Täiskasvanud lapse otsus

[Külaline]

Muide, mul käib 17-a psühholoogi juures, ja mis mind üllatab on see, et viimase meelest ei tohi paari kuu pärast täisealiselt inimeselt üldse mitte mingit vastutustunnet oodata. Psühholoog kohtleb 17-aastast nagu 5-aastast. Teismelisele muidugi väga meeldib, kuidas psühholoog õpetab teda süüdistama kõiges alati kõiki teisi, seevastu teiste ümbritsevate kohustus on teda üksnes lakkamatult mõista, ükskõik mis sigadusi ta ka ei teeks. Kui kõrges palavikus vanem julges 17-aastast ühe korra paluda, et too pesumasinast võetud pesu kuivama viiks, kaebas noor selle kohe oma psühholoogile ära ning psühholoog kutsus vanema vaibale ja selgitas talle, et vanem ei tohi olla "mõistmatu". Aga abi noor sellisest kallutatud teraapiast ei saa ja olukord ei parane, kuni psühholoog vanema püüdele ligi täiskasvanud noores mingitki omavastustust õpetada ainult vastu töötab.

Psühholoog võib perele ja noorele endale totaalse karuteene teha. Mul on sellega kurvad kogemused. Noorel endal psühholoogi soovituste järgimisest tingitult pikaajalised probleemid, mis märksa hullemad kui mure mille tõttu ma ta psühholoogi juurde viisin.
Sellega peab tõesti VÄGA ettevaatlik olema.

[Külaline]

Sina ründasid isiklikult enne 2 korda. Esimesena

5-aastane oled? Tema alustas ja tema tegi ka. No las alustas ja las tegi. Sina võiksid ju targem olla. Eriti kuna sa siis nagunii väidad, et otsustad kõike ise.

[Külaline]

Ma vaatan, et siin teemas on ka terve kari haigeid uudishimutsejaid, kes tahavad ikka kohe väga täpselt teada, milles asi on ja lähevad teemaalgataja peale närvi, et ta oma peret kogu käokarja ees alasti koorima ei nõustu. Uudishimu tapab, jubedalt tahaks klatšida, kritiseerida, taga rääkida ja hurjutada, aga kurat, midagi konkreetset ehk "fakte" hambusse ei anta. Ajab ikka vihale küll! Lähtru mõrtsuka teemas olid needsamad klatšimoorid või on teid rohkem?

Probleem on niigi selge ja intelligentsemad käod on osanud anda ka empaatilist ja asjakohast nõu. Klatšimooride uudishimu jäi rahuldamata, aga see polegi tähtis.

Loomulikult muretseb iga ema oma lapse käekäigu pärast ja vanaema samuti. Normaalne on püüda järeltulijat mõjutada. Paraku aga jah, see pole sageli võimalik ja jääb üle ainult pealt vaadata ja meelt heita ning loota, et kadunud poeg millalgi koju tagasi tuleb, piltlikult öeldes. Juhul kui tegemist on mingi elumuutva otsusega. Ämm aga hoolitsegu ise oma kohustuste ja suhete eest, ära lase end sellesse tõmmata. Kui tema rohkem muretseb, siis mõjutagu ka rohkem.

[TurvaSiil]

Kustutasin siit lõpust portsu postitusi. Kes niisama kakelda tahab, saab seda teha eraldi teemas siin: viewtopic.php?t=775

[Külaline]

Ma vaatan, et siin teemas on ka terve kari haigeid uudishimutsejaid, kes tahavad ikka kohe väga täpselt teada, milles asi on ja lähevad teemaalgataja peale närvi, et ta oma peret kogu käokarja ees alasti koorima ei nõustu. Uudishimu tapab, jubedalt tahaks klatšida, kritiseerida, taga rääkida ja hurjutada, aga kurat, midagi konkreetset ehk "fakte" hambusse ei anta. Ajab ikka vihale küll! Lähtru mõrtsuka teemas olid needsamad klatšimoorid või on teid rohkem?

