Sa oled erand. Sul vedas, et pikemalt ei kirjutanud, sest muidu sa alles saaksid siit.Külaline kirjutas: ↑28 Okt 2024 19:34 Väga hästi suhtun, kui naine on naine ja mees on mees.
Mida arvate traditsioonilistest naistest!
-
Külaline
-
Külaline
Naine saab naine olla ja mees mees olla ka siis, kui peres on tööjaotus veidi ühtlasem. Kui ühel on vaba aega palju ja teisel pole üldse, siis ei ole asi tasakaalus. Naiseks või meheks olemine tähendavad midagi muud.
-
Külaline
Tänan sind asjaliku ja ainukese mõistliku arutluse eest. On kurb, et kõik normaalne on nüüd tabu ja kõik ebanormaalne au sees. Kurb on, et seda suhtumit kultiveerivad naised. Ja mitte noored kellel veel elu ees ja nooruslik tuhin sees. Vaid naised vanuses 30 ja enam. Isegi pool sajandit elanud ja korduvalt lahutanud naised. Ollakse tolerantsed kõigi ja kõige suhtes. Aga perekonda kui sellist vihatakse.külaline kirjutas: ↑28 Okt 2024 16:03Sarnaselt viimase kommenteerijaga ma sean kahtluse alla selle "seades ennast viimaseks". Miks peab traditsiooniline naine olemine alati tähendama seda, et sead ennast viimaseks või oled mingi õnnetusehunnik?Külaline kirjutas: ↑28 Okt 2024 13:07 Mida arvate traditsioonilistest naistest? Kes elavad mehe ja pere heaks seades ennast viimaseks.
See lähtub eeldusest, et IGA naine kohutavalt tahab karjääriridel rabeleda - taluda kogu seda stressi, tööalase vastutuse koormat, et töömõtted tulevad sinuga koju kaasa jne. Või siis firmaomanikuk olemisega seotud pingeid, rahamuresid jne. jne. Aga kui naine on selline, keda karjäärimaailmas või oma firmaga rabelemine üldse ei huvitagi? Palju parema meelega tahaks pühenduda kodule, saada lapsi ja tegeleda lastega võimalikult palju ise, teha oma pereliikmetega asju koos, et on selleks aega? Siis see naine ju hoolitsebki pere ja kodu eest ning ühtlasi tegeleb sellega, millega tegeledes ta tunneb ennast kõige paremini? Küsiks nii, et kas hoopis karjäär ei ole kunagi ohverdamine ? Võib ju ka öelda, et ohverdad oma parimad aastad ametitööle ja teiste endasugustega konkureerimisele. Samal ajal kui südames tahaks olla oma lähedastega, tegeleda rohkem kodu ja pereasjadega? Võib ju ka nii olla.
Näiteks tean naist, kelle mees on kapten. Mees teenib kogu sissetuleku, naisel tööl käia pole vaja. Tema pärusmaa on lapsed ja kodu. Teda huvitab väga kokandus. Käib kokanduskursustel, katsetab uusi retsepte, võõrustab külalisi. Samuti tegeleb teiste hobidega. Igav tal ei ole, mitte millestki puudust ei ole.
Siis tean mitmeid teisi naisi, kes on väga pere- ja kodukesksed - nad ei varjagi, et kõige mõnusam on olla kodus ja tegeleda koduste asjadega: neid huvitavad lapsed, kodu sisustamine, aiandus, käsitöö. Nad käivad ka tööl ja teenivad sissetulekut - on lasteiaõpetajad. Üks neist lõpetas esialgu kõrgkoolis hoopis majanduse, kuid see ei saanud talle omaseks ja õppis ümber. Minu meelest võib ka neid nimetada traditsiooniliseteks naisteks - just seetõttu, et kodu ja pere on neil selgelt kõige tähtsam. Suurest karjäärist, rahateenimisest nad ei huvitu. Neile meeldib, kui elu on kodu ja lähedaste poole "kaldu".
