Täiskasvanud lapse otsus

[Külaline]

On see asi 100% tagasikeeramatu, mida see laps otsustas teha? Või on lihtsalt mingi teema, et tüüp raiskab liiga palju aega või muud ressurssi millelegi, millel te ämmaga perspektiivi ega mõtet ei näe? Ma siit ridade vahelt lugedes pakuks, et laps on otsustanud oma reproduktiivorganid lukku keerata ja nüüd ema ja ämm kurvad, et lapselapsi ei tulegi vmt.

[Külaline]

Kas muidu lapse isal ka mingi arvamus asjast on või teda pole enam üldse pildis, idee poolest võiks see ämm ju oma pojaga neid lahkarvamusi arutada, mitte miniale pinda käia?

[Külaline]

Ärge susserdage seljataga. Saage kõik kokku ja rääkige kõik RAHULIKULT oma elukogemustest ja teadmistest lähtuvalt oma seisukohad ära. Te olete üks pere, ka ämmad/äiad.
Eks noored siis ise otsustavad.

[Nätakas]

Kui mu täiskasvanud laps hakkaks midagi ette võtma, mis talle pikemas perspektiivis kahju võiks teha, siis loomulikult ma räägiks temaga. Kui vaja, siis ka mitu korda. Ei sunniks, ja otsustada laseks ise, aga ei vaataks ka vaikides ja toetades pealt. Tõesti, täisealist last toetama ei pea iga hinnaga. Ma lausa soovin, et minu ema oleks omal ajal mu ellu rohkem sekkunud. Ja ei pea kõiki hädasid siin ilmas ise läbi tegema, midagi võib ikka vanematelt ka õppida.

[Külaline]

Mul tütar teats kunagi, et nemad poisiga lapsi saada ei soovi ja teda väga seks ei huvita. Kutsusin siis noored külla, võtsime pisut napsi, käisime saunas ja ma tegin väimespojale ettepaneku natukene seksivärki õpetada. Et äkki noor poiss ei oska asjatada. Sättisin algatuseks väimehe adra oma vao vahele ja hiljem tütrele. Ühesõnaga õpetasin noored seksist mõnu tundma. Nüüd aastaid hiljem on neil kaks last. Seega ei tasu kohe alla anda, kui noored lapsi saada ei soovi

[Külaline]

Mul tütar teats kunagi, et nemad poisiga lapsi saada ei soovi ja teda väga seks ei huvita. Kutsusin siis noored külla, võtsime pisut napsi, käisime saunas ja ma tegin väimespojale ettepaneku natukene seksivärki õpetada. Et äkki noor poiss ei oska asjatada. Sättisin algatuseks väimehe adra oma vao vahele ja hiljem tütrele. Ühesõnaga õpetasin noored seksist mõnu tundma. Nüüd aastaid hiljem on neil kaks last. Seega ei tasu kohe alla anda, kui noored lapsi saada ei soovi

Haiglane "huumor"

[Külaline]

Mõtle enda peale, mis vanuses hakkasid ise otsustama. Oma elust mäletan, et olin siis algklassides, kui soovitati, et peaksin muusikakooli minema ja ütlesin emale, et ei taha. Mind vanemad ei surunud mitte kunagi mitte millekski. Oskan ise otsustada, sellepärast ongi kõik lapsed erineva elu valinud. Tahad häid suhteid, pead laskma inimestel omi valikuid teha. Tahad, et sinusse suhtutakse hästi, vastuta omade eest, mitte ämma üleskeeramise eest. Eile oli vanavanemate päev, eks olete kamp kavalaid.