Probleem on niigi selge ja intelligentsemad käod on osanud anda ka empaatilist ja asjakohast nõu. Klatšimooride uudishimu jäi rahuldamata, aga see polegi tähtis.

Loomulikult muretseb iga ema oma lapse käekäigu pärast ja vanaema samuti. Normaalne on püüda järeltulijat mõjutada. Paraku aga jah, see pole sageli võimalik ja jääb üle ainult pealt vaadata ja meelt heita ning loota, et kadunud poeg millalgi koju tagasi tuleb, piltlikult öeldes. Juhul kui tegemist on mingi elumuutva otsusega. Ämm aga hoolitsegu ise oma kohustuste ja suhete eest, ära lase end sellesse tõmmata. Kui tema rohkem muretseb, siis mõjutagu ka rohkem.

No aga tegelikult sellis umbmäärase teemaalgatuse peale ju mingit adekvaatset nõu ei anna. Sekkumine või mittesekkumine sõltub ju ikka täielikult sellest, mis otsusega on tegemist.

[iiR]

Ma vaatan, et siin teemas on ka terve kari haigeid uudishimutsejaid, kes tahavad ikka kohe väga täpselt teada, milles asi on ja lähevad teemaalgataja peale närvi, et ta oma peret kogu käokarja ees alasti koorima ei nõustu. Uudishimu tapab, jubedalt tahaks klatšida, kritiseerida, taga rääkida ja hurjutada, aga kurat, midagi konkreetset ehk "fakte" hambusse ei anta. Ajab ikka vihale küll! Lähtru mõrtsuka teemas olid needsamad klatšimoorid või on teid rohkem?

Probleem on niigi selge ja intelligentsemad käod on osanud anda ka empaatilist ja asjakohast nõu. Klatšimooride uudishimu jäi rahuldamata, aga see polegi tähtis.

Loomulikult muretseb iga ema oma lapse käekäigu pärast ja vanaema samuti. Normaalne on püüda järeltulijat mõjutada. Paraku aga jah, see pole sageli võimalik ja jääb üle ainult pealt vaadata ja meelt heita ning loota, et kadunud poeg millalgi koju tagasi tuleb, piltlikult öeldes. Juhul kui tegemist on mingi elumuutva otsusega. Ämm aga hoolitsegu ise oma kohustuste ja suhete eest, ära lase end sellesse tõmmata. Kui tema rohkem muretseb, siis mõjutagu ka rohkem.

No aga tegelikult sellis umbmäärase teemaalgatuse peale ju mingit adekvaatset nõu ei anna. Sekkumine või mittesekkumine sõltub ju ikka täielikult sellest, mis otsusega on tegemist.

Tegelikult pole ju nii. Teemaalgataja ei küsi nõu, kas ja kuidas lapse otsusesse sekkuda, vaid probleem oli, kuidas rahustada maha ämm, kes nõuab emalt sekkumist, kui ema on juba otsustanud, et ei sekku. Seega tõesti ju pole oluline tegelikult, mis otsuse see laps tegi, vaid küsimus on, kuidas selgitada ämmale, et lapsevanem ei saa täiskasvanud lapse(lapse) otsusesse sekkuda.

[Külaline]

Tegelikult pole ju nii. Teemaalgataja ei küsi nõu, kas ja kuidas lapse otsusesse sekkuda, vaid probleem oli, kuidas rahustada maha ämm, kes nõuab emalt sekkumist, kui ema on juba otsustanud, et ei sekku. Seega tõesti ju pole oluline tegelikult, mis otsuse see laps tegi, vaid küsimus on, kuidas selgitada ämmale, et lapsevanem ei saa täiskasvanud lapse(lapse) otsusesse sekkuda.

Misasja?! Umbes 40-45-aastane inimene tuleb foorumisse küsima, kuidas selgitada ämmale? Selles vanuses peaks ju juba olema mingi oskus omale lähedaste inimestega suhtlemises. Kui TA-l seda siiski pole, siis kõrvalseisjad ämma tundmata ammugi nõu anda ei saa.