Nõustun eelmisega, et tänapäeval muudkui taotakse mantrat: naine on õnnelik siis, kui ta hülgab traditsionilise naiste pärusmaa (pere, kodu, lähedaste eest hoolitsemine), huvitub karjäärist, rahateenimisest. Kodu kesksem elu olevat "ohverdamine". Aga inimesed on erinevad. Mõned on oma tüübilt väga hoolitsevad ja sotsiaalsed, nad on õnnelikud kui saavad pühenduda kodule ja lähedaste ringis olla. Mida siis teha? Suruda ennast alla ja püüda meeleheitlikult karjääri/äri poole pürgida ja iseendale elada? Aga see ei teeks seda tüüpi inimesi õnnelikuks.
Kui nüüd vastata teemaalgataja küsimustele: ei, mina ei arva traditsioonilistest naistest halvasti. Kui see on nende teadlik valik (neid ei ole selleks sunnitud), siis nad võivad olla täiesti õnnelikud. Ka tänapäeval.
-
Külaline
Miks sa kultiveerid siin arvamust, et naine eestimaal on ori ja töötab 24/7. Miks sa valetad ja halvustad mehi? Ahhhh ära vasta.Külaline kirjutas: ↑28 Okt 2024 19:55Naine saab naine olla ja mees mees olla ka siis, kui peres on tööjaotus veidi ühtlasem. Kui ühel on vaba aega palju ja teisel pole üldse, siis ei ole asi tasakaalus. Naiseks või meheks olemine tähendavad midagi muud.
-
Külaline
Mm. Aga sealjuures ma ei ütleks, et need tolleaegsed naised oleks tahtnud kuidagi teistsugust kodutööde tööjaotust. Nad ei tahtnudki neid auto parandamisi, ehitamisi jms. "jama" (need jäeti heameelega meestele - mees, vend...) teha ja ise justnimelt tegeleti lastega ja laste asjade korrashoidmisega, tehti süüa, koristati, küpsetati kooke, õmmeldi/parandati, rohiti. Kui ema pidi kuskil kodust eemal olema/jäi haigeks (seda tuli ette harva), tuli perenaiseks vanaema. Tihti tegid töid-tegemisi "tiimis" koos vanaemaga, arutasid asju. Ei mäleta, et oleks olnud põhimõttelist nurinat, et miks meie peame neid töid tegema või nähtud selles kuidagi enda viimaseks seadmist vms. Mis häiris, oli see, et mees ei olnud selline pereisa, kes tööpäeviti teeb tööd ja teenib raha (ja olgu, õhtul tuleb väsinult ja naine toob toidu lauale), aga vabal päeval uhkelt võtab pere ja viib kuhugi pere jaoks toredasse kohta. Ta imetles peresid, kus oli pereisa, kellel polnud vabal ajal pere heaks ajast/rahast kahju. Ühesõnaga - tolleaegne mees ei pidanud hoolivust näitama mitte kokates ja laste riietega majandades - aga kuidagi teisti. Ei saanud ka ni öelda, et tolleaegne naine kohe mitte midagi ei oodanud ega lootnud. Kui mees ei vastanud ootustele, oli pettumus ikkagi. Ja suhete halvenemised ja lahkuminekudki.Külaline kirjutas: ↑28 Okt 2024 18:03Ma võin tuua näite selle pealt, kuidas elasid minu ema ja isa nõuka ajal. Ema ja isa käisid mõlemad tööl, töötasid vastutusrikaste töökohtade peal. Samas oli nende eluviis erinev. Emal algas pärast tööpäeva teine tööpäev kodus. Tegi perele süüa, rohis aiamaal, õmbles, tegeles lastega. Toidu ta tõi käe otsas koju, sest temal autojuhiluba polnud, autoga sõitis isa, kes sõitis autoga koju ja tagasi, poes tema ei käinud. Isa mure oli siis hoolitsemine auto eest, ehk siis naabrimehega garaažis auto putitamine ja õlle joomine. Lastega tema ka üldse ei tegelenud, see oli naiste rida. Minu isa oli kalamees ja istus kõik nädalavahetused jõe ääres koos sõprade ja õllega. Ema toimetas terve nädalavahetuse, tegi ka remonti kodus. Kui ema vahel harva komandeeringus käis, siis oli meil kodus täielik kaos. Ei saanud lapsed õigel ajal kooli, sest riided olid kadunud, toad olid sassis, süüa ei saanud, sest isa ei osanud süüa teha. Ise närisime mingeid võileibu. Koolis siis õpetaja vaatas kaasatundvalt, et nojah, teil ju ema on komandeeringus, pole ime, et riided räpased, asjad kadunud, koolitükid õppimata. Kui ema sealt komandeeringust saabus, siis kõik hingasid kergendatult, sest ema läks kohe poodi süüa ostma, hakkas tube koristama ja riideid pesema.
