Suvelillede saatus sügisel

[Külaline]

Panin sel aastal esimest korda rõdule lilleamplid. Praegu on nad jätkuvalt väga ilusad ja lopsakad, muudkui ajavad uusi õisi. Ja hakkasin mõtlema, mis siis nüüd sügisel nendega saab? Kas hakkavad vaikselt hääbuma, kui ilmad jahenevad või siis lihtsalt öökülm võtab ära ja ongi kogu ilu hetkega läinud, taimed surnud ja tuleb välja visata? Või annab nende eluiga kuidagi pikendada? Hakkas hirmus kahju oma lilledest . Vabandust ette, kui mu küsimused väga rumalad ja võhiklikud. Nagu mainisin, siis mul esmakordne kogemus selle lilleteemaga.

[Külaline]

Jah, ilmade jahenedes hakkavad hääbuma ja öökülmad võtavad ära. Pikendada saad ööseks tuppa tõstes aga lõputult nad ikkagi vastu ei pea, kuna päevased temperatuurid lähevad ju ka järjest jahedamaks. Kui on veel üheaastased taimed ka, siis nende eluring jõuabki lõpule. Pelargoone aga võid ka ületalve toas kasvatada ja järgmisel aastal uuesti õue tõsta, kuigi pimedas toas kipuvad talveperioodil välja venima.

[Külaline]

Minul rõdukastides pooled koltusid juba keset augustit ära. Isegi tagetes, mis muidu on vastupidav lill. Kõigile oleks nagu mingit mürki peale pritsitud. Ainult lõvilõuad ja nelk on ilusad.

[Teemaalgataja]

Mul on peamiselt erinevat sorti ja värvi petuuniad. Ja tõesti imeilusad on veel praegu, sellepärast hakkaski kahju mõeldes, et külm nad varsti lihtsalt ära võtab.

[Külaline]

pelargoon on ilus veel päris pikka aega - ma augusti keskel lõikasin kõik õied maha ja nüüd on palju uusi tulnud.
Aga eks ta ole nii, et kui suvelill enam kena välja ei näe, siis tuleb süda kõvaks teha ja komposti viia ning teha uued sügisesed lillekastid.

[Külaline]

Kui viitsid jantida, siis varu nn pakasekangast (valget värvi, küsi aianduspoest), lõika selline tükk, et saad amplile ümber mässida- no nii, et seod otsad nt nipukaga ampli riputi külge. Kangas on suht kerge, kui natuke taime peal pikutab, et tee midagi.
No ja siis pakidki hommikul lahti ja õhtul kokku. Katteloor aitaks ka mitmekordselt panduna.
Seda kangast saad tulevikus jälle kasutada.
Umbes kuu aega on võimalik juurde võita.
Edu!

[Külaline]

Kui viitsid jantida, siis varu nn pakasekangast (valget värvi, küsi aianduspoest), lõika selline tükk, et saad amplile ümber mässida- no nii, et seod otsad nt nipukaga ampli riputi külge. Kangas on suht kerge, kui natuke taime peal pikutab, et tee midagi.
No ja siis pakidki hommikul lahti ja õhtul kokku. Katteloor aitaks ka mitmekordselt panduna.
Seda kangast saad tulevikus jälle kasutada.
Umbes kuu aega on võimalik juurde võita.
Edu!

Teemast välja aga mis asi on "nipukas"?

[Külaline]

Selline plastist ribiline riba, mille ühes otsas on aas (riba kujuga), kui riba sealt aasast läbi tõmbad, siis pingutada saad, aga tagasi enam ei liigu. Google andis ametlikuks nimetuseks kaabliside. Soovitan küsijal ka julgemalt google otsingut kasutada ja kui tulemused ebaselged alles siis üle küsida, et kas said ikka õigesti aru. Antud juhul täiesti ühesed otsingutulemused.

[Külaline]

Valguse vähesus ja jahedus ikka võtab mingil hetkel kasvu kinni ja kui äkki tuleb mõni öökülm, siis ongi korraga kõik.

[Külaline]

Kas amplit tuppa tõstes ei saa taime päästa? Ja kui juba päevad ka külmad on, siis jättagi tuppa rippuma?