[Külaline]

Tänapäeval leierdatakse seda totrat ülevõlli individualismi mantrat stiilis, et lähedaste elud ei puutu mitte kunagi sinusse, mitte miski polevat sinu asi, ahärateeväljagi jne. Samas aga lähedased on ja jäävad sinuga siiski seotuks ja nende otsused mõjutavad tihti paratamatult ka sinu elu. Päriselus kipub sageli siiski olema nii, et oma ema ja isa on lõpuks ikka need, kes appi tulevad ja noore jamad kinni klativad, kui noorel kõik teised ümbert ära kadunud on. Oma tutvuskonnas küllaga neid lugusid, kus noor on sattunud läbimõtlemata otsuste tõttu näiteks võlgadesse, mille vanemad ära maksavad. Või kui tütar saab lapse, keda ei suuda kasvatada, siis saavad enamasti just tema vanematest selle lapse üleskasvatajad. Kui suhe lörri läheb, siis on täiskasvanud lapse esimene pelgupaik tihti ikka vanematekodu jne.

Muidugi ei tähenda eelnev jutt seda, et noori ei tasu üldse usaldada ja nad peavad ainult vanemate sõna kuulama. Kuid siin ongi tarvis leida kuldne kesktee, valida võitluseid - et millal tasuks sekkuda ja millal lasta noorel ise oma kogemused kätte saada.

[Külaline]

Küll häirib see fraas, mida siin mitu korda on kasutatud:"valida võitluseid". Kust pagana kohast see tulnud on!?

[Külaline]

Jumal tänatud, et ma oma otsustest enne vanematele ei räägi, kui need tehtud on. On ka ämbreid koristatud, aga see on elu osa ja ma ei kasva ometi vati sees. Kui ma tahaks nõu saada, siis ma küsiks seda. Muul juhul sekkumine jätaks mulje, et nagu ma poleks ise piisavalt pädev oma otsuste mõistlikkust ja tagajärge hindama või ei oleks vaimselt piisavalt arenenud, et mul tuleb ka täiskasvanuna järel käia ja vaadata, et ma lollusi ei teeks. Kui on mingi põhjus, miks laps ei suuda enam-vähem adekvaatseid otsuseid teha või iseseisvalt normaalse inimese kombel toime tulla, siis saan sellest käehoidmisest aru. Ütleme kui siin toodud näites ei saa mõista, et magistritöö tuleb ära teha ja plaanib õpingud pooleli jätta selle pärast, siis jätab vaimne küpsus soovida ja igati normaalne on vanematel suunata. Millekski sundida aga ei saa.

[Külaline]

Jumal tänatud, et ma oma otsustest enne vanematele ei räägi, kui need tehtud on. On ka ämbreid koristatud, aga see on elu osa ja ma ei kasva ometi vati sees. Kui ma tahaks nõu saada, siis ma küsiks seda. Muul juhul sekkumine jätaks mulje, et nagu ma poleks ise piisavalt pädev oma otsuste mõistlikkust ja tagajärge hindama või ei oleks vaimselt piisavalt arenenud, et mul tuleb ka täiskasvanuna järel käia ja vaadata, et ma lollusi ei teeks. Kui on mingi põhjus, miks laps ei suuda enam-vähem adekvaatseid otsuseid teha või iseseisvalt normaalse inimese kombel toime tulla, siis saan sellest käehoidmisest aru. Ütleme kui siin toodud näites ei saa mõista, et magistritöö tuleb ära teha ja plaanib õpingud pooleli jätta selle pärast, siis jätab vaimne küpsus soovida ja igati normaalne on vanematel suunata. Millekski sundida aga ei saa.

kolistatud*, tagajärgi*, kui siintoodud näites laps ei mõista*
Vabandan vigade pärast, kiiruga kirjutasin.

[Külaline]

Jumal tänatud, et ma oma otsustest enne vanematele ei räägi, kui need tehtud on. On ka ämbreid koristatud, aga see on elu osa ja ma ei kasva ometi vati sees. Kui ma tahaks nõu saada, siis ma küsiks seda. Muul juhul sekkumine jätaks mulje, et nagu ma poleks ise piisavalt pädev oma otsuste mõistlikkust ja tagajärge hindama või ei oleks vaimselt piisavalt arenenud, et mul tuleb ka täiskasvanuna järel käia ja vaadata, et ma lollusi ei teeks. Kui on mingi põhjus, miks laps ei suuda enam-vähem adekvaatseid otsuseid teha või iseseisvalt normaalse inimese kombel toime tulla, siis saan sellest käehoidmisest aru. Ütleme kui siin toodud näites ei saa mõista, et magistritöö tuleb ära teha ja plaanib õpingud pooleli jätta selle pärast, siis jätab vaimne küpsus soovida ja igati normaalne on vanematel suunata. Millekski sundida aga ei saa.

