Laste pärast koos

[Külaline]

1. Kas sa annaksid sellise soovituse oma lapsele?
2. Sul on tõenäoliselt rohkem kui pooled eluaastad alles ees. Mõtle, kas sa tahad võtta endalt võimaluse veel romantilist armastust tunda.
3. Keegi ei tule sulle pärast oma õnne ohverdamise eest aitäh ütlema.

[Külaline]

1. Kas sa annaksid sellise soovituse oma lapsele?
2. Sul on tõenäoliselt rohkem kui pooled eluaastad alles ees. Mõtle, kas sa tahad võtta endalt võimaluse veel romantilist armastust tunda.
3. Keegi ei tule sulle pärast oma õnne ohverdamise eest aitäh ütlema.

See viimane punkt võib lõppeda ka nii, et laps on hoopis pahane su peale.
Mul ka ema elas vaid mehele ja oli "laste pärast" koos. Poleks seda jaburust olnud, oleks meil kõigil helgem elu olnud. Ja ega me lapsena mida öelnud ka. Aru saime küll.
Ütlesin lõpuks täiskasvanuna ka emale, et ammu oleks pidanud eraldi minema. Kui lõpuks suhted ikka päris pahaks läksid neil, siis m6na olin 11.ndas klassis. Valus oli küll alguses lapsepõlvekodust ära kolida aga samas oli megasuur kergendus.

[Külaline]

Viimane punkt võib lõppeda ka sellega, et laps mõtleb et ema ilka ei püüdnud piisavalt. Sest mis isal häda. Tore isa on.
Ja tegelikult mul endal ka juba läks meelest mis mehel siis häda oli. Ei joo, tööl käib, lastele on tore isa. Ah nääklete, meenus. Kas pole võlts kui ollakse kõiges ühel meelel? Või ei teki üldse tülisid? Nojah, meil ei teki tõesti. Sest ma jubedalt kardan tülisid ja lahkhelisid. Aga see pole ka vist ok olukord.

[Külaline]

Viimane punkt võib lõppeda ka sellega, et laps mõtleb et ema ilka ei püüdnud piisavalt. Sest mis isal häda. Tore isa on.
Ja tegelikult mul endal ka juba läks meelest mis mehel siis häda oli. Ei joo, tööl käib, lastele on tore isa. Ah nääklete, meenus. Kas pole võlts kui ollakse kõiges ühel meelel? Või ei teki üldse tülisid? Nojah, meil ei teki tõesti. Sest ma jubedalt kardan tülisid ja lahkhelisid. Aga see pole ka vist ok olukord.

Ei näinud selles tekstis ühtegi viidet paarisuhtele. Tore tõesti, kui toanaaber ei joo ja tööl käib (päris põrandal latt muidu).

Kust see laps teab, palju ema püüdis või ei püüdnud? Aga isa? Seda ei küsi, miks ema üldse ära tahtis minna ja miks isa piisavalt ei pingutanud?

Vanematiitel muide lahkuminekuga ära ei kao. Hea vanem ei võrdu hea suhtepartner.

[Külaline]

Viimane punkt võib lõppeda ka sellega, et laps mõtleb et ema ilka ei püüdnud piisavalt. Sest mis isal häda. Tore isa on.
Ja tegelikult mul endal ka juba läks meelest mis mehel siis häda oli. Ei joo, tööl käib, lastele on tore isa. Ah nääklete, meenus. Kas pole võlts kui ollakse kõiges ühel meelel? Või ei teki üldse tülisid? Nojah, meil ei teki tõesti. Sest ma jubedalt kardan tülisid ja lahkhelisid. Aga see pole ka vist ok olukord.

Ei näinud selles tekstis ühtegi viidet paarisuhtele. Tore tõesti, kui toanaaber ei joo ja tööl käib (päris põrandal latt muidu).

Kust see laps teab, palju ema püüdis või ei püüdnud? Aga isa? Seda ei küsi, miks ema üldse ära tahtis minna ja miks isa piisavalt ei pingutanud?

