Estonia: Piht ja teised

[Külaline]

Linde väitis, et ta oli Vahtrasega ühes palatis.

Ja Vahtrase naisele öeldi ametivõimude poolt, et tema mees suri laeva kõrval meres...

[Külaline]

Mina arvan, et Pihti nimel all oli seal haiglas mõnda aega keegi teine ellujääja. Võis ka rootslane olla. Kui palju on eesti ellujääjaid, kes pole selles esmases nimekirjas? Keegi oskab öelda.

[Külaline]

Linde väitis, et ta oli Vahtrasega ühes palatis.

Ja Vahtrase naisele öeldi ametivõimude poolt, et tema mees suri laeva kõrval meres...

Jah ta leiti ametlikult veest surnult. No oletame, et oli elus ja kuna ta nägi Pihti, siis tuli ta ära koristada. Miks teda siis ära ei kaotatud nagu teisi? Milleks peale peksmist oli vaja tagasi vette visata? Parem oleks ju tedagi teadmata kadunuks kuulutada. Seda enam kui oli LIndega ühes palatis ja kindel tunnistaja olemas. Lahkus teadmata suunas haiglast oleks usutavam olnud. Lindega ei juhtunud midagi, kuigi oli tunnistaja.

[Külaline]

See oli ju üks suur telefonimäng. Keegi pidi käsitsi kritseldatud või suuliselt kirja pandud nimesid edasi kuhugi kirjutama ja sealt öeldi neid telefoni ja faksi teel kuhugi järgmisesse kohta, kus oli laul terve virn nimekirju. Sealt nimekirjast tuli omakorda hakata välja noppima, kes on eestlane, kes on rootslane, kes mingi muu riigi kodanik jne. Kes on meeskonnaliige, kes reisija. Seda on rootslased tunnistanud, et käsitsi kirja pandud nimede väljalugemine oli keeruline. Osad pääsenud polnud ju üldse seisundis, mis rääkimist lubas. See pall käis ju kolme riigi vahet, kes varem polnud mingit kriisiõppust omavahel harjutanud.

Oli jah nii, ja siis? Kuidas see sinu kirjutatu peaks mingilgi moel selgitama seda, et nt Pihti ja Veidede nimed siin koos (reaalselt) pääsenute nimedega on, kui nad tegelikult üldse ei pääsenud? Kõik oli ilmselgelt kaootiline ja segane, aga pääsenute nimekirja tehti ikka väga tõenäoliselt selle põhjal, mis inimesed reaalselt päästetud olid. St need inimesed pidid kuskil päästetuna olemas olema. Hästi loogiline on see, et osad jõudsid sinna nimekirja hiljem, mõned polnudki alguses kontaktivõimelised, nende isikute tuvastamisega läks aega jne. Aga vastupidine variant, et inimene on must-valgelt nimekirjas ja siis sealt kaob, ei ole kuigi veenvalt mistahes suure segadusega selgitatav.
[/quote]

Seal nimekirjad on ka surnult leitud isikuid. Ilmselgelt ikka läksid erinevad nimekirjad omavahel mingil hetkel sassi. Küllap mingi lüli seal telefonimängus sai ise ka aru, et talle edastatud nimed on ikka väga valesti kirja pandud ja hakati neid kõrvutama ametlike nimekirjadega ja leiti sealt ehk need nimed, mida need võisid seda paberile pandud Aooov Beeei nime kõige rohkem meenutada.
[/quote]

Oeh. See valesti kirjutamine ei puutu absoluutselt asjasse, korduvalt siin juba räägitud. Võidi ju valesti kirjutada ja pärast nimekirju kõrvutada, aga mingit muud nime suvaliselt just Avo Pihtiks ikka ei parandanud ju, kaua võib sellest jahuda. Nimekujud võisid olla vigased, aga olid täiesti eksimatult äratuntavad kogu aeg. Ainuke teoreetiline variant tõesti, et segi läksid päästetute ja meeskonnaliikmete nimekirjad, et keegi mingis meeltesegaduses luges kellelegi ette (muude, reaalselt päästetud inimeste nimedega vaheldumisi??) mõned suvalised nimed laevameeskonna nimekirjast. See tundub ka äärmiselt utoopiline variant ja keegi juba eespool selgitas, miks see üldse pole tõenäoline.

