Vaidlemine

[Külaline]

Kuidas vältida targutamist? Kui keegi ütleb, et kes sinuga vaielda jõuab või sina oled ju kõige targem. Kas see näitab üle piiri minemist või teine ei taha tunnistada, et tal polnud õigus?
Ka siit saab lugeda, kuidas paljud teemad lähevad vaidluseks, kus püütakse solvanguga teist paika panna. Kas naudite vaidlemist, ja kas see võib olla ka tore?

[Egalitaar]

Kuidas vältida targutamist? Kui keegi ütleb, et kes sinuga vaielda jõuab või sina oled ju kõige targem. Kas see näitab üle piiri minemist või teine ei taha tunnistada, et tal polnud õigus?
Ka siit saab lugeda, kuidas paljud teemad lähevad vaidluseks, kus püütakse solvanguga teist paika panna. Kas naudite vaidlemist, ja kas see võib olla ka tore?

Sõltuvalt sellst kas vaieldakse või sõimatakse. Kas argumenteeritakse või solvatakse. Kas püsitakse teemas või minnakse isiklikuks. Seda juhtub siin - ja juhtus PK's. Pigem pannakse teema põlema ja siis kinni...

Vältimiseks tuleb vastane sinnapaika jätta. Las siis annab oma viimase verbaalse laksu, või siis hakkab foorumis vaenama. Näe, isegi siin on foorumlasi kes näivad mäletavat mõningaid PK tegelasi nimepidi, ja venitavad oma vaenu edasi...

[Külaline]

Kui keegi ütleb, et kes sinuga vaielda jõuab või sina oled ju kõige targem. Kas see näitab üle piiri minemist või teine ei taha tunnistada, et tal polnud õigus?

See võib olla pehme viis väljendamaks, et "lolliga" ei ole mõtet vaielda/targem annab järele. Mõni ajab ju lõputult oma õigust taga või surub oma arvamust peale, samal ajal kui ise üldse matsu ei jagagi, aga mis sa sellisega siis vaidled, kui tal on ainult oma tõde.

Üks selline ilmeksimatu on mul ka tutvusringkonnas, ühe lähedase abikaasa, kes on täiesti õudne vaidleja ja vahel tundub, et ainult põhimõtte pärast on vaja kõike risti vastupidi teha, et näidata, et ainult tema viis ja arusaam on õige. Paraku lähedasel seal majas ka eriti sõnaõigust pole ja ta on väga järeleandlik, sest vaidlemine viib ainult tülini.

Minuga on ka üritatud siin foorumis vaielda. Alati on olnud see olukord, et kukutakse liigselt ise juurde fantaseerima ja/või ei saada loetust aru. Nii kui tulevad mingid ad hominem rünnakud, siis pole mõtet selliste tühja lahmijate peale rohkem aega raisata.

[Külaline]

Väga lahe on vaielda inimesega kes ei lähe isiklikuks. See on nagu mäng, aga kui minnakse isiklikuks, sest solvutakse, siis ei suudeta leppida teise arvamusega. Ameerikas on lausa vaidlusklubid olemas, inimesed saavad kokku ja hakkavad midagi vaidlema, arendavad argumenteerimise oskuseid.

[Külaline]

Väga lahe on vaielda inimesega kes ei lähe isiklikuks. See on nagu mäng, aga kui minnakse isiklikuks, sest solvutakse, siis ei suudeta leppida teise arvamusega. Ameerikas on lausa vaidlusklubid olemas, inimesed saavad kokku ja hakkavad midagi vaidlema, arendavad argumenteerimise oskuseid.

Ameeriklaste vaidlusklubid on naljanumber, võidab see kes kiiremini ja kõvemini kisab. Argumente ei kuulata vastastikku ega lükata teise omi ümber, vaid vuristatakse enda ettevalmistatud ja sisseharjutatud kõnepunktid vaheldumisi ette. Eriti tobedaks teeb selle asjaolu, et valmistatakse ette nii poolt, kui vastuargumentidega etteaste. Omi mõtteid, arvamusi ega nende põhjendamist ei kusagil.

[Külaline]

Postitus on kustutatud

Ja siin on meil näide igasuguse põhjuseta isiklikuks minemisest. Sest tema arvas teismoodi - milline jultumus.
Sellistega vaielda ei ole ilmselgelt mõtet.

[Külaline]

Kuidas vältida targutamist? Kui keegi ütleb, et kes sinuga vaielda jõuab või sina oled ju kõige targem. Kas see näitab üle piiri minemist või teine ei taha tunnistada, et tal polnud õigus?
Ka siit saab lugeda, kuidas paljud teemad lähevad vaidluseks, kus püütakse solvanguga teist paika panna. Kas naudite vaidlemist, ja kas see võib olla ka tore?