Vanematiitel muide lahkuminekuga ära ei kao. Hea vanem ei võrdu hea suhtepartner.

No näed. Kui sina oleks see laps siis sina ju tead oma arust kõike. Ja nii saabki ema süüdistada, sest kui head tulemust pole püüdlusel, on vähe püütud. Tegelikult näeb laps ka kuidas need tülid tekivad ja kumb neid tekitab. Mida selle 2 nädalaga nii juhtub kodus. Äkki naine on liiga ülemus. Ma pole 2 kuud koristanud. Midagi ei juhtunud. Tolmu on ainult. Asjad on laiali. Täna hakkasin koristama. Kedagi teist ka ei häirinud, et ise hakkaks koristama

[Külaline]

Ma pole 2 kuud koristanud. Midagi ei juhtunud. Tolmu on ainult. Asjad on laiali. Täna hakkasin koristama. Kedagi teist ka ei häirinud, et ise hakkaks koristama

Seda sa siin tuututad pidevalt, et koristada pole üldse vaja ja naised teevad tühjast tüli. Aga kõik ei soovi elada nagu asotsiaal mustas ja koristamata korteris. See pole küll asi, millega uhkustada.

[Külaline]

See viimane punkt võib lõppeda ka nii, et laps on hoopis pahane su peale.
Mul ka ema elas vaid mehele ja oli "laste pärast" koos. Poleks seda jaburust olnud, oleks meil kõigil helgem elu olnud. Ja ega me lapsena mida öelnud ka. Aru saime küll.
Ütlesin lõpuks täiskasvanuna ka emale, et ammu oleks pidanud eraldi minema. Kui lõpuks suhted ikka päris pahaks läksid neil, siis m6na olin 11.ndas klassis. Valus oli küll alguses lapsepõlvekodust ära kolida aga samas oli megasuur kergendus.

Selles on suur vahe, kas läbisaamine on muidu normaalne ja mees on hea isa- kui on, siis lapsed võidavad pereelust- noh, kui tegelikult midagi nagu viga eriti ei ole, lihtsalt tüdinud ja heameelega läheks lahku. Hellitasin mõtteid ja panin tähtaegu. Õnneks minu puhul oli tegu mööduva mõõneperioodiga, mis lihtsalt tiksus ennast lõpuni ja nüüd on suhe jälle korras ja hea, enam selliseid mõtteid pole. Pikas abielus juhtub neid mõõnu ja soojemaid perioode ikka.

Teine asi hoopiski on olukord, kui mees peksab, joob, petab ja on kodus põhiliselt kõige negatiivse allikas. Siis loomulikult lapsed ei mõista, miks ema iseennast ja neid kannatama pani.

[Külaline]

Ma pole 2 kuud koristanud. Midagi ei juhtunud. Tolmu on ainult. Asjad on laiali. Täna hakkasin koristama. Kedagi teist ka ei häirinud, et ise hakkaks koristama

Seda sa siin tuututad pidevalt, et koristada pole üldse vaja ja naised teevad tühjast tüli. Aga kõik ei soovi elada nagu asotsiaal mustas ja koristamata korteris. See pole küll asi, millega uhkustada.

Ega ma ei uhkustagi. Aga ühe korraarmastus võib viia tülideni ja lahutuseni ja see on halb.

[Külaline]

Ma olen lapse pärast koos. Lahkuminek tähendaks kohtuvaidlusi, pasarahet, laimu. Ongi nii vihane ja kättemaksuhimuline mees. Ei suuda väikese lapse kasvatamise kõrvalt kõige sellega tegelemist ette võtta. Kes lapsele lahutuse ajal toeks oleks, kui mina peaks igasuguse totaalse pasaga tegelema.
Teen omaette nalja - kui mees oleks parem inimene, oleksin ammu lahku läinud.
Iga jumala päev vihkan ennast.
Ma soovitan lahku minna kuni suhted veel head on. See annab võimaluse teha seda sõbralikult ja väärikalt.