[Külaline]

Linde väitis, et ta oli Vahtrasega ühes palatis.

Ja Vahtrase naisele öeldi ametivõimude poolt, et tema mees suri laeva kõrval meres...

Jah ta leiti ametlikult veest surnult. No oletame, et oli elus ja kuna ta nägi Pihti, siis tuli ta ära koristada. Miks teda siis ära ei kaotatud nagu teisi? Milleks peale peksmist oli vaja tagasi vette visata? Parem oleks ju tedagi teadmata kadunuks kuulutada. Seda enam kui oli LIndega ühes palatis ja kindel tunnistaja olemas. Lahkus teadmata suunas haiglast oleks usutavam olnud. Lindega ei juhtunud midagi, kuigi oli tunnistaja.

Laevasüsteemide insener Henrik Sillaste, kes pääses kaaduvast laevast üle noatera, roninud korstnas 23 meetrit mööda päästetreppi, ütles sakslastest uurijatele, et ESCO (Eesti Merelaevandus ehk Estonian Shipping Company Ltd., lühend ESCO) ähvardas kõiki ellujäänud meeskonnaliikmeid kiire vallandamisega, kui “nad räägivad komisjoniliikmetele, ajakirjanikele või teistele huvilistele midagi, mis kahjustab ESCO huvisid, ning see hirmutas tunduvalt kõiki ellujäänud meeskonnaliikmeid. Lisaks küsitleti meeskonnaliikmeid korduvalt. Sageli olid nende tunnistuste olulised osad igal küsitlusel erinevad, kuid muutunud väidete korral täpsustamist ei nõutud. Vahikorra vanemmadrus Silver Linde muutis oma ütluste põhidetaile mitu korda.

Allikas: Drew Wilson "Auk" https://www.nommeraadio.ee/meedia/pdf/R ... %20alt.pdf

[Külaline]

Lisaks:

1994. aasta 7. oktoobri Dagens Nyheterile on Estonia vahimadrus Silver Linde rääkinud, et kell 00.30 oli ta autotekil ja tundis lööki ja kukkus maha. DNi järgi teatas ta sellest raadiosaatja kaudu sillale, kus tema sõnul olid siis teine tüürimees Peeter Kannussaar, kolmas tüürimees Andres Tammes ja kapten Arvo Andersson. Kui ta üleval oli, vastas Kannussaar telefonikõnele, mis teatas veest esimesel tekil, ja Linde saadeti kontrollima. Selge, et see pidi olema enne kella 1.00.

Hiljem on Linde komisjonile öelnud, et sillale tagasi tulles kohtas ta teist tüürimeest Tormi Ainsalu ja neljandat tüürimeest Kaimar Kikast, kell pidi olema üle ühe, kirjutab Björkman. Linde on komisjonile öelnud, et ta ei kohanud Kannussaart, Tammest ega kaptenit. Kolmas mehaanik Margus Treu on komisjonile öelnud, et Linde ütles teisele tüürimehele Tormi Ainsalule, et autotekil on vesi. Treu on komisjonile öelnud ka, et tema nägi vett rambi juurest laeva tulemas.

Komisjon on kinnitanud, et pärast seda, kui Linde läks sillalt ära, oli kapten sillal, kell oli 1.25. Ka esimene ohvitser Juhan Herma oli komisjoni andmeil tekil. Sillalt leiti kolm surnukeha, kes komisjoni arvates olid Herma, Ainsalu ja Kikas. Nii arvatakse Björkmani sõnul sellepärast, et Treu sõnu kinnitada. Tema enda arvates jäid sillale kapten, Herma ja Kannussaar.

Allikas: https://www.postimees.ee/2509953/veel-u ... l-veepinda

Ehk et ajalehele ütles Linde, et kapten ning teine ja kolmas tüürimees olid kell 1 sillal. Komisjonile ütles ta aga, et neid seal polnud.