[Külaline]

Ma vaatan, et siin teemas on ka terve kari haigeid uudishimutsejaid, kes tahavad ikka kohe väga täpselt teada, milles asi on ja lähevad teemaalgataja peale närvi, et ta oma peret kogu käokarja ees alasti koorima ei nõustu. Uudishimu tapab, jubedalt tahaks klatšida, kritiseerida, taga rääkida ja hurjutada, aga kurat, midagi konkreetset ehk "fakte" hambusse ei anta. Ajab ikka vihale küll! Lähtru mõrtsuka teemas olid needsamad klatšimoorid või on teid rohkem?

Probleem on niigi selge ja intelligentsemad käod on osanud anda ka empaatilist ja asjakohast nõu. Klatšimooride uudishimu jäi rahuldamata, aga see polegi tähtis.

Loomulikult muretseb iga ema oma lapse käekäigu pärast ja vanaema samuti. Normaalne on püüda järeltulijat mõjutada. Paraku aga jah, see pole sageli võimalik ja jääb üle ainult pealt vaadata ja meelt heita ning loota, et kadunud poeg millalgi koju tagasi tuleb, piltlikult öeldes. Juhul kui tegemist on mingi elumuutva otsusega. Ämm aga hoolitsegu ise oma kohustuste ja suhete eest, ära lase end sellesse tõmmata. Kui tema rohkem muretseb, siis mõjutagu ka rohkem.

No aga tegelikult sellis umbmäärase teemaalgatuse peale ju mingit adekvaatset nõu ei anna. Sekkumine või mittesekkumine sõltub ju ikka täielikult sellest, mis otsusega on tegemist.

Teemaalgataja küsis, mida teha, kui ämm õhutab teda sekkuma, selle asemel, et ise sekkuda.
Jah, sekkumine sõltub otsusest, aga mitte sellest, mida kägu sellest otsusest arvab, vaid mida ema või ämm ise arvavad.
Ma teen sulle puust ja punaseks, kui sa ikka veel ei suuda probleemi olemust näha: oletame, et laps tahab sugu muuta. Ämmale käib see hirmsasti närvidele, emale mitte eriti. Kui nüüd ema kirjutaks konkreetse probleemi siin välja, jaguneksid käod täpselt samamoodi nendeks, kes ütlevad, et sekku, ja nendeks, kelle arvates see probleem ei ole.
KUID SEE POLE TEEMAALGATAJA KÜSIMUS!
Mõistad?
Ta küsis midagi muud.

Õppige palun ükskord lugema ja loetust aru saama. Ma olen absoluutselt kindel, et kolmveerand inimkonna probleemidest tuleb sellest, et kolmveerand inimkonnast lihtsalt ei suuda selgelt ja täpselt mõelda. Ma ei tea, mis neil selleks puudu jääb, võib-olla IQ-d, aga võib-olla lihtsalt tähelepanu ja natuke aega mõtlemiseks. Ma ei tea.

[Külaline]

Tegelikult pole ju nii. Teemaalgataja ei küsi nõu, kas ja kuidas lapse otsusesse sekkuda, vaid probleem oli, kuidas rahustada maha ämm, kes nõuab emalt sekkumist, kui ema on juba otsustanud, et ei sekku. Seega tõesti ju pole oluline tegelikult, mis otsuse see laps tegi, vaid küsimus on, kuidas selgitada ämmale, et lapsevanem ei saa täiskasvanud lapse(lapse) otsusesse sekkuda.

Misasja?! Umbes 40-45-aastane inimene tuleb foorumisse küsima, kuidas selgitada ämmale? Selles vanuses peaks ju juba olema mingi oskus omale lähedaste inimestega suhtlemises. Kui TA-l seda siiski pole, siis kõrvalseisjad ämma tundmata ammugi nõu anda ei saa.