Tead, mina ei lahterdaks nii radikaalselt inimesi vaimselt küpseteks ja ebaküpseteks. Samuti ei lahterdaks ma inimesi "täiskasvanud lasteks" ja teisteks lähedasteks. Ütleks pigem nii, et me kõik teeme elus vahel arukaid ja vahel ka ebaarukaid otsuseid, sõltumata oma vanusest või sugulusastmest.

Olen nt ise laitnud maha oma abikaasa mõne kulukama idee (tahtis osta suurt traktorit meie väikesesse suvilasse), ja niisamuti on abikaasagi vahel mõnda minu plaani kuulates toonud välja argumendid, miks see ehk ei ole just parim otsus.

Kui pereliige plaanib teha mõnda elumuutvat käiku, siis on normaalne lähedastega sel teemal nõu pidada. Kas või teise arvamuse, tagasipeegeldamise mõttes. On väga kasulik rääkida oma mõtted ja plaanid häälega välja, neid ise kuulates annab juba sageli selguse, mida tegelikult tahad. Omaette vaikselt marineerides ei pruugi näha olukorda laiemalt. Et siis, lähedastega läbirääkimine on põhimõtteliselt nagu psühholoogilkäik. Nood palgalised ärakuulajad-tagasipeegeldajad on alles viimase aja moenähtus, tavapäraselt arutatakse asjad läbi siiski oma lähedastega. Lähedastega pole vaja hakata tausta lahti seletama ja nõu oskavad anda nemadki.

[Külaline]

Küll häirib see fraas, mida siin mitu korda on kasutatud:"valida võitluseid". Kust pagana kohast see tulnud on!?

Eks ikka inglise keelest, nagu ka näiteks "see on/pole minu tassike teed", "täida oma tassi", "päeva lõpuks...", "(tšill) vaib", "laual on/pole...", "jutupunktid" jne jne jne.

Teemasse: kui lapsel on plaanis mingi elumuutev ja tagasipööramatu otsus (abort, väga põhjalikud iluoperatsioonid, soomuutmine), siis ei saa lihtsalt vait olla ja kaasa noogutada. Ärge siis kohe tülli minge, aga rääkige omavahel, kui vähegi võimalik. Samal ajal on kohustuslik meeles pidada, et lõpliku otsuse/tulemuse eest vastutab ainult see täiskasvanud laps. Kui tal pärast selgubki, et oli halb otsus, siis jah, omad vitsad peksavad, aga ta ei süüdista oma lähedasi selles, et neid ta käekäik üldse ei huvitanud ja nad talle paremat nõu ei andnud.

[Külaline]

Küll häirib see fraas, mida siin mitu korda on kasutatud:"valida võitluseid". Kust pagana kohast see tulnud on!?

See on umbes sama nagu uhhuutajad oma mantrat taovad ja kalli hinna eest müüvad. See on tema tunne. Sina ei saa sinna midagi teha. Tähtis oled sina ja ainult sina.

[Külaline]

Küll häirib see fraas, mida siin mitu korda on kasutatud:"valida võitluseid". Kust pagana kohast see tulnud on!?

See on umbes sama nagu uhhuutajad oma mantrat taovad ja kalli hinna eest müüvad. See on tema tunne. Sina ei saa sinna midagi teha. Tähtis oled sina ja ainult sina.

Mis seos on sellel uhhuutajatega? Ja mis sel väljendil viga on, eks pakkuge paremat siis.