[Külaline]

Helsingi Soomes narkoäri eest üheksaks aastaks vangi mõistetud reisilaeva Estonia endine vahimadrus Silver Linde (30) arvab, et Soome politsei lavastas ta kuriteos süüdi Estonia laevahuku pärast. /.../ Linde ütles, et temalt saadud ja lõppraportisse kirjutatud tunnistuses võivad olla valed kellaajad, sest teda kuulasid üle mitmed eri keelt rääkivad inimesed, kes püüdsid teda tunnistuste andmisel ka mõjutada. Linde sõnul viisid Estonia huku uurijad ta endast nii välja, et ta nõustus “nende poolt pakutava” tunnistusega. “Ma tahtsin vaid, et nad mind rahule jätaksid,” rääkis Linde. “Ütlesin neile, et olgu-olgu, las siis olla nii nagu te tahate, ainult jätke mind ükskord rahule.”

https://epl.delfi.ee/artikkel/50798873/ ... -vandenoud

[Külaline]

Jutta Rabe kohtus teleintervjuu salvestamise eesmärgil Estonia viimase vahimadruse Silver Lindega, kes kahe tunnistaja juuresolekul kinnitas, et ta viibis Kalev Vahtrasega ühes palatis. Linde tunnistab, et Turu haiglas viibides paigutati ta kolleeg Vahtrasega ühte palatisse ning tal oli selle üle hea meel. Vahtras oli täie elu ja tervise juures ja nad vestlesid Lindega. Vahtrasel oli küll madal kehatemperatuur, kuid muid vigastusi mehel ei olnud, kinnitab Linde. «Teda soojendati soojade tekkidega,» vahendab Rabe Linde sõnu. Linde väitel viidi Vahtras ühel hetkel minema. «Läksin ühte teist kolleegi, Victor Psnetsoid vaatama, ja tulime siis koos Kalevi juurde, aga siis oli ta juba minema viidud. Koos voodiga,» kinnitab Linde. Kui Linde küsis haigla õelt Vahtrase ümberpaigutamise kohta selgitusi, teadis see rääkida, et mees viidi üle ühte teise haiglasse. Rabe kirjutab, et kontakteerus pärast Lindelt tunnistuse saamist Turu haigla tollase peaarsti Antti Järskalaineniga, kes keeldus Rabele informatsiooni edastamast, viidates andmekaitseseadustele, kuid rääkis, et üks kummaline seik hukupäevast meenub talle küll. Järskalaineni sõnul telliti sellele samale haigele Rootsist helikopter, et teda Rootsi transportida. Järskalainen ei osanud öelda, millised vigastused sellel isikul olid, et talle Rootsist helikopter telliti. Peaarst nägi hiljem protokollist, et see meespatsient suri enne, kui kopter Turu haiglasse kohale jõudis. Millegipärast transporditi mees aga siiski Rootsi edasi, rääkis peaarst Rabele. Järskalainen pidas seda kummaliseks kahel asjaolul, esiteks, kuna surnud patisente ei transpordita kunagi edasi ning teiseks, kuna kõik eestlasest surnud viidi hoopis Helsingisse kohtuarstlikku meditsiini instituuti. See Eesti mees aga transporditi Rootsi. Rabe kirjutab oma pöördumises veel, et Vahtrase pääsemist kinnitas Turu haigla ka mehe abikaasale, Ruth Vahtrasele, hiljem öeldi talle aga, et mees leiti merest surnuna. Vahtras on pääsenute hulgas ka mitmes nimekirjas, ühes nimekirjas on ka mehe kehatemperatuur. «See on küll madal, kuid surnute temperatuuri ju ei mõõdeta,» spekuleerib Rabe. Ruth Vahtrase sõnul olid Eestisse saadetud surnukehal peksmise jäljed, keha oli kaetud verevalumitega ning kaelal olid torkehaavad. Rabe sõnul lahati surnukeha abikaasa protestidest hoolimata Soomes, surmapõhjuseks toodi hüpodermia. Ühel paberil on kirjas, et Kalev Vahtras uppus laeva juures. Ruth Vahtrasele enne hukkunu kodumaale toimetamist Eesti kaitsepolitseis näidatud piltidel hiljem surnukehal avastatud ning nähtud vigastusi ei olnud. Ruth Vahtrase arvates oli Kapos nähtud fotodel pildistatud tema magavat meest, mitte surnud inimest. Eestisse toodud keha oli aga elanud üle midagi kohutavat, see ei sarnanenud piltidel olnud mehega, on Vahtras varem ajakirjandusele öelnud. Kalev Vahtrasega ühes päästeparves viibinud laevakokk Peeter Palgunov on tunnistanud, et kui tema parvelt minema viidi, jäi Vahtras sinna täies elujõus. Soome kohtuarstlikku meditsiini laborist kinnitati Rabele, et surnukehale tekkisid vigastused, kui see jõudis kiviklibusele rannale. Ruth Vahtrasele koju saadetud riided olid aga vigastuseta, ainult veidi verised. Rabe peab seda kummaliseks. Samuti välistab see Rabe sõnul asjaolu, et mees oleks kopteri trossi otsast merre kukkunud. «Riided oleks siis rebenenud olnud,» väidab Rabe oma pöördumises.