Vaidlused on head, sest, nagu see ütlemine on - "vaidlustes selgub tõde". Just vaidluse käigus võib keegi võib välja öelda mingi argumendi, mille kohta taipad, oh sa - ma ei oleks ise selle peale tulnudki, aga selles on iva! Et jah, see võibki olla nii. Seetõttu mulle meeldib nii teiste vaidlusi lugeda ja ka ise vaielda vahel.

Solvangud - no tavaliselt siis ei ole sealt enam midagi võtta.

Ei meeldi ka need, kes vaidlevad selleks, et teist inimest tingimata endaga kaasa kiitma saada. No näide: ütled midagi, teine hakkab vastu vaidlema. Jääd kahtlevale seisukohale (väga kindel ei ole ei endas ega selles teise öeldus), samas asi ei tundu nii oluline ka, et selle üle meeletult vaielda. No ja siis kehitadki õlgu ja ütled, et hea küll, ma ei tea, tee siis oma arvamuse järgi. Aga teine läheb hoopiski põlema, püüab meeleheitlikult (kuigi sa ei taha!) sind uuesti vaidlusse tõmmata, midagi tõestada. Oehh, kuidas mulle ei meeldi sellised! Sai ju oma tahtmise - ei, talle ei piisa! Tal on mingi eluküsimus sulle oma seisukoht pähe istutada! Mis aga ei õnnestu ja siis ta on meeletult närvis. Mingi ego värk.

[Külaline]

Postitus on kustutatud

Ja siin on meil näide igasuguse põhjuseta isiklikuks minemisest. Sest tema arvas teismoodi - milline jultumus.
Sellistega vaielda ei ole ilmselgelt mõtet.

Ei ole jah.

[Egalitaar]

Väga lahe on vaielda inimesega kes ei lähe isiklikuks. See on nagu mäng, aga kui minnakse isiklikuks, sest solvutakse, siis ei suudeta leppida teise arvamusega. Ameerikas on lausa vaidlusklubid olemas, inimesed saavad kokku ja hakkavad midagi vaidlema, arendavad argumenteerimise oskuseid.

Aga siin on neid kelle eesmärk ilmselgelt ongi teised närvi ajada ja kaost provotseerida. Kahjuks.

[Külaline]

Ameerikas on lausa vaidlusklubid olemas, inimesed saavad kokku ja hakkavad midagi vaidlema, arendavad argumenteerimise oskuseid.

See on siiski va"itlusklubi ja sela na"itaks isiklikuks solvamiseks minemine puhtat kaotust- argumendid said otsa.

[Külaline]

Kui keegi ütleb, et kes sinuga vaielda jõuab või sina oled ju kõige targem. Kas see näitab üle piiri minemist või teine ei taha tunnistada, et tal polnud õigus?

See võib olla pehme viis väljendamaks, et "lolliga" ei ole mõtet vaielda/targem annab järele. Mõni ajab ju lõputult oma õigust taga või surub oma arvamust peale, samal ajal kui ise üldse matsu ei jagagi, aga mis sa sellisega siis vaidled, kui tal on ainult oma tõde.

Üks selline ilmeksimatu on mul ka tutvusringkonnas, ühe lähedase abikaasa, kes on täiesti õudne vaidleja ja vahel tundub, et ainult põhimõtte pärast on vaja kõike risti vastupidi teha, et näidata, et ainult tema viis ja arusaam on õige. Paraku lähedasel seal majas ka eriti sõnaõigust pole ja ta on väga järeleandlik, sest vaidlemine viib ainult tülini.

Minuga on ka üritatud siin foorumis vaielda. Alati on olnud see olukord, et kukutakse liigselt ise juurde fantaseerima ja/või ei saada loetust aru. Nii kui tulevad mingid ad hominem rünnakud, siis pole mõtet selliste tühja lahmijate peale rohkem aega raisata.

Minul juhtub seda sageli oma mehega. Enamus aega ma ei viitsi alustada vaidlust. Ma isegi ei avalda oma erinevat arvamust. Aga kui ma kuidagi nõustuda ei saa, siis ütlen oma arvamuse. Mees siis jälle oma. Ja mina oma. Kuni mees ütleb et sina oled ju kõige targem

[Külaline]

Väitlus on oluliselt erinev asi kui vaidlus. Väitluses on kohtunik, kes jälgib, et osalised jälgiks reegleid.
Argumendile tuleb vastata argumendiga. Demagoogia ad hominem, ad populum, õlemees ja muud sellised vulgaarsed loogika väänamised toob kohese kaotuse.