-
Külaline
Kas mitte sina polnud see, kes pani pahaks, et ühele naisele on lapsed ja nende eest hoolitsemine tähtis? Kas mitte sina pole see, kes paneb pahaks, kui naine mehe sissetulekust elab? Kas mitte sina ei ironiseeri, kui naine kõikjale jõuab?Külaline kirjutas: ↑28 Okt 2024 19:55Tänan sind asjaliku ja ainukese mõistliku arutluse eest. On kurb, et kõik normaalne on nüüd tabu ja kõik ebanormaalne au sees. Kurb on, et seda suhtumit kultiveerivad naised. Ja mitte noored kellel veel elu ees ja nooruslik tuhin sees. Vaid naised vanuses 30 ja enam. Isegi pool sajandit elanud ja korduvalt lahutanud naised. Ollakse tolerantsed kõigi ja kõige suhtes. Aga perekonda kui sellist vihatakse.külaline kirjutas: ↑28 Okt 2024 16:03Sarnaselt viimase kommenteerijaga ma sean kahtluse alla selle "seades ennast viimaseks". Miks peab traditsiooniline naine olemine alati tähendama seda, et sead ennast viimaseks või oled mingi õnnetusehunnik?Külaline kirjutas: ↑28 Okt 2024 13:07 Mida arvate traditsioonilistest naistest? Kes elavad mehe ja pere heaks seades ennast viimaseks.
See lähtub eeldusest, et IGA naine kohutavalt tahab karjääriridel rabeleda - taluda kogu seda stressi, tööalase vastutuse koormat, et töömõtted tulevad sinuga koju kaasa jne. Või siis firmaomanikuk olemisega seotud pingeid, rahamuresid jne. jne. Aga kui naine on selline, keda karjäärimaailmas või oma firmaga rabelemine üldse ei huvitagi? Palju parema meelega tahaks pühenduda kodule, saada lapsi ja tegeleda lastega võimalikult palju ise, teha oma pereliikmetega asju koos, et on selleks aega? Siis see naine ju hoolitsebki pere ja kodu eest ning ühtlasi tegeleb sellega, millega tegeledes ta tunneb ennast kõige paremini? Küsiks nii, et kas hoopis karjäär ei ole kunagi ohverdamine ? Võib ju ka öelda, et ohverdad oma parimad aastad ametitööle ja teiste endasugustega konkureerimisele. Samal ajal kui südames tahaks olla oma lähedastega, tegeleda rohkem kodu ja pereasjadega? Võib ju ka nii olla.
Näiteks tean naist, kelle mees on kapten. Mees teenib kogu sissetuleku, naisel tööl käia pole vaja. Tema pärusmaa on lapsed ja kodu. Teda huvitab väga kokandus. Käib kokanduskursustel, katsetab uusi retsepte, võõrustab külalisi. Samuti tegeleb teiste hobidega. Igav tal ei ole, mitte millestki puudust ei ole.
