Kunstimaitse
-
Külaline
Kunstimaitse
Siin on teema muusikamaitsest. Ma küsiks, aga kunstimaitse kohta. Millist kunsti ja kunstnikke armastate? Alustan endast. Minust läks koolis see lihtsalt mööda. Noorena ma ei viitsinud minna kuhugi maalinäitusele. Seega on mu teadmised üldse kesised. Aga nüüd on tekkinud huvi. Palun kirjutage oma lemmik skulptuur, maal mis väga meeldib. Või ka tekitab õudust või vastikust.
-
Külaline
Kunsti armastaval inimesel enamasti pole ühte konkreetset lemmikteost, on lemmikkunstnikud. Mõni kunstnik meeldib mulle teemavaliku pärast (Edward Hopper, Mark Rothko), mõni kunstnik suurepärasee tehnika tõttu (Eduard Wiiralt), mõni oma väga isikupärase käekirja pärast (John Waterhouse, Gustav Klimt, Alfons Mucha, Tamara de Lempicka). Viimane kunstielamus oli Banksy näitus Telliskivis.
-
Külaline
meeldib nö klassikaline kunst, eriti impressionism. Vaatan ära kõik Kumus ja Kadriorus toimuvad näitused (mõnda vaatan 3-4 korda, Sittowit näiteks ja lätlast Rozentalsi), ning Helsingi omad samuti. Reisil käin kunstimuuseumites. Meeldivad portreed, tänavaelust ja igapäevatoimetustest pildid. Modigliani on lemmik.
Alusta Kumu püsinäitusest, seal on palju erinevat stiili kunsti, saad aru mis meeldib ja mis mitte niiväga.
Moodsast kunstist ei oska ma midagi arvata. Ei mõista seda, paneb enamasti lihtsalt õlgu kehitama. Tundub tihti lihtsalt lati alt läbiminek, varjamaks andetust.
Alusta Kumu püsinäitusest, seal on palju erinevat stiili kunsti, saad aru mis meeldib ja mis mitte niiväga.
Moodsast kunstist ei oska ma midagi arvata. Ei mõista seda, paneb enamasti lihtsalt õlgu kehitama. Tundub tihti lihtsalt lati alt läbiminek, varjamaks andetust.
-
Külaline
Alustuseks võid ju näiteks mõne kunstniku elulooraamatu läbi lugeda. See annab hea pildi oludest ja muidugi loomingust.
Näiteks romaan "Alasti tulin ma" Auguste Rodinist, või siis raamat prantsuse maalikunstniku Eugène Delacroix elu ja loomingu kohta. Eesti keeles leiab päris palju vastavat kirjandust, kui huvi on.
Näiteks romaan "Alasti tulin ma" Auguste Rodinist, või siis raamat prantsuse maalikunstniku Eugène Delacroix elu ja loomingu kohta. Eesti keeles leiab päris palju vastavat kirjandust, kui huvi on.
Mulle tohutult meeldivad Anu Raua vaibad. Viimaselt näituselt tulin pisarad silmas. Nii lihtne ja arusaadav kunst, mis samas puudutab.
-
Külaline
Kus ja millal see näitus oli?
Mina armastan klaasikunsti. Meeldivad paljude legedaarsete Tarbeklaasi kunstnike tööd (Eino Mäelt, Pilvi Ojamaa, Helga Kõrge), aga ka välismaised tegijad, nagu klassikud Kaj Franck, Tim Rawlinson jt.
-
Külaline
U kuu tagasi reklaamiti vabalevis olevat mingit uut kunstikanalit. Kas te seda näete? Mis seal näidatakse? Minu tv pakkuja nimekirjas seda ma küll ei leia, kuigi olevat ju vabalevis?
Meeldib kunst mille loomiseks on vaja olndu oskusi või isegi geniaalsust. Tavaliselt siis vanad skulptuurid ja maalid. Moodne kunst, mida igaüks suudab teha, paneb õlgu kehitama. Pean siin silmas räpaseid padjapüüre hunnikus, taustal slaidivideo jmt.
-
Külaline
Ostan läbi usaldusväärse ja tuntud inimese 19. sajandi kunsti. Mitte investeeringuks vaid seintele. Midagi märkimisväärset pole, max 100K.
Sarnaselt teemaalgatajaga lapsena mu elus eriti kunsti ei olnud. Või noh, vanavanemate kodu seintel oli ikka pilte ja ka emal oli enda tehtud Šiškini&Savitski „Hommik männimetsas“ väga ilus koopia, aga me peres kunst jututeemaks ei olnud ning näitustel ei käidud. Vanaonu oli kunstnik, aga teda peeti pigem veidrikuks. Põhikoolist ka kunsti ega kunstiajaloo kohta suurt meeles ei ole, gümnaasiumis õnneks oli entusiastlik kultuuriloo õpetaja, kes tekitas huvi ja pani uurima. Samas Louvre oli tollal mu jaoks sama kaugel kui kuu, nii et päriselt hakkasin kunsti vaatama ja enda jaoks mõtestama alles täiskasvanuna. Mu lapsel seevastu on kunst ja kultuurihuvi juba väiksest peale elu loomulik osa ning ka koolis peetakse seda oluliseks. Reisidel käime alati ka kunstinäitustel ning arutame nähtu üle.
Otseselt lemmikuid mul ei ole, aga maalikunstis jumaldan 16. sajandi flaami kunsti ning antiikskulptuuris imetlen marmori voogavaid detaile (näiteks kanga või juuste langemine). Tarbekunst meeldib mulle olenemata ajastust just esemega kaasaskäiva loo pärast, Victoria&Alberti muuseumisse võin end tundideks unustada. Kaasaja kunstist ma lugu pidada ei oska, sest seinale kleebitud banaan võib ju geniaalne olla, aga eespool näiteks toodud Sittowi puhul kasvõi Diego de Guevara krae karva detaile vaadates võin lõpmatuseni imetleda peent pintslitõmmet.
Otseselt lemmikuid mul ei ole, aga maalikunstis jumaldan 16. sajandi flaami kunsti ning antiikskulptuuris imetlen marmori voogavaid detaile (näiteks kanga või juuste langemine). Tarbekunst meeldib mulle olenemata ajastust just esemega kaasaskäiva loo pärast, Victoria&Alberti muuseumisse võin end tundideks unustada. Kaasaja kunstist ma lugu pidada ei oska, sest seinale kleebitud banaan võib ju geniaalne olla, aga eespool näiteks toodud Sittowi puhul kasvõi Diego de Guevara krae karva detaile vaadates võin lõpmatuseni imetleda peent pintslitõmmet.
-
Külaline
See "Hommik männimetsas" on imeilus maal. Meil oli ka selle repro kodus seinal. Lapsepõlvemälestused...libakägu kirjutas: ↑07 Sept 2024 14:28 Sarnaselt teemaalgatajaga lapsena mu elus eriti kunsti ei olnud. Või noh, vanavanemate kodu seintel oli ikka pilte ja ka emal oli enda tehtud Šiškini&Savitski „Hommik männimetsas“ väga ilus koopia, aga me peres kunst jututeemaks ei olnud ning näitustel ei käidud.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 4 külalist