nad piisavalt andekas, targad, tublid, ilusad, sõbralikud, toimekad? Või vahetaksite võimalusel välja, ei oleks saanudki?

[Külaline]

Jah, olen rahul. Tublid ja toredad noored täiskasvanud on tänaseks kasvanud. Meeldivad inimesed pealegi.

[Külaline]

olen hiiglama rahul ainult kolm on kolevähe - oleks võinud vähemalt viis olla.

[Külaline]

Jah, väga rahul ja uhke. Väga toredad inimesed on sirgunud.

[Külaline]

Praeguses elu etapis olen ja pole ka. Muidu on kõik korras, lapsed tublid, suured, õpivad. Aga pole rahul õppeala valikuga, kuna tööle on sel alal üliraske saada. Seega lõpetab ta ära oma ülikooli ja siis peab ilmselt minema õppima midagi muud. Või minema kuhugi tööle.
Teine õpib ka. Aga võttis akadeemilise ja nüüd reisib. Arvan, et see õppimine sellel erialal jääb soiku.
On nii, et kui nad nüüd peaks alustama uut õpet, on see tasuline? See teeb mind murelikuks. Siis vist jääb küll haridus raha taha.

[iiR]

Kõigil neil on omadusi, mis mulle kohutavalt meeldivad, millega nad mind üllatavad ja hämmastavad ja mille üle ma ei oska muud kui tänulikkust tunda.
Ja kõigil neil on omadusi, mis mind ärritavad ja muretsema panevad ja tekitavad küsimusi, kas ma ikka olen olnud piisavalt hea ema ja neid õigesti kasvatanud või oleks saanud kuidagi veel paremini või õigemini.
Ma ei vahetaks neist mitte ühtegi mitte kellegi, kui tahes täiusliku vastu, ma armastan neid väga ja loodan, et kõik leiavad oma tee, oma inimesed, oma õnne (või vähemalt rahulolu). Ja kõige rohkem loodan - ja usun! - et kõigist neist kasvavad head inimesed.

[Külaline]

On nii, et kui nad nüüd peaks alustama uut õpet, on see tasuline? See teeb mind murelikuks. Siis vist jääb küll haridus raha taha.

https://www.hm.ee/korgharidus-ja-teadus ... ppeaastast

[Külaline]

Olen rahul. Aga muret teeb, et mingil põhjusel on mu laps maksimalist. Sama palju kui endalt, nõuab ta ka teistelt. See teeb kohati temaga suhtlemise raskeks.

[Külaline]

Rahul ikka, kõik mis õpetanud olen, on neil käpas.
Tööl käivad ilusti kenasti autolammutuses, töökõrvalt teevad ületunde vahel isegi hommikuni ja
muist kraami toovad tänutäheks mulle. Ei ole oma ema unustanud.

[Külaline]

Ma pole oma lastele mõttes ülikõrgeid standardeid seadnud. Ma oli lapsi saades omameelest realistlikult meelestatud - et ei saa olla last, kes on igas asjas ideaalne ja vagur nagu nukk, ikka nad jonnivad jne.

Saranaselt ühe eelmise kommentaatoriga näen igas lapses selliseid jooni, mille kohta ma arvan, et need tulevad neile elus kasuks. Ja näen iga lapses ka selliseid jooni, mis minu meelest ei ole nii head.

Kõik kolm last on erinevad isiksused. Iseloomujooned on erinevalt kombineerunud.

Hea oleks, kui kõik leiaks elus mingi sellise tee, mis neile sobib, kus nad saavad oma tugevusi ära kasutada. Mingi oma koha. Ideaalne ei peagi olema.

[Külaline]

Kas ma olen oma lastega rahul? Kindlasti! Iga laps on omaette isiksus – vahel võivad nad olla suureks katsumuseks, aga samas toovad nad nii palju rõõmu ja armastust ellu. Nad õpetavad mulle iga päev midagi uut ja panevad maailma teise nurga alt nägema. Muidugi on raskeid hetki, kuid kokkuvõttes ei vahetaks ma neid millegi vastu. Lapsed on justkui väikesed peeglid, mis tuletavad meelde elu lihtsaid rõõme ja tähendusrikkaid hetki

[Külaline]

