Autism või introvertsus/ärevus?

[Külaline]

Kuidas eristada?
Kas on olemas piiripealset autismi, et nagu oleks ja ei ole ka?
Kas on olemas kindlad tunnused mis PEAVAD olema, juhul kui tegu on autismiga?

[Külaline]

Muidugi on olemas. See piir ongi hägune.
Kas sul on seda kindlasti vaja nimetada? Kui igapäevaelu ei sega, siis see on lihtsalt sinu olemus ja iseloom. Vahet pole, kas nimetad introvertsuseks või autismiks.

[Külaline]

Sellega ongi väga raske. Piir on hägune.
Kui nüüd mina ennast tagantjärgi lapsen mõtlen, siis ma oleks raudselt tänapäeva standartite järgi autismi diagnoosi saanud. Ja ilmselt teatud jooni ilmneb ka nüüd täiskasvanuna(ma arvan, et paar linnukest saab pooltest täiskasvanutest kirja). Introvert olen ma raudselt. Selles pole kahtlust ka.
Mu oma 10 tahab ka teatud piirini vaid füüsilist lähedust ja aksepteerin seda. Teine on beebi ja ripub küljes.

-Aga väiksena meeldis mulle üksi olla/üksi mängida. Lasteaed ei tahtnud. Koduse vanaema tõttu ei sunnitud ka. Armastadin värviraamatuid värvida tundide viisi.
-Silma vaatamine võõrastele oli ja on ka täiskasvanuna raske(millegipärast jõllitan inimeste suud!?) Või vaatan kauguesse/maha.
- on teatud toimingud täiskasvanuna, mis peavad minu meelt mööda käima. Kui vaja teen vaikselt ümber. Näiteks pesurestile riiete kuivama panek(eelistan värvide järgi ja sokid peavad alati paaris olema kõrvuti. Lisaks hästi sirgelt kuivama pandud). Nõud peavad kapis virnas ja kuivatusrestil suuruse järjekorras olema.
Koristamisel on ka mul oma standardid.
- füüsilise kontakti "tass" saab väga ruttu täis. Oli lapsena ja ka nüüd täiskasvanuna(imestan, et üldse kaks last olen nõus saanud olema ).

Aga samas keeled hakkavad hästi külge ja näiteka täiesti võõrastega ametiasutustes saan kõik vajalikud asjad aetud. Eelistan kirjutamist aga helistamiseg pole ka probleeme.
Tikke/sundliigutusi ei ole.
Ilmselt olengi oma etipäradeg just seal introvertsuse ja autismi piiril.

[Külaline]

Sellega ongi väga raske. Piir on hägune.
Kui nüüd mina ennast tagantjärgi lapsen mõtlen, siis ma oleks raudselt tänapäeva standartite järgi autismi diagnoosi saanud. Ja ilmselt teatud jooni ilmneb ka nüüd täiskasvanuna(ma arvan, et paar linnukest saab pooltest täiskasvanutest kirja). Introvert olen ma raudselt. Selles pole kahtlust ka.
Mu oma 10 tahab ka teatud piirini vaid füüsilist lähedust ja aksepteerin seda. Teine on beebi ja ripub küljes.

-Aga väiksena meeldis mulle üksi olla/üksi mängida. Lasteaed ei tahtnud. Koduse vanaema tõttu ei sunnitud ka. Armastadin värviraamatuid värvida tundide viisi.
-Silma vaatamine võõrastele oli ja on ka täiskasvanuna raske(millegipärast jõllitan inimeste suud!?) Või vaatan kauguesse/maha.
- on teatud toimingud täiskasvanuna, mis peavad minu meelt mööda käima. Kui vaja teen vaikselt ümber. Näiteks pesurestile riiete kuivama panek(eelistan värvide järgi ja sokid peavad alati paaris olema kõrvuti. Lisaks hästi sirgelt kuivama pandud). Nõud peavad kapis virnas ja kuivatusrestil suuruse järjekorras olema.
Koristamisel on ka mul oma standardid.
- füüsilise kontakti "tass" saab väga ruttu täis. Oli lapsena ja ka nüüd täiskasvanuna(imestan, et üldse kaks last olen nõus saanud olema ).

Aga samas keeled hakkavad hästi külge ja näiteka täiesti võõrastega ametiasutustes saan kõik vajalikud asjad aetud. Eelistan kirjutamist aga helistamiseg pole ka probleeme.
Tikke/sundliigutusi ei ole.
Ilmselt olengi oma etipäradeg just seal introvertsuse ja autismi piiril.

Sina vist üldse eriti ei tea, mis on autism. Ka sellist asja nagu introvertsus pole olemas. Sul on mõned aspergerile omased jooned, aga kas ka mingit diagnoosi, peaks ültema arst, mitte seda ei näita see, et eriti ei meeldi füüsiline kontakt.