Siis tean mitmeid teisi naisi, kes on väga pere- ja kodukesksed - nad ei varjagi, et kõige mõnusam on olla kodus ja tegeleda koduste asjadega: neid huvitavad lapsed, kodu sisustamine, aiandus, käsitöö. Nad käivad ka tööl ja teenivad sissetulekut - on lasteiaõpetajad. Üks neist lõpetas esialgu kõrgkoolis hoopis majanduse, kuid see ei saanud talle omaseks ja õppis ümber. Minu meelest võib ka neid nimetada traditsiooniliseteks naisteks - just seetõttu, et kodu ja pere on neil selgelt kõige tähtsam. Suurest karjäärist, rahateenimisest nad ei huvitu. Neile meeldib, kui elu on kodu ja lähedaste poole "kaldu".
Nõustun eelmisega, et tänapäeval muudkui taotakse mantrat: naine on õnnelik siis, kui ta hülgab traditsionilise naiste pärusmaa (pere, kodu, lähedaste eest hoolitsemine), huvitub karjäärist, rahateenimisest. Kodu kesksem elu olevat "ohverdamine". Aga inimesed on erinevad. Mõned on oma tüübilt väga hoolitsevad ja sotsiaalsed, nad on õnnelikud kui saavad pühenduda kodule ja lähedaste ringis olla. Mida siis teha? Suruda ennast alla ja püüda meeleheitlikult karjääri/äri poole pürgida ja iseendale elada? Aga see ei teeks seda tüüpi inimesi õnnelikuks.
Kui nüüd vastata teemaalgataja küsimustele: ei, mina ei arva traditsioonilistest naistest halvasti. Kui see on nende teadlik valik (neid ei ole selleks sunnitud), siis nad võivad olla täiesti õnnelikud. Ka tänapäeval.
Tegelikult ongi naised tublid ja jõuavad kõike - hoolitsevad majapidamise ja lähedaste eest. Käivad ja teevad ja remondivad. Kui naisel on hea mees, kes ei tõmba teda tema tegevustes maha, siis sujub kõik ja jõuab rohkemgi teha. Alati rõõmuga.
Sul ei ole vaja vihata inimest, kes perekonda näiteks ei taha. See pole sinu asi üldse.
-
Külaline
Selliseid naisi ei ole olemas.Külaline kirjutas: ↑28 Okt 2024 13:07 Mida arvate traditsioonilistest naistest? Kes elavad mehe ja pere heaks seades ennast viimaseks.
-
Külaline
Aga ongi, juhtusin lugema sellisest teemast https://www.iha.ee/forum/17/561672 ja siis 55 aastase proua Riina arvamusi. 55 aastane proua pole elus leidnud rahulolu ja tõesti usub, kui tema meestega ei seksi, siis mehed saavad karistatud. 55 aastaselt võiks juba elada naudingutele, neid oskuseid arendada ja kogeda seksuaalseid vaibe. Aga proua peab mõistlikumaks lihtsalt vinguda. Sellised need naised ongi.Külaline kirjutas: ↑28 Okt 2024 13:41Ving ving,ving. Otsa vaene latsekene. Aga siis õnneks keskikka jõudnuna aetakse selg sirgu. Hakatakse ennast väärtustama. Tehakse kõikjale kontod ja hakatakse endale väörikat ja ebatraditsioonilist printsi otsima.Külaline kirjutas: ↑28 Okt 2024 13:13Enamus naisi elab nii. Leides end keskeas läbipõlenuna, depressioonis ja ärakasutatuna. Vaid üksikud mehed hindavad sellist panust.Külaline kirjutas: ↑28 Okt 2024 13:07 Mida arvate traditsioonilistest naistest? Kes elavad mehe ja pere heaks seades ennast viimaseks.
-
Külaline
Kas härra menopausist, sellele eelnevatest ja sellega kaasnevatest sümptomitest pole kohe mitte midagi kuulnud? Rääkida selle juures "naudingutele elamisest, seksuaalsete vaibide kogemisest ja oskuste arendamisest" on pehmelt öeldes puhas ignorantsus.