Jah olen ja jätkuvalt imestan, kuidas meile ikka nii tulblid ja targad lapsed sündisid. Mina ise olin piirkonnakoolis ka tark laps, aga ülikooli minnes sain aru, et selline keskmine või isegi alla, kuidagi sain ikka läbi ja oli isegi minust rumalamaid, aga mingeid uurimistöid ma ei teinudja midagi uut ja huitavat ka välja ei mõelnud. Abikaasa veel kehvem, aga ta oli järjekindel ja õppis kõik ära (minu määratluses see veel rumalam, aga ülikooli ajal me ei tundnud).
Vanem laps on hästi terane, juba algklassides suutis ta nuputamisülesandeid minust paremini lahendada, samas ta on ka isetedalikum ja teismelisena tekkis meil aeg-ajalt konflikte. Nüüdseks oleme need nurgad enam-vähem maha lihvinud, tema ei sõida enam oma arvamustega nii palju peale. Ehk on asi ka selles, et elame nüüd eraldi, ka minul endal oli teismelisena emaga konflikte. Praegu mõtlen et mul on maailma parim ema, andis piisavalt vabadust ja tundis piisavalt muret lapse heaolu pärast.
Noorem oli pigem abikaasasse, mitte nii terane aga hästi püüdlik ja kohusetundlik. Ja temaga pole mingeid teismelise konflikte olnud, ta on kogu aeg sõbralik ja abivalmis. Temal on kõik läinud tõusvas joones, nii õppimine kui ka sotsiaalsed suhted.
Jah, ma olen oma laste üle väga uhke, nad oleks nagu aste kõrgemal oma andekuse ja oskuste poolest. Tundub et nad on nii minu kui ka abikaasa liinist saanud kaasa parimad omadused (vähemalt need mida mina hindan, keegi teine võib ju muid omadusi hinnata).

[5vygai1]

Jahhh. Minu superandekas laps 30 aastane kogus ise palga kõrvalt 150 000 tuhat sissemaksuks ja ostis ca 400 000 tuhandese maja. Kusjuures varem oli ta ka juba 2 kinnisvara soetanud. Ja kõik palga raha eest. Targalt ja kokkuhoidlikult elades. Nüpd kinkis mulle ja mu elukaaslasele ümbermaailma reisi. Mitte, et ma seda ise osta poleks jõudnud, aga see näitab tänulikust lapse poolt kes sasb aru, et ema on kasvatanud temast superandeka inimese.

[Külaline]

Jah olen ja jätkuvalt imestan, kuidas meile ikka nii tulblid ja targad lapsed sündisid. Mina ise olin piirkonnakoolis ka tark laps, aga ülikooli minnes sain aru, et selline keskmine või isegi alla, kuidagi sain ikka läbi ja oli isegi minust rumalamaid, aga mingeid uurimistöid ma ei teinudja midagi uut ja huitavat ka välja ei mõelnud. Abikaasa veel kehvem, aga ta oli järjekindel ja õppis kõik ära (minu määratluses see veel rumalam, aga ülikooli ajal me ei tundnud).
Vanem laps on hästi terane, juba algklassides suutis ta nuputamisülesandeid minust paremini lahendada, samas ta on ka isetedalikum ja teismelisena tekkis meil aeg-ajalt konflikte. Nüüdseks oleme need nurgad enam-vähem maha lihvinud, tema ei sõida enam oma arvamustega nii palju peale. Ehk on asi ka selles, et elame nüüd eraldi, ka minul endal oli teismelisena emaga konflikte. Praegu mõtlen et mul on maailma parim ema, andis piisavalt vabadust ja tundis piisavalt muret lapse heaolu pärast.
Noorem oli pigem abikaasasse, mitte nii terane aga hästi püüdlik ja kohusetundlik. Ja temaga pole mingeid teismelise konflikte olnud, ta on kogu aeg sõbralik ja abivalmis. Temal on kõik läinud tõusvas joones, nii õppimine kui ka sotsiaalsed suhted.
Jah, ma olen oma laste üle väga uhke, nad oleks nagu aste kõrgemal oma andekuse ja oskuste poolest. Tundub et nad on nii minu kui ka abikaasa liinist saanud kaasa parimad omadused (vähemalt need mida mina hindan, keegi teine võib ju muid omadusi hinnata).

Loen ja imestan. Tegelikult ei imesta. Mees ja laste isa on kehvem, lollem, rumalam jne

[Külaline]

Ma ei oska nii mõelda. Nad on ju minu kasvatatud. Kui millegagi mitte rahul olla siis olen mina halvad otsused teinud.