[Leevike]

Tänapäeval ongi üks diagnoos- autism, mis hõlmab enda all ka DSM-4 veel esineva Asbergeri sündroomi. Autism ongi spektrum, kus ühes otsas mittefunktsioneerivad autistid ja teises hästifunktsioneerivad autismid. Eelmine Külaline on hästi kirjeldanud ja väidab õigesti, et piir ongi hägune. Nii ongi.
Aga TA-le: autism erineb ka sooti: naistel tihti aladiagnoositud kuna väljendub veidi teisiti. Naised, ka tüdrukud ehk lapseeas, on enam sotsiaalsed kui mehed ja kõik mis sotsiaalset suhtumist puudutab - sümptomid tihti kergemad kui meestel. Need siis eriti autismi kergemal juhul.

[Külaline]

Kuidas eristada?
Kas on olemas piiripealset autismi, et nagu oleks ja ei ole ka?
Kas on olemas kindlad tunnused mis PEAVAD olema, juhul kui tegu on autismiga?

Ah, ei pannud tähele, et küsid väikelapse rubriigis. Kui ametlikult diagnoosi tahta panna, siis loomulikult on kindlad tunnused, mida vaadatakse. Aga see kõik sõltub vanusest jne. Kui vanast lapsest jutt ja mis sulle täpsemalt muret teeb?

[TurvaSiil]

Kuidas eristada?
Kas on olemas piiripealset autismi, et nagu oleks ja ei ole ka?
Kas on olemas kindlad tunnused mis PEAVAD olema, juhul kui tegu on autismiga?

Tõstsin teema ümber

[Külaline]

See oli siiski mõeldud olema väikelapse rubriigis. Autism täiskasvanu puhul on hoopis teine teema, sest täiskasvanud on enamasti juba õppinud ennast suurepäraselt maskima.

Halloo, kõike pole vaja ümber tõsta kogu aeg. Soe soovitus: jätke teemad ümber tõstmata ja modereerige ainult ebaviisakust ja spämmi.

[Külaline]

Sina vist üldse eriti ei tea, mis on autism. Ka sellist asja nagu introvertsus pole olemas. Sul on mõned aspergerile omased jooned, aga kas ka mingit diagnoosi, peaks ültema arst, mitte seda ei näita see, et eriti ei meeldi füüsiline kontakt.

Vastupidi, mina ei tuvastanud varem tsiteeritud lõigus ühtegi aspergerile omast joont. Pigem just on tegu tüüpilise introverdiga.

Aspergerid ei tunneta sotsiaalseid olukordi adekvaatselt, vaid on õppinud neis teatud viisil käituma ehk maskima. Samuti kipuvad nad oma käitumises olema äärmiselt jäigad. Nt minu lähedane teeb endale päevakava telefoni kalendrisse ca veerandtunnise täpsusega kuid ette valmis ja see sisaldab tavapärasrlt spontaanseid tegevusi nagu wc-s käimine, rääkimata täpsetest söögiaegadest. Kui miski tema päevaplaani rikub, läheb ta närvi.

[Külaline]

Vastupidi, mina ei tuvastanud varem tsiteeritud lõigus ühtegi aspergerile omast joont. Pigem just on tegu tüüpilise introverdiga.

Ammuilma ei ole enam sellist mõistet nagu introvert olemas. Veel vähem räägib keegi mingist tüüpilisest introverdiks. Aga noh, vahet pole, eks see oleo siin pigem külanaiste jututuba. Aga TA-le igaks juhuks väike märguanne, et see jutt siin ei ole absoluutselt adekvaatne.

[TurvaSiil]

See oli siiski mõeldud olema väikelapse rubriigis. Autism täiskasvanu puhul on hoopis teine teema, sest täiskasvanud on enamasti juba õppinud ennast suurepäraselt maskima.

Halloo, kõike pole vaja ümber tõsta kogu aeg. Soe soovitus: jätke teemad ümber tõstmata ja modereerige ainult ebaviisakust ja spämmi.

Teemast jäi mulje, et tegu on täiskasvanu murega, mis kogemata on postitatud väikelapse rubriiki. Kui olete TA ja kinnitate, et tegu oli siiski küsimusega lapse kohta, tõstan tagasi.

Mis puudutab teemade ümbertõstmist, siis aeg-ajalt on seda siiski vaja teha, et teemad lihtsamini leitavamad oleksid.

[Kkk]

Nii veider. Mu meelest elementaarne, et pesu tuleb korralikult kuivama panna, mitte suvalt restile visata. Mis siin diagnoosile viitab?

[Külaline]

Vastupidi, mina ei tuvastanud varem tsiteeritud lõigus ühtegi aspergerile omast joont. Pigem just on tegu tüüpilise introverdiga.

Ammuilma ei ole enam sellist mõistet nagu introvert olemas. Veel vähem räägib keegi mingist tüüpilisest introverdiks. Aga noh, vahet pole, eks see oleo siin pigem külanaiste jututuba. Aga TA-le igaks juhuks väike märguanne, et see jutt siin ei ole absoluutselt adekvaatne.