-
Külaline
Muutusid isiklikuks. Ok. See on sinu tase. Aga pole vaja vihata ka inimesi kes tahavad perekonda. Igas kommentaaris ei ole vaja rääkida kui õnnetud on perekonnas elavad naised. kuidas mehed neid orjadena peavad. Kuidas keskeaks on nad läbipõlenud ja õnnetud.Külaline kirjutas: ↑28 Okt 2024 20:27Kas mitte sina polnud see, kes pani pahaks, et ühele naisele on lapsed ja nende eest hoolitsemine tähtis? Kas mitte sina pole see, kes paneb pahaks, kui naine mehe sissetulekust elab? Kas mitte sina ei ironiseeri, kui naine kõikjale jõuab?Külaline kirjutas: ↑28 Okt 2024 19:55Tänan sind asjaliku ja ainukese mõistliku arutluse eest. On kurb, et kõik normaalne on nüüd tabu ja kõik ebanormaalne au sees. Kurb on, et seda suhtumit kultiveerivad naised. Ja mitte noored kellel veel elu ees ja nooruslik tuhin sees. Vaid naised vanuses 30 ja enam. Isegi pool sajandit elanud ja korduvalt lahutanud naised. Ollakse tolerantsed kõigi ja kõige suhtes. Aga perekonda kui sellist vihatakse.külaline kirjutas: ↑28 Okt 2024 16:03
Sarnaselt viimase kommenteerijaga ma sean kahtluse alla selle "seades ennast viimaseks". Miks peab traditsiooniline naine olemine alati tähendama seda, et sead ennast viimaseks või oled mingi õnnetusehunnik?
See lähtub eeldusest, et IGA naine kohutavalt tahab karjääriridel rabeleda - taluda kogu seda stressi, tööalase vastutuse koormat, et töömõtted tulevad sinuga koju kaasa jne. Või siis firmaomanikuk olemisega seotud pingeid, rahamuresid jne. jne. Aga kui naine on selline, keda karjäärimaailmas või oma firmaga rabelemine üldse ei huvitagi? Palju parema meelega tahaks pühenduda kodule, saada lapsi ja tegeleda lastega võimalikult palju ise, teha oma pereliikmetega asju koos, et on selleks aega? Siis see naine ju hoolitsebki pere ja kodu eest ning ühtlasi tegeleb sellega, millega tegeledes ta tunneb ennast kõige paremini? Küsiks nii, et kas hoopis karjäär ei ole kunagi ohverdamine ? Võib ju ka öelda, et ohverdad oma parimad aastad ametitööle ja teiste endasugustega konkureerimisele. Samal ajal kui südames tahaks olla oma lähedastega, tegeleda rohkem kodu ja pereasjadega? Võib ju ka nii olla.
Näiteks tean naist, kelle mees on kapten. Mees teenib kogu sissetuleku, naisel tööl käia pole vaja. Tema pärusmaa on lapsed ja kodu. Teda huvitab väga kokandus. Käib kokanduskursustel, katsetab uusi retsepte, võõrustab külalisi. Samuti tegeleb teiste hobidega. Igav tal ei ole, mitte millestki puudust ei ole.
Siis tean mitmeid teisi naisi, kes on väga pere- ja kodukesksed - nad ei varjagi, et kõige mõnusam on olla kodus ja tegeleda koduste asjadega: neid huvitavad lapsed, kodu sisustamine, aiandus, käsitöö. Nad käivad ka tööl ja teenivad sissetulekut - on lasteiaõpetajad. Üks neist lõpetas esialgu kõrgkoolis hoopis majanduse, kuid see ei saanud talle omaseks ja õppis ümber. Minu meelest võib ka neid nimetada traditsiooniliseteks naisteks - just seetõttu, et kodu ja pere on neil selgelt kõige tähtsam. Suurest karjäärist, rahateenimisest nad ei huvitu. Neile meeldib, kui elu on kodu ja lähedaste poole "kaldu".