https://www.postimees.ee/1924097/jutta- ... ev-vahtras

[Külaline]

Jah Linde andis korduvalt vasturääkivaid tunnistusi. Ühtlasi hea näide, kui kerge on kuulujuttu ringlema panna. Igaüks valib selle versiooni, mis talle meeldib, Pane sinna juurde ka hooletus, kiirustamine ja plähmerdamine, mitme riigi ja erinevate keelte segapuder ja tulemuseks ongi segadus.

[Külaline]

Helsingi Soomes narkoäri eest üheksaks aastaks vangi mõistetud reisilaeva Estonia endine vahimadrus Silver Linde (30) arvab, et Soome politsei lavastas ta kuriteos süüdi Estonia laevahuku pärast. /.../ Linde ütles, et temalt saadud ja lõppraportisse kirjutatud tunnistuses võivad olla valed kellaajad, sest teda kuulasid üle mitmed eri keelt rääkivad inimesed, kes püüdsid teda tunnistuste andmisel ka mõjutada. Linde sõnul viisid Estonia huku uurijad ta endast nii välja, et ta nõustus “nende poolt pakutava” tunnistusega. “Ma tahtsin vaid, et nad mind rahule jätaksid,” rääkis Linde. “Ütlesin neile, et olgu-olgu, las siis olla nii nagu te tahate, ainult jätke mind ükskord rahule.”

https://epl.delfi.ee/artikkel/50798873/ ... -vandenoud

See tüüp ei jäta usaldusväärset muljet. Nüüd on tal muidugi alati vabandust varnast võtta, kui vaja mingeid oma susserdamisi ja valesti elatud elu puhtaks rääkida.

[Külaline]

Kui kellelgi oli plaanis Piht kõrvaldada, siis oli selleks eesti. Sest laevalt pääsenutest ülejäänud eestlased siiski relvaveost midagi ei saanudki teada kui nad nüüd juhuslikult nina asjasse ei toppinud. Aga Piht oleks eestile olnud väga valus tunnistaja kui ta oleks ellu jäänud. Teda oleks ülekuulatud kõikide riikide poolt, lõpuks oleks relvavedu välja tulnud.

Ja kuidas eestlased ta sealt välismaa haiglast küll eemaldada oleks saanud? 1994 aastal oli Eesti eikeegi. Teisel otsas pidi ka olema keegi, kes relva vastu võttis. Huvitav, et Piht oli ainuke, kes midagi sellest teadist ja see on siiani nii suur maailmatuma saladus. Milleks Pihti eemalda, kui sul on merepõhjas ilmselged asitõendid, kas on relvad või ei ole relvad.