[Külaline]

See viimane punkt võib lõppeda ka nii, et laps on hoopis pahane su peale.
Mul ka ema elas vaid mehele ja oli "laste pärast" koos. Poleks seda jaburust olnud, oleks meil kõigil helgem elu olnud. Ja ega me lapsena mida öelnud ka. Aru saime küll.
Ütlesin lõpuks täiskasvanuna ka emale, et ammu oleks pidanud eraldi minema. Kui lõpuks suhted ikka päris pahaks läksid neil, siis m6na olin 11.ndas klassis. Valus oli küll alguses lapsepõlvekodust ära kolida aga samas oli megasuur kergendus.

Selles on suur vahe, kas läbisaamine on muidu normaalne ja mees on hea isa- kui on, siis lapsed võidavad pereelust- noh, kui tegelikult midagi nagu viga eriti ei ole, lihtsalt tüdinud ja heameelega läheks lahku. Hellitasin mõtteid ja panin tähtaegu. Õnneks minu puhul oli tegu mööduva mõõneperioodiga, mis lihtsalt tiksus ennast lõpuni ja nüüd on suhe jälle korras ja hea, enam selliseid mõtteid pole. Pikas abielus juhtub neid mõõnu ja soojemaid perioode ikka.

Teine asi hoopiski on olukord, kui mees peksab, joob, petab ja on kodus põhiliselt kõige negatiivse allikas. Siis loomulikult lapsed ei mõista, miks ema iseennast ja neid kannatama pani.

Loomulikult nõustun. Aga paratamatult mingil hetkel see läbisaamine läheb ikkagi kehvaks. Tean omast kogemusest ja ka vanemate pealt nägin.

Neid ülihästi läbi saavaid vanemaid on päriselt väga vähe, kes saavadki nagu sõbrad koos elada laste nimel.

[Külaline]

Ma olen lapse pärast koos. Lahkuminek tähendaks kohtuvaidlusi, pasarahet, laimu. Ongi nii vihane ja kättemaksuhimuline mees. Ei suuda väikese lapse kasvatamise kõrvalt kõige sellega tegelemist ette võtta. Kes lapsele lahutuse ajal toeks oleks, kui mina peaks igasuguse totaalse pasaga tegelema.
Teen omaette nalja - kui mees oleks parem inimene, oleksin ammu lahku läinud.
Iga jumala päev vihkan ennast.
Ma soovitan lahku minna kuni suhted veel head on. See annab võimaluse teha seda sõbralikult ja väärikalt.

Kallistan sind. Äkki ikka leiad võimaluse

[Külaline]

Ma pole 2 kuud koristanud. Midagi ei juhtunud. Tolmu on ainult. Asjad on laiali. Täna hakkasin koristama. Kedagi teist ka ei häirinud, et ise hakkaks koristama

Seda sa siin tuututad pidevalt, et koristada pole üldse vaja ja naised teevad tühjast tüli. Aga kõik ei soovi elada nagu asotsiaal mustas ja koristamata korteris. See pole küll asi, millega uhkustada.

Ega ma ei uhkustagi. Aga ühe korraarmastus võib viia tülideni ja lahutuseni ja see on halb.

Kui elad nagu põrsas, siis see suuremale osale inimestest see ei sobi. Ja asi pole nendes. Lohaka inimesega kooselamine on sama nagu kannatada alkohoolikut vms.

[Külaline]

Milline teie intiimelu välja näeb, laste pärast koosolijad? Kas abikaasa veel kõlbab aeg-ajalt üheks “sahmakaks”, olete täitsa kuival, on armuke otsitud?