Kuskohast pärineb arvamus, et mõistet "introvert" enam ei kasutata? Introvert tähendab isikut, kes puhkamiseks/taastumiseks vajab omaette olemist ja kelle sotsiaalne patarei tihti on pigem väikese mahuga. Introvertsus, nagu ka ekstravertsus, esineb skaalal ja on paljude isiksusetüüpi kirjeldavate rasmistike osa. Näiteks Myers-Briggs.

[Leevike]

Vastupidi, mina ei tuvastanud varem tsiteeritud lõigus ühtegi aspergerile omast joont. Pigem just on tegu tüüpilise introverdiga.

Ammuilma ei ole enam sellist mõistet nagu introvert olemas. Veel vähem räägib keegi mingist tüüpilisest introverdiks. Aga noh, vahet pole, eks see oleo siin pigem külanaiste jututuba. Aga TA-le igaks juhuks väike märguanne, et see jutt siin ei ole absoluutselt adekvaatne.

Absoluutselt endiselt kasutuses. Näiteks isiksuseteooris, Big Five personality või viiefaktorilise isiksusemudeli järgi on üks dimensioone viiest ekstravertsus: kui palju keegi on ekstravert või introvert. Tutvusringkonnas, perekonnas, töökollektiivis on ju ka selgelt näha kuidas mõni on puhas ekstravert ja introverdid pigem inimestega ei suhtle palju jne.

[viuuviu]

- väiksena meeldis üksi mängida, aga põhjuseks oli rohkem nö. sotsiaalne ärevus (mis mängukaaslane minust arvab, äkki peab tobedaks)

- lastaias ei meeldinud käia, aga selle põhjuseks olid mõned kasvatajad, kes võisid hakata pahandama tühja asja peale (kui ei saanud millestki õigesti aru, jäid koperdama) vms. ja siis teised vahivad, kuidas sa pahandada saad, hakkavad veel naerma, mõte sellisesse olukorda sattumisest oli häiriv. Kui kasvatajad oleks olnud sõbralikud, siis oleks lasteaed olnud isegi ok, sest lasteaia tegevused (millegi meisterdamine, joonistamine või mindi koos rühmaga kuhugi jalutama) mulle meeldisid.

- silma vaatamist võõraste puhul pigem ei, tuttavate puhul polnud viga. Täiskasvanuna ei ole probleemi.

- algklassides tekkis mingi ring, kellega koos mängimine oli ok. Võõraste lastega koos mängida jätkuvalt ei tahtnud, kooli lõpuni.

- füüsilise kontakti "tass" saab ruttu täis. Lapsena ei meeldinud müramine, kõditamine, ei meeldinud pallimängud kehalise tunnis, kus teised ronivad nö. selga ja müksivad. Noorena ei meeldinud paaristantsud (meeldis rohkem üksi või siis nö. paariline eraldi tantsimas). Ei meeldi koos magamine, üksi voodis puhkab kõige paremini välja.

- teismelisena püüdsin kaua lapselikest asjadest ja tegvustest kinni hoida, riietus ja kõik. Täiskasvanute suhetest võisin raamatust lugeda, rääkida nendel teemadel aga eriti ei tahtnud.

- harva ette tulevad asjaajamised saan aetud, aga kui iga päev peab mingeid asju ajama, siis tekib kiiresti väsimus. Halb oleks selline töö, kus peaks mingeid üritusi korraldama, kedagi käsutama vms. Iga kell eelistan parem millegi kallal nokitseda

- inimene samas ruumis, kes keskendub oma asjadele või räägib vahepeal jutte, mida ikka räägitakse, on okei. Igasugu huvitavaid asju saab teada nii ja üldse ei häiri. Enamus ongi sellised. Mingi üks inimtüüp on aga häiriv. Kes näiteks iga laua tagant püsti tõusmise korral pöörab pead, vaatab küsiva näoilmega, küsib, noh või kuhu nüüd lähed vms. Mis neil on, mingi teiste inimeste jälgimise maania või üritavad niimoodi suhtlust üleval hoida, ei tea, aga igal juhul see on jube väsitav ja ebamugav inimtüüp.

[Külaline]

Kuidas eristada?
Kas on olemas piiripealset autismi, et nagu oleks ja ei ole ka?
Kas on olemas kindlad tunnused mis PEAVAD olema, juhul kui tegu on autismiga?

Kas sa pead silmas laste puhul või täiskasvanute puhul?
Klassikalised tunnused on silmside vältimine, enesekeskne maailmatunnetus, korduvad liigutused (eriti lastel nt käte kokku “plaksutamine”). Ei meeldi muudatused plaanides - kõik peab olema ettearvatav. Teatud toite ei pruugi süüa - see võib sõltuda ka toidu värvist. Nt ei söö punaseid toite.
Võib olla ka ühest kindlast teemast väga huvitatud - lipud, jõed jne.
Paraku lastel on areng ka maas, kui tegu spektri teises otsas oleva autismiga.
Naistel avaldub veidi teistmoodi - nt sotsiaalses suhtluses on nad tugevamad, see võib olla tingitud ka paremast imiteerimoskusest.