Miks ei saanud sinna haiglasse kohe eestis minna keegi ja asi ära teha? Kaalul oli sadade inimeste saatus eestis kui ka rootsis, sest ka rootsis pidi ju valitsuse tasandil keegi relvavedusid toetama. Merepõhjast pole keegi asitõendeid välja toonud, laev on tagurpidi, kogu sisemus on sodi ja need relvad on sinna ära roostetanud. Lõpetuseks on paljud ka tänaseks surnud. Kuigi paljud on nõudnud läbi aegade laeva ülestõstmist, siis seda pole tehtud ega tehtagi, nüüd pole sealt ammu enam midagi otsida.

[Külaline]

Pole nad sinna midagi nii ära roostetanud, et ei saaks kindlaks teha, et tegemist relvadega. Demineeritakse siiani maailmasõjaaegseid lõhkekehasid vees. Relvade veost teaks sel juhul palju teisi inimesi. Terve talv, miks see Piht oleks pidanud olema see suur lobamokk, kes oli vaja suisa elimineerida, mingeid muid võimalusi tema vaikima panekuks poleks olnud. Ta polnud kapteni ülesannetes ja poleks tal ka olnud mingeid erilist info laeva uppumise kohta. Relvavedu võis olla, kas just sel ööl, aga see ei olnud uppumise põhjuse ja selle koha pealt oleks saanud temaga riikliku diili teha, et vaikib edasi. Muudes uppumise muljetest rääkigu palju tahab.

[Külaline]

Kui kellelgi oli plaanis Piht kõrvaldada, siis oli selleks eesti. Sest laevalt pääsenutest ülejäänud eestlased siiski relvaveost midagi ei saanudki teada kui nad nüüd juhuslikult nina asjasse ei toppinud. Aga Piht oleks eestile olnud väga valus tunnistaja kui ta oleks ellu jäänud. Teda oleks ülekuulatud kõikide riikide poolt, lõpuks oleks relvavedu välja tulnud.

Ja kuidas eestlased ta sealt välismaa haiglast küll eemaldada oleks saanud? 1994 aastal oli Eesti eikeegi. Teisel otsas pidi ka olema keegi, kes relva vastu võttis. Huvitav, et Piht oli ainuke, kes midagi sellest teadist ja see on siiani nii suur maailmatuma saladus. Milleks Pihti eemalda, kui sul on merepõhjas ilmselged asitõendid, kas on relvad või ei ole relvad.

Miks ei saanud sinna haiglasse kohe eestis minna keegi ja asi ära teha? Kaalul oli sadade inimeste saatus eestis kui ka rootsis, sest ka rootsis pidi ju valitsuse tasandil keegi relvavedusid toetama. Merepõhjast pole keegi asitõendeid välja toonud, laev on tagurpidi, kogu sisemus on sodi ja need relvad on sinna ära roostetanud. Lõpetuseks on paljud ka tänaseks surnud. Kuigi paljud on nõudnud läbi aegade laeva ülestõstmist, siis seda pole tehtud ega tehtagi, nüüd pole sealt ammu enam midagi otsida.

Eesti saatkond Rootsis püüdis seda teha, aga neile ei antud luba. Saatkond esitas ametliku kaebuse, et miks saadikul ei lubata kohtuda päästetutega ega öelda ka päästetute nimesid ega ka arvu mitte.

On 01.10.1994 the Republic of Estonia Embassy in Sweden sent a note to the Swedish Ministry of Foreign Affairs concerning the fact that the Estonian consul was not allowed any access to the surviving Estonian citizens brought to the hospitals in Sweden and no information was given about them, and such attitude was in direct contradiction with the Vienna Convention on Consular Relations. Toomas Tammeo who was Estonian consul at that time, confirmed to the Chairman of the Committee that he indeed got no information from the Swedish authorities about the accident and the survivors. Also, during the first days after the accident he was not allowed to meet Estonian survivors; the hospitals did not even tell him the number and names of Estonians who stayed in the hospital.
https://estoniaferrydisaster.net/estoni ... .2+3+4.htm

[Külaline]

Kui kellelgi oli plaanis Piht kõrvaldada, siis oli selleks eesti. Sest laevalt pääsenutest ülejäänud eestlased siiski relvaveost midagi ei saanudki teada kui nad nüüd juhuslikult nina asjasse ei toppinud. Aga Piht oleks eestile olnud väga valus tunnistaja kui ta oleks ellu jäänud. Teda oleks ülekuulatud kõikide riikide poolt, lõpuks oleks relvavedu välja tulnud.