Aga kurb olen küll. Vanem laps on andekas ja võimekas, kena ja meeldiv, aga ei huvitu suht millestki, ei õpi ega tööta.

Noorem samuti, aga ei ole osanud temaga sidet luua, praktiliselt ei suhtlegi.

Nii et võibolla oleks kõigil parem kui mul polekski lapsi.

[Külaline]

Ma ei oska nii mõelda. Nad on ju minu kasvatatud. Kui millegagi mitte rahul olla siis olen mina halvad otsused teinud.

Aga kurb olen küll. Vanem laps on andekas ja võimekas, kena ja meeldiv, aga ei huvitu suht millestki, ei õpi ega tööta.

Noorem samuti, aga ei ole osanud temaga sidet luua, praktiliselt ei suhtlegi.

Nii et võibolla oleks kõigil parem kui mul polekski lapsi.

Aga sa andsid endast parima. Eks lastel võtab ka aega elust arusaamiseks. Mina ka tegin oma vanematele meelehärmi kui olin teismeline jne. Aga hiljem olin just mina, kes hiljem ema väga paljudes asjades aitas. Ja meie pere oivik keda lapsena vanemad super hindasid ei teinud vanematest väljagi kui nemad abi vajasid.

[Külaline]

Ma ei oska nii mõelda. Nad on ju minu kasvatatud. Kui millegagi mitte rahul olla siis olen mina halvad otsused teinud.

Aga kurb olen küll. Vanem laps on andekas ja võimekas, kena ja meeldiv, aga ei huvitu suht millestki, ei õpi ega tööta.

Noorem samuti, aga ei ole osanud temaga sidet luua, praktiliselt ei suhtlegi.

Nii et võibolla oleks kõigil parem kui mul polekski lapsi.

Kui täiskasvanud laps ei õpi ega tööta, siis on tal "sponsor", kes toetab tema mittetöötamist ja elus edasijõudmisest mittehuvitumist. Inimene ei saa lihtsalt nurgas mängida, kui pole kedagi, kes toidu, toasooja ja mänguasjade pärast ei muretseks.

[Külaline]

Jah olen ja jätkuvalt imestan, kuidas meile ikka nii tulblid ja targad lapsed sündisid. Mina ise olin piirkonnakoolis ka tark laps, aga ülikooli minnes sain aru, et selline keskmine või isegi alla, kuidagi sain ikka läbi ja oli isegi minust rumalamaid, aga mingeid uurimistöid ma ei teinudja midagi uut ja huitavat ka välja ei mõelnud. Abikaasa veel kehvem, aga ta oli järjekindel ja õppis kõik ära (minu määratluses see veel rumalam, aga ülikooli ajal me ei tundnud).
Vanem laps on hästi terane, juba algklassides suutis ta nuputamisülesandeid minust paremini lahendada, samas ta on ka isetedalikum ja teismelisena tekkis meil aeg-ajalt konflikte. Nüüdseks oleme need nurgad enam-vähem maha lihvinud, tema ei sõida enam oma arvamustega nii palju peale. Ehk on asi ka selles, et elame nüüd eraldi, ka minul endal oli teismelisena emaga konflikte. Praegu mõtlen et mul on maailma parim ema, andis piisavalt vabadust ja tundis piisavalt muret lapse heaolu pärast.
Noorem oli pigem abikaasasse, mitte nii terane aga hästi püüdlik ja kohusetundlik. Ja temaga pole mingeid teismelise konflikte olnud, ta on kogu aeg sõbralik ja abivalmis. Temal on kõik läinud tõusvas joones, nii õppimine kui ka sotsiaalsed suhted.
Jah, ma olen oma laste üle väga uhke, nad oleks nagu aste kõrgemal oma andekuse ja oskuste poolest. Tundub et nad on nii minu kui ka abikaasa liinist saanud kaasa parimad omadused (vähemalt need mida mina hindan, keegi teine võib ju muid omadusi hinnata).

Loen ja imestan. Tegelikult ei imesta. Mees ja laste isa on kehvem, lollem, rumalam jne

Ei ei ei ei mees on alati kõige targem, ka siis kui on **** nagu lauajalg. Meest ei tohi kunagi kritiseerida. Kuidas sa MEEST kritiseerid?! Ta on MEES juuuh ouhhh

[Külaline]

Vahetaks välja.

[Külaline]

Ise ka ei usu, kui hästi välja kukkunud