Nõustun eelmisega, et tänapäeval muudkui taotakse mantrat: naine on õnnelik siis, kui ta hülgab traditsionilise naiste pärusmaa (pere, kodu, lähedaste eest hoolitsemine), huvitub karjäärist, rahateenimisest. Kodu kesksem elu olevat "ohverdamine". Aga inimesed on erinevad. Mõned on oma tüübilt väga hoolitsevad ja sotsiaalsed, nad on õnnelikud kui saavad pühenduda kodule ja lähedaste ringis olla. Mida siis teha? Suruda ennast alla ja püüda meeleheitlikult karjääri/äri poole pürgida ja iseendale elada? Aga see ei teeks seda tüüpi inimesi õnnelikuks.
Kui nüüd vastata teemaalgataja küsimustele: ei, mina ei arva traditsioonilistest naistest halvasti. Kui see on nende teadlik valik (neid ei ole selleks sunnitud), siis nad võivad olla täiesti õnnelikud. Ka tänapäeval.
Tegelikult ongi naised tublid ja jõuavad kõike - hoolitsevad majapidamise ja lähedaste eest. Käivad ja teevad ja remondivad. Kui naisel on hea mees, kes ei tõmba teda tema tegevustes maha, siis sujub kõik ja jõuab rohkemgi teha. Alati rõõmuga.
Sul ei ole vaja vihata inimest, kes perekonda näiteks ei taha. See pole sinu asi üldse.
-
Külaline
No see ongi sinu tase, et mõtled, et traditsiooniline perekond tähendab seda, et mees vedeleb diivanil ja naine teenindab. Ja kes seda ei taha, siis see perekonda ka ei taha. On ka teisi variante olemas ja suurem osa perekondi elavad ikka nii, et mõlemal on hea ja kumbki ei ekspluateeri teist. Ja sellist perekonda tahavad naised väga meelsasti.Muutusid isiklikuks. Ok. See on sinu tase. Aga pole vaja vihata ka inimesi kes tahavad perekonda. Igas kommentaaris ei ole vaja rääkida kui õnnetud on perekonnas elavad naised. kuidas mehed neid orjadena peavad. Kuidas keskeaks on nad läbipõlenud ja õnnetud.
-
Külaline
Tõenäoliselt ei taha keegi selliseid naisi. Muidu sa siin teemas ju ei oleks.Külaline kirjutas: ↑28 Okt 2024 21:22No see ongi sinu tase, et mõtled, et traditsiooniline perekond tähendab seda, et mees vedeleb diivanil ja naine teenindab. Ja kes seda ei taha, siis see perekonda ka ei taha. On ka teisi variante olemas ja suurem osa perekondi elavad ikka nii, et mõlemal on hea ja kumbki ei ekspluateeri teist. Ja sellist perekonda tahavad naised väga meelsasti.Muutusid isiklikuks. Ok. See on sinu tase. Aga pole vaja vihata ka inimesi kes tahavad perekonda. Igas kommentaaris ei ole vaja rääkida kui õnnetud on perekonnas elavad naised. kuidas mehed neid orjadena peavad. Kuidas keskeaks on nad läbipõlenud ja õnnetud.
-
Külaline
Mina pean end traditsiooniliseks naiseks ja mulle meeldib see. Olen intelligentne, haritud ja ka paljudes praktilistes tegevustes päris osav.
Kodune majapidamine on minu käpa all, kuid diplomaatiaga saab paljud tööd mehele ja lastele delegeeritud.
Mu mees on ka traditsiooniline - austab oma naist ja perekonda üldisemalt, ei lase naisel end ära nikastada. Mulle tundubki, et traditsioonilises peres tegutsevadki mees ja naine ühtse tiimina, mitte ei aja näpuga järge ega võitle teineteisega "soostereotüüpide" vastu.
Kodune majapidamine on minu käpa all, kuid diplomaatiaga saab paljud tööd mehele ja lastele delegeeritud.
Mu mees on ka traditsiooniline - austab oma naist ja perekonda üldisemalt, ei lase naisel end ära nikastada. Mulle tundubki, et traditsioonilises peres tegutsevadki mees ja naine ühtse tiimina, mitte ei aja näpuga järge ega võitle teineteisega "soostereotüüpide" vastu.