See foorum on täis inimesi, kes ei kujunda kunagi oma otsuseid ja suhtumisi iseseisvalt ega oska neid põhjendada. Sama probleem on teemaalgatajal - kas kuulata ämma või mitte. Ta ei tea, mis oleks õige ja küsib nõu, sest ta arvab, et on olemas üks õige lahendus, või siis soovib saada teist, neutraalset vaadet. Mis sellest siis nii on?
Ka sina ei suuda iseseisvalt mõelda, sest kargad teemaalgatajale peale, nagu enamik siin seda teeb, mõtlemata, kas on ikka põhjust. Kas sina kunagi teistelt nõu ei küsi? Siis teed halvasti. Õpi teemaalgatajalt.

[Külaline]

Ma vaatan, et siin teemas on ka terve kari haigeid uudishimutsejaid, kes tahavad ikka kohe väga täpselt teada, milles asi on ja lähevad teemaalgataja peale närvi, et ta oma peret kogu käokarja ees alasti koorima ei nõustu. Uudishimu tapab, jubedalt tahaks klatšida, kritiseerida, taga rääkida ja hurjutada, aga kurat, midagi konkreetset ehk "fakte" hambusse ei anta. Ajab ikka vihale küll! Lähtru mõrtsuka teemas olid needsamad klatšimoorid või on teid rohkem?

Probleem on niigi selge ja intelligentsemad käod on osanud anda ka empaatilist ja asjakohast nõu. Klatšimooride uudishimu jäi rahuldamata, aga see polegi tähtis.

Loomulikult muretseb iga ema oma lapse käekäigu pärast ja vanaema samuti. Normaalne on püüda järeltulijat mõjutada. Paraku aga jah, see pole sageli võimalik ja jääb üle ainult pealt vaadata ja meelt heita ning loota, et kadunud poeg millalgi koju tagasi tuleb, piltlikult öeldes. Juhul kui tegemist on mingi elumuutva otsusega. Ämm aga hoolitsegu ise oma kohustuste ja suhete eest, ära lase end sellesse tõmmata. Kui tema rohkem muretseb, siis mõjutagu ka rohkem.

No aga tegelikult sellis umbmäärase teemaalgatuse peale ju mingit adekvaatset nõu ei anna. Sekkumine või mittesekkumine sõltub ju ikka täielikult sellest, mis otsusega on tegemist.

Tegelikult pole ju nii. Teemaalgataja ei küsi nõu, kas ja kuidas lapse otsusesse sekkuda, vaid probleem oli, kuidas rahustada maha ämm, kes nõuab emalt sekkumist, kui ema on juba otsustanud, et ei sekku. Seega tõesti ju pole oluline tegelikult, mis otsuse see laps tegi, vaid küsimus on, kuidas selgitada ämmale, et lapsevanem ei saa täiskasvanud lapse(lapse) otsusesse sekkuda.

Juba oled mõnelt tohmanilt dislaigi saanud, aga sul on tegelikult õigus. (Mina hinnanguid anda ei saa, sellepärast jääd ilma tasakaalustava laigita.) Veelgi sügavamale minnes küsis teemaalgataja ehk peamiselt seda, mida teised selles olukorras teeksid, kas pingestaksid suhteid pigem ämmaga või oma järeltulijaga. Peamure näib siin selles olevat, et teemaalgataja tegelikult ei oska ise lapse probleemi suhtuda, ta pole kindel, kas see ikka on suur probleem, nagu arvab ämm. Kui on, siis ta teeb halvasti, kui ei sekku, nagu ämm soovitab. Aga kui ei ole, siis tahaks ta lihtsalt ämmaga häid suhteid hoida, mis on normaalne. Kägudele probleemi avades ei jõuaks ta sammugi edasi või siis satuks täielikult rappa ja oleks suuremas segaduses kui enne.
Selleks, et omaenda küsimusele vastus saada, tuleb tal hoopis kujundada selge suhtumine sellesse probleemi: kas vajab objektiivselt sekkumist või mitte. Kas see, et tütar näiteks tahab prostituudiks hakata, on tegelik probleem või ei ole? Ja kui on, siis miks. Kui ei ole, siis miks. Nii peaks ta arutlema. Siis laheneks ka ämma küsimus.