[Külaline]

Teemaalgataja olen.
Jah, nagu ütlesin, siis omavahel on suhtlus üles alla pidevalt. Mees on suhtlemises hästi impulsiivne ja ütleb enne,kui mõtleb. Ka halvasti. Pärast vabandab ja ma saan vb mõistusega aru, et ta päriselt seda ei mõelnud, aga iga korraga tekitab see südamesse ikka aina rohkem trotsi. Ma ei taha ju tglt olla kellegi emotsioonide prügikast. Ta on algusest peale olnud selline tulesäde, aga olime mõlemad noored. Ma tunnen, et me oleme viimastel aastatel nagu erinevatel eluteedel arenenud, pidevalt kaugenenud. Jah, ma ei ole ka viimasel ajal enam väga püüdnud, sest see trots on aina kasvanud sisemiselt. Intiimsust on vähe ja ega väga enam nagu ei tahagi, temaga.
Nii et jah, vähemalt 13 aastat peaks ikka veel vastu pidama. Iga õhtu mõtlen sellele, et miks ma end piinan ja samas ka meest. Ju me lihtsalt ei sobi enam omavahel, arusaamad on erinevad. Kellegi teisega oleks tal ehk parem. Aga siis mõtlen ikka lastele. Isa võib ju hea olla, aga nt 2 nädala kaupa vanemate vahetuse elukorraldus on ikkagi üsna raske lastele, kes on isasse hästi kiindunud.

[Külaline]

1. Kas sa annaksid sellise soovituse oma lapsele?
2. Sul on tõenäoliselt rohkem kui pooled eluaastad alles ees. Mõtle, kas sa tahad võtta endalt võimaluse veel romantilist armastust tunda.
3. Keegi ei tule sulle pärast oma õnne ohverdamise eest aitäh ütlema.

Mina oma lapsel soovitaks mõelda ja pingutada ennem kui pere lõhub. Aga siin nagu perekooliski soovitatakse halba. Lahutaaaa

[iiR]

Aga kas mehega sel teemal täiesti avatult vestlemine võiks kõne alla tulla?
Et elategi nagu sõbrad edaspidi koos, ei ootagi enam teineteiselt romantilist tähelepanu? Võib-olla selline aus kokkulepe oleks vabastav ja sa ei peaks enam tundma, et kooselu inimesega, kellega sul on lapsed, on kannatus.

Ma muidu natuke olen küll kahtlema hakanud selles vahepeal ülima mantrana korrutatud moelauses, et laste pärast koos elamine teeb lapsed õnnetumaks kui lahutus. Ma kahtlustan, et kui peres pole suuri tülisid ja isa on samuti pereelus osalev vanem, siis enamasti ikkagi lapsed eelistaksid elada sellesama perena koos, isegi kui vanemad omavahel enam intiimselt-romantiliselt seotud pole. Turvatunne ja stabiilsus on lastele lihtsalt pea kõige olulisemad asjad üldse. Kui vanemate vahel pole mingeid olemuslikke tülisid nagu petmine, füüsiline/vaimne vägivald, pidevalt halvastiütlemised või muud inetud suhte"mängud", siis ma arvan, et 9 last 10-st valiks ikkagi vanemate koos elamise, mitte ei tunneks end paremini, kui vanemad lahutavad ja uued partnerid leiavad.

Aga sel lool on teine külg ka ja see on vanemate endi eluõnn. Osalt sõltub see muidugi laste õnnelikkusest, aga mitte ainult. Lapsed elavad vanematega koos veel vast mõniteist aastat, aga seejärel on vanematel ju veel mitukümmend aastat elu ees. Kas võib juhtuda, et nii pikalt edasi lükatud uue armastuse otsimine siis enam ei õnnestugi? Võibolla 50-aastaselt, kui lapsed lõpuks pesast läinud, ei tundu see enam üldse nii lihtne ja nii oluline ja lõpuks ongi vanemad elu teise poole üksi, kaaslaseta? See ei pruugi mingi maailmatu õnnetus olla, aga võib, inimesed on väga erinevad ju. Või kas senise kaaslasega koos jätkamine võib hakata kumbagi osapoolt seesmiselt suretama, muudab kibestunuks, rõõmutuks? Siis hakkab see ju laste heaolu ikkagi ka mõjutama.