-
Külaline
Kahjuks on nendel meestel kes satuvad kokku või on sattunud kokku elama siinsete kommenteerijatega võetud võimalus elada sellist elu nagu sa kirjeldad. Normaalset elu. Nende elu on üks äritehing. Igapäev. Iga tegevus, asi, sõne,kallistus on mõõdetav. Õnneks on vaatamata sellele, et selliste naiste hulk kasvab neid siiski vähemuses.Külaline kirjutas: ↑29 Okt 2024 14:31 Mina pean end traditsiooniliseks naiseks ja mulle meeldib see. Olen intelligentne, haritud ja ka paljudes praktilistes tegevustes päris osav.
Kodune majapidamine on minu käpa all, kuid diplomaatiaga saab paljud tööd mehele ja lastele delegeeritud.
Mu mees on ka traditsiooniline - austab oma naist ja perekonda üldisemalt, ei lase naisel end ära nikastada. Mulle tundubki, et traditsioonilises peres tegutsevadki mees ja naine ühtse tiimina, mitte ei aja näpuga järge ega võitle teineteisega "soostereotüüpide" vastu.
-
Külaline
Mis imetabased kodutööd teil kõigil on? Olete talupidajad? Minu kodutööd võtavad päevas maksimum 20 minutit ja sedagi mitte iga päev. Mõttetu vaidlus.Külaline kirjutas: ↑28 Okt 2024 19:55Naine saab naine olla ja mees mees olla ka siis, kui peres on tööjaotus veidi ühtlasem. Kui ühel on vaba aega palju ja teisel pole üldse, siis ei ole asi tasakaalus. Naiseks või meheks olemine tähendavad midagi muud.
-
Külaline
Ma ei kujuta ette mis virtsa sees sa elad. Meil on väike majapidamine, loomi pole aga ikka läheb kodutöödele minimaalselt paar tundi päevas. Okei, 2 väikest last suudavad ka piisavalt segadust külvata aga ka üksi elades läks mul oluliselt rohkem kui 20min.Külaline kirjutas: ↑29 Okt 2024 21:30Mis imetabased kodutööd teil kõigil on? Olete talupidajad? Minu kodutööd võtavad päevas maksimum 20 minutit ja sedagi mitte iga päev. Mõttetu vaidlus.Külaline kirjutas: ↑28 Okt 2024 19:55Naine saab naine olla ja mees mees olla ka siis, kui peres on tööjaotus veidi ühtlasem. Kui ühel on vaba aega palju ja teisel pole üldse, siis ei ole asi tasakaalus. Naiseks või meheks olemine tähendavad midagi muud.Külaline kirjutas: ↑28 Okt 2024 19:51
Sa oled erand. Sul vedas, et pikemalt ei kirjutanud, sest muidu sa alles saaksid siit.
-
Külaline
Sind ei taheta kah, muidu sul oleks vähem aega siin olemiseksKülaline kirjutas: ↑28 Okt 2024 21:24Tõenäoliselt ei taha keegi selliseid naisi. Muidu sa siin teemas ju ei oleks.Külaline kirjutas: ↑28 Okt 2024 21:22No see ongi sinu tase, et mõtled, et traditsiooniline perekond tähendab seda, et mees vedeleb diivanil ja naine teenindab. Ja kes seda ei taha, siis see perekonda ka ei taha. On ka teisi variante olemas ja suurem osa perekondi elavad ikka nii, et mõlemal on hea ja kumbki ei ekspluateeri teist. Ja sellist perekonda tahavad naised väga meelsasti.Muutusid isiklikuks. Ok. See on sinu tase. Aga pole vaja vihata ka inimesi kes tahavad perekonda. Igas kommentaaris ei ole vaja rääkida kui õnnetud on perekonnas elavad naised. kuidas mehed neid orjadena peavad. Kuidas keskeaks on nad läbipõlenud ja õnnetud.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 2 külalist