Ja kuidas eestlased ta sealt välismaa haiglast küll eemaldada oleks saanud? 1994 aastal oli Eesti eikeegi. Teisel otsas pidi ka olema keegi, kes relva vastu võttis. Huvitav, et Piht oli ainuke, kes midagi sellest teadist ja see on siiani nii suur maailmatuma saladus. Milleks Pihti eemalda, kui sul on merepõhjas ilmselged asitõendid, kas on relvad või ei ole relvad.

Miks ei saanud sinna haiglasse kohe eestis minna keegi ja asi ära teha? Kaalul oli sadade inimeste saatus eestis kui ka rootsis, sest ka rootsis pidi ju valitsuse tasandil keegi relvavedusid toetama. Merepõhjast pole keegi asitõendeid välja toonud, laev on tagurpidi, kogu sisemus on sodi ja need relvad on sinna ära roostetanud. Lõpetuseks on paljud ka tänaseks surnud. Kuigi paljud on nõudnud läbi aegade laeva ülestõstmist, siis seda pole tehtud ega tehtagi, nüüd pole sealt ammu enam midagi otsida.

Sest Eesti polnud mingi autoriteet ja tegija 1994. Kaks valitsust leppisid kokku illegaalses relvaveos? Samahästi oleks need isikud valitsusest saanud Pihtiga kokku leppida, millest ta rääkida ei tohi. Kui ta juba enne seda õnnetust oli pühendatud nii tähtsasse riiklikkusse saladusse ja andud allkirjad saladuse pidamiseks, miks siis peale õnnetust oleks pidanud midagi teisi olema? Miks ta poleks sinu arvates saanud öelda, et mingeid relvi pardal polnud. Tema oleks ju avalikuks tulemise korral samuti essu sees olnud. Näe ise kapten ja teadis jne. Tema karjäär4 oleks läbi olnud. Arvad, et karjus seal haiglas, kuidas tema tahab relvaveost rääkida ja lööge või maha?

[Külaline]

28.09.1994
* Rootsi peaminister Carl Bildt teeb avalduse, et parvlaev uppus tehniliste rikete tõttu.
* Bildti abi kaptenleitnant Emil Svensson teatab sõnaselgelt, et vrakki ei tohi üles tõsta.

4.-10.12.1994
Rootsi valitsuse järelevalve all sukelduvad vrakile firma Rockwater päästetuukrid. Pärast seda, kuid nad on parvlaeva üle vaadanud, kirjutatakse aruandesse, et surnukehad ja vraki saab üles tõsta.

Jaanuar 1995
* Rootsi võimud teatavad, et surnukehad jäävad välja toomata ning vrakk kaetakse betoonsargaga.
* Rootsi mõjutab kõiki Läänemere-äärseid riike kirjutama alla hauapaiga lepingule; nõnda keelatakse igasugune lähenemine vrakile. Mereväealused ja kaldaseadmed jälgivad vraki asupaika ööpäev läbi. Keelust üleastujad vahistatakse.

Juuni 1995
Pärast avalikkuse tugevat vastuseisu loobutakse betoonsarkofaagi kavatsusest.

1996
Laevahuku ühises uurimiskomisjonis (JAIC) valitseb segadus:
* Komisjoni esimees, eestlane Andi Meister, astub tagasi, väites, et Rootsi varjab tõendeid.
* Rootslane Olof Forssberg astub tagasi, väidetavalt haldusvea tõttu. Tegelik põhjus jääb varjatuks.
* Rootslane Bengt Schager astub tagasi, väites, et komisjon võltsib informatsiooni.