Ehk siis otsus tasuks teha ennast tundes. Ma ise arvan, et laste pärast oleks mõteks koos elada küll, kui teineteise vastu ikkagi kiindumus ja austus on alles ja mõte nii pikalt ilma romantilise aspektita elus hakkama saada tundub võimalik. Kui ei tundu võimalik, siis tasub ENDA PÄRAST lahku minna, lapsed kannatavad selle käigus niikuinii, aga nad kannatavad siis ka, kui üks või teine vanem seesmiselt kokku kukub ja südamest õnnetu on.

[Külaline]

1. Kas sa annaksid sellise soovituse oma lapsele?
2. Sul on tõenäoliselt rohkem kui pooled eluaastad alles ees. Mõtle, kas sa tahad võtta endalt võimaluse veel romantilist armastust tunda.
3. Keegi ei tule sulle pärast oma õnne ohverdamise eest aitäh ütlema.

Mina oma lapsel soovitaks mõelda ja pingutada ennem kui pere lõhub. Aga siin nagu perekooliski soovitatakse halba. Lahutaaaa

Kust sa võtad, et seda tehtud ei ole? Enamasti annavad inimesed väga palju võimalusi enne, kui neil mõõt täis saab. Sellised kärtsu ja mürtsuga esimese emotsiooni peale lahku minejaid on ikka väga vähe, eriti veel lastega perede puhul.

[Külaline]

Mina oma lapsel soovitaks mõelda ja pingutada ennem kui pere lõhub. Aga siin nagu perekooliski soovitatakse halba. Lahutaaaa

Kust sa võtad, et seda tehtud ei ole? Enamasti annavad inimesed väga palju võimalusi enne, kui neil mõõt täis saab. Sellised kärtsu ja mürtsuga esimese emotsiooni peale lahku minejaid on ikka väga vähe, eriti veel lastega perede puhul.

Postitus on kustutatud

Oh õudust, üks ja sama plaat ja aastaid. Saa juba üle!

[Külaline]

Mina üritasin. Aga lõpptulemus oli see, et me ei kannatanud enam ühes toaski viibida.
Lapsed saavad aru, kui üks vanem õnnetu on.
Mina olen seisukohal, et kaks eraldi elavat õnnelikku ja rahuolevat vanemat on parem, kui koos elades üks või mõlemad õnnetud on.

Postitus on kustutatud

Ei, ma üritasin koos elada ja teha nägu, et kõik on korras. Seesmiselt ma olin aga väga õnnetu.
Isa kohta ei ole laps mitte ühtegi halba sõna minu suust kuulnud.

[Külaline]

Mina oma lapsel soovitaks mõelda ja pingutada ennem kui pere lõhub. Aga siin nagu perekooliski soovitatakse halba. Lahutaaaa

Kust sa võtad, et seda tehtud ei ole? Enamasti annavad inimesed väga palju võimalusi enne, kui neil mõõt täis saab. Sellised kärtsu ja mürtsuga esimese emotsiooni peale lahku minejaid on ikka väga vähe, eriti veel lastega perede puhul.

Postitus on kustutatud

Mida valdav osa naisi ei ürita? Õigesti käituda? Ja see oleks?
Naine teeb OMA mehele ettepaneku seigelda ja mitte logeleda. Ta tahab seda koos oma mehega. Ta annab sellest mehele teada, räägib temaga.
Naine peab lõpuks tunnistama endale, et on suhtes läbi kukkunud ja proovib uuesti ja teisiti. Kui oma mehega ei saa, siis tuleb leida OMA mees, mitte piinata end ega teist.
Kuidas see antud mees piinles? Mida ta tegi, et seaks osutus? Normaalne mees ei osutu seaks isegi siis, kui naise ettepanekut vastu võtta ei soovi. Ta mõistab naise soove, ei alahinda neid.