Väljend "vali oma võitluseid" tähendab seda, et sa ei nääguta ega vingu iga asja kallal. Sa ei dikteeri oma lapsele, mis mustriga tassist too oma kodus teed juua tohib ja mis värvi aluspükse too kandma peaks. Küll aga sekkud, kui laps on ta kaaslase poolt haiglaravile pekstud. Kas sai selgemaks?

[Külaline]

Teemasse: kui lapsel on plaanis mingi elumuutev ja tagasipööramatu otsus (abort, väga põhjalikud iluoperatsioonid, soomuutmine), siis ei saa lihtsalt vait olla ja kaasa noogutada. Ärge siis kohe tülli minge, aga rääkige omavahel, kui vähegi võimalik. Samal ajal on kohustuslik meeles pidada, et lõpliku otsuse/tulemuse eest vastutab ainult see täiskasvanud laps. Kui tal pärast selgubki, et oli halb otsus, siis jah, omad vitsad peksavad, aga ta ei süüdista oma lähedasi selles, et neid ta käekäik üldse ei huvitanud ja nad talle paremat nõu ei andnud.

Ma olen üldiselt samal arvamusel, et väga radikaalsete otsuste puhul peaks perekond saama oma arvamuse asjast välja öelda. Seda loomulikult viisakas vormis ja mitte peale surudes, aga oluline on, et toimuks arutelu. Asja eelduseks on muidugi, et see noor inimene on üldse nõus korraks maha istuma, et rahulikult rääkida.

Teemaalgataja jutust kumab läbi, et väga lihtne see olla ei saa ja laps ongi ehk seda tüüpi loomuga, kes põhimõtteliselt teisi ei kuula. Võibolla on ka suhted perekonnas pealiskaudsed ja muresid/südameasju teistele ei usaldata. Ma ise kasvasin sellises peres, aga loodan väga, et antud teemas see nii ei ole.

[Külaline]

Jumal tänatud, et ma oma otsustest enne vanematele ei räägi, kui need tehtud on. On ka ämbreid koristatud, aga see on elu osa ja ma ei kasva ometi vati sees. Kui ma tahaks nõu saada, siis ma küsiks seda. Muul juhul sekkumine jätaks mulje, et nagu ma poleks ise piisavalt pädev oma otsuste mõistlikkust ja tagajärge hindama või ei oleks vaimselt piisavalt arenenud, et mul tuleb ka täiskasvanuna järel käia ja vaadata, et ma lollusi ei teeks. Kui on mingi põhjus, miks laps ei suuda enam-vähem adekvaatseid otsuseid teha või iseseisvalt normaalse inimese kombel toime tulla, siis saan sellest käehoidmisest aru. Ütleme kui siin toodud näites ei saa mõista, et magistritöö tuleb ära teha ja plaanib õpingud pooleli jätta selle pärast, siis jätab vaimne küpsus soovida ja igati normaalne on vanematel suunata. Millekski sundida aga ei saa.

Tead, mina ei lahterdaks nii radikaalselt inimesi vaimselt küpseteks ja ebaküpseteks. Samuti ei lahterdaks ma inimesi "täiskasvanud lasteks" ja teisteks lähedasteks. Ütleks pigem nii, et me kõik teeme elus vahel arukaid ja vahel ka ebaarukaid otsuseid, sõltumata oma vanusest või sugulusastmest.

Olen nt ise laitnud maha oma abikaasa mõne kulukama idee (tahtis osta suurt traktorit meie väikesesse suvilasse), ja niisamuti on abikaasagi vahel mõnda minu plaani kuulates toonud välja argumendid, miks see ehk ei ole just parim otsus.

Kui pereliige plaanib teha mõnda elumuutvat käiku, siis on normaalne lähedastega sel teemal nõu pidada. Kas või teise arvamuse, tagasipeegeldamise mõttes. On väga kasulik rääkida oma mõtted ja plaanid häälega välja, neid ise kuulates annab juba sageli selguse, mida tegelikult tahad. Omaette vaikselt marineerides ei pruugi näha olukorda laiemalt. Et siis, lähedastega läbirääkimine on põhimõtteliselt nagu psühholoogilkäik. Nood palgalised ärakuulajad-tagasipeegeldajad on alles viimase aja moenähtus, tavapäraselt arutatakse asjad läbi siiski oma lähedastega. Lähedastega pole vaja hakata tausta lahti seletama ja nõu oskavad anda nemadki.