1998
* Avalikkuse jätkuv nõudmine, et ohvrid üles tõstetaks, sunnib Rootsit moodustama probleemi uurimiseks komisjoni. Peter Örni juhitud grupp leiab, et surnukehad tuleks üles tõsta.
• Rootsi keeldub sellest soovitusest, väites, et Soome ja Eesti olevat selle vastu.

2000
Sõltumatud uurijad, ameeriklane Gregg Bemis ja saksa ajakirjanik Jutta Rabe, organiseerivad omavolilise sukeldumise vrakile. Rootsi sõjavägi üritab neid edutult takistada. Tuukrid toovad pinnale metalliproove, mille analüüsimine kolmes eri laboris tunnistab, et neid on mõjutanud plahvatusjõud. Saksa valitsuse alluvuses tegutsev labor saab teistsugused tulemused ja Rootsi valitsus tunnistab esimesed kolm kehtetuks. Bemist ja Rabet ähvardab vahistamine, kui nad peaksid Rootsis jala maale tõstma.

2001
Ettepanek arutada Rootsi parlamendis Estonia juhtumi uurimise taaselustamist lükatakse tagasi.

Detsember 2004
Rootsi tolliohvitser katkestab aastaid kestnud vaikimise ja tunnistab, et reisiparvlaeval Estonia veeti Nõukogude sõjaväevarustust. Rootsi alustab juurdlust.

Jaanuar 2005
Rootsi valitsuse korraldatud juurdlus tuvastab, et parvlaeval Estonia veeti tõesti sõjavarustust mitmel nädalal enne katastroofi, kuid mitte selle uppumise ööl. Võimud keelduvad täpsustamast, missuguse varustusega oli tegemist või kes oli sanktsioneerinud selle ostmise.

2006
Üle 750 surnukeha lebab endiselt 40 kilomeetri kaugusel Soomest 70 meetri sügavusel merepõhjas.

https://www.nommeraadio.ee/meedia/pdf/R ... %20alt.pdf

[Mauno69]

Kui Pihti jt kaotamine üldse aset leidis, siis ainus variant saigi olla see, et relvavedu ja laevahukk olid kuidagi seotud. Muidu Piht saanuks alati öelda, et ta ei teadnud sellest lastist midagi ja suurt probleemi pole. Suur probleem sai olla siis kui näiteks laevale anti korraldus (telefonikõne väidetavalt einselni telefonilt), laev ümber keerata ja tagasi tulla või muidu.... Meeskond koos Pihtiga? Keeldusid sellest. Ja siis juhtus midagi.

[Külaline]

Suur probleem sai olla siis kui näiteks laevale anti korraldus (telefonikõne väidetavalt einselni telefonilt), laev ümber keerata ja tagasi tulla või muidu.... Meeskond koos Pihtiga? Keeldusid sellest. Ja siis juhtus midagi

Ainult et Piht ei olnud laeval kaptenina. Ta oli reisijana.

[Külaline]

Kui Pihti jt kaotamine üldse aset leidis, siis ainus variant saigi olla see, et relvavedu ja laevahukk olid kuidagi seotud. Muidu Piht saanuks alati öelda, et ta ei teadnud sellest lastist midagi ja suurt probleemi pole. Suur probleem sai olla siis kui näiteks laevale anti korraldus (telefonikõne väidetavalt einselni telefonilt), laev ümber keerata ja tagasi tulla või muidu.... Meeskond koos Pihtiga? Keeldusid sellest. Ja siis juhtus midagi.

Et pihtil oli peas traadid, millega kõnet vastu võtta ja siis nad läksid koos tantsutüdrukutega ja tirisid visiiri katki?

[Külaline]

Ainult et Piht ei olnud laeval kaptenina. Ta oli reisijana.

No Piht sai ju selle ähvarduse Andressonile edasi anda, ja minu teada kõne läkski otse Arvole.

[Külaline]

Et pihtil oli peas traadid,

Ei ole naljakas