See on normaalne, et mingid ostud partneriga omavahel läbi arutatakse, aga see pole hetkel teemaks. Saan aru, kui oleks veel kinnisvara ostmisest jutt, et oleks asjagi vanematele mainimisega. Mis ma nendest niidukitest ja autodest neile jahun, nemad teavad neist veel vähem.

Aga jah, loomulikult on see rääkimine ka harjumuse asi ja mõnel on ka väga suur vajadus kõike laterdada. Mina ei tunne vajadust oma eluotsuseid kellegagi läbi arutada. Kui on tarvis kellegi teise tagasisidet, siis selleks on pigem sõbrad. Ei meenu küll ühtegi juhtumit, kus oleks eksklusiivselt just vanemad aidata saanud.

[Külaline]

Teemasse: kui lapsel on plaanis mingi elumuutev ja tagasipööramatu otsus (abort, väga põhjalikud iluoperatsioonid, soomuutmine), siis ei saa lihtsalt vait olla ja kaasa noogutada. Ärge siis kohe tülli minge, aga rääkige omavahel, kui vähegi võimalik. Samal ajal on kohustuslik meeles pidada, et lõpliku otsuse/tulemuse eest vastutab ainult see täiskasvanud laps. Kui tal pärast selgubki, et oli halb otsus, siis jah, omad vitsad peksavad, aga ta ei süüdista oma lähedasi selles, et neid ta käekäik üldse ei huvitanud ja nad talle paremat nõu ei andnud.

Ma olen üldiselt samal arvamusel, et väga radikaalsete otsuste puhul peaks perekond saama oma arvamuse asjast välja öelda. Seda loomulikult viisakas vormis ja mitte peale surudes, aga oluline on, et toimuks arutelu. Asja eelduseks on muidugi, et see noor inimene on üldse nõus korraks maha istuma, et rahulikult rääkida.

Teemaalgataja jutust kumab läbi, et väga lihtne see olla ei saa ja laps ongi ehk seda tüüpi loomuga, kes põhimõtteliselt teisi ei kuula. Võibolla on ka suhted perekonnas pealiskaudsed ja muresid/südameasju teistele ei usaldata. Ma ise kasvasin sellises peres, aga loodan väga, et antud teemas see nii ei ole.

Enamik inimesi ei kuula teisi inimesi enamuse osa ajast. TA ei kuula samuti, kui teab, et laps ei taha, et teda arutatakse ja ometi kirjutab teema ja kirjeldab, et ei saa rohkem öelda. Usaldamine ja nõuande järgi elamine on eri ooperist. Usaldan väga oma ema ja räägime kõigest, aga ei lase tal minu elu elada.

[Külaline]

Küll häirib see fraas, mida siin mitu korda on kasutatud:"valida võitluseid". Kust pagana kohast see tulnud on!?

See on umbes sama nagu uhhuutajad oma mantrat taovad ja kalli hinna eest müüvad. See on tema tunne. Sina ei saa sinna midagi teha. Tähtis oled sina ja ainult sina.

Tähendab tegelikult seda, et endale sekkumine ei meeldi, miks siis lastega risti vastupidi toimetada. Laste saamine ja üles kasvatamine on rida isiklikke otsuseid, aga täiskasvanud laste mõjutamine pole ema võitlus enam. Liiati olla ämma suuvooder. Laps juba teab ema arvamust. Arvamust võib ikka teada, aga elada lapse eest saab laps ise.

[Hklm]

Ilmselt abort või soomuutus, kui mainida ei kannata. Rumalad otsused mõlemad tegelikult. Head miinustamist, aga teie takkakiitmine sellistele asjadele, maksab tegijale endale kord valusalt kàtte.