[Kõuts]

Suureõielised mitterippuvad petuuniad läksid koledaks augusti keskel vaatamata korralikule kastmisele ja väetamisele. Väikeseõielised puispetuuniad on veel väga kaunid, sinilobeeliad ja rused samuti.
Asi pole tõesti ainult külmas vaid ka valgusrežiimis, nagu ka eelmine vastaja kirjutas.
Olen vaadanud, et mõned ripp-petuuniad on jahedusele üsna vastupidavad, isegi paar väikest öökülma elavad üle, kuigi nad on mul suht maapinna lähedal.
Aga esimese öökülmaga kukuvad täiesti lötsi alatiõitsevad begooniad. Õhtul on veel suured uhked puhmad ja hommikul ainult vedel mass.
Istutangi sügiseks uued taimed, koostan mitmest sordist kooslused terrassile kastidesse.

[Külaline]

Kas amplit tuppa tõstes ei saa taime päästa? Ja kui juba päevad ka külmad on, siis jättagi tuppa rippuma?

Petuuniad on üheaastased taimed ja nende elus loeb päevavalgus.

[Katerin]

Olen ka ise proovinud suvelillede eluiga pikendada, aga suhteliselt tulemusetult.

Ampleid olen tõstnud ööseks sisse ja hommikul riputanud jälle välja. Kui amplid ripuvad välisukse kõrval, siis on lihtne nad ööseks eeskotta tõsta. Natuke aitab lillede eluiga pikendada. Öökülmade puhuks on mul äralõigatud põhjaga viieliitrised veenõud, mida saab õhtul panna mõnede taimede peale peenral.

Teiseks olen istutanud suvelilli lillepottidesse ja toonud nad talveks tuppa. Näiteks lõvilõuad seisid talv läbi aknalaual, kunstpäikesevalguse lambi all. Sellegipoolest ei saanud neist järgmisel suvel eriti asja - õitsesid vähe, rohkem kasvatasid seemneid. St, elus nad on, aga õiteilu nautida eriti ei saa enam.

Endal on tekkinud unistus rajada maja külge talveaed. Samas ma ei tea, kas see tasub ära. Sest suvel on seal ilmselt väga palav, talvel aga ikkagi külm. Elekter aga on nii kallis, et talv läbi kütta seda ei jõua.

[Külaline]

Begooniad lähevad esimese tõsisema öökülmaga tõesti ära. Nõrka külma kannatavad ja õitsevad kuni külm ära võtab- saialilled, astrid, tsinniad, daaliad, krüsanteem muidugi. Bacoopad (nimetatud ka suuteraks) on ilusad veel suurte külmadeni ja edasi saab kasutada talveseade aluseks Puispetuunia (million bells) on palju külmakindlam kui suureõieline petuunia.
Eks võib neid tuppa tassida ja katta ja suitsutada ja misiganes, aga see on paratamatuse edasilükkamine, suvelilledel on oma eluiga. Daaliad, begooniad jms saab juurikaid üle talve pidada.

[Taimesõber]

Mul ei ole ampleid, aga juba 4 aastat vohmin lillepotte toa ja rõdu vahet tõsta. Ma elan Eestist küll natuke lõunapool, aga külm on ikka. Olen ostnud ehituspoodidest mitmeid taimi, kus on kirjas külmakindel, aga mitte ükski neist ei ela ikkagi talve rõdul üle. Eelmisel talvel oli meil siin kõige külmem -8. Seega ma ei kujuta ette, et Eestis saaks ükski lilleampel olla nii nagu päris maas kasvavad taimed, et talvel puhkavad ja kevadel ärkavad ellu. Potid on liiga väikesed, külmuvad läbi.
Ainus, mis mul millegipärast maha pole koolnud on maasikad kastis. Need ma unustasin maja seina vastu, seal on vist vähe soojem ja terve talve lihtsalt olid. Kevadel hakkasid jälle kasvama, õitsema ja olen palju maasikaid saanud. Kahjuks pole need eriti maitsvad, ilmselt muld on ikka juba vana. Sel sügisel plaanin välja visata vist need ikkagi.
Üldiselt mina olen nüüd loobunud õitsvate taimede kasvatamisest rõdul, sest ma ei viitsi neid üheks suveks istutada, et mõne kuu pärast jälle välja visata ja potte puhastada jne. Tassin oma toataimed lihtsalt rõdule kevadel, neile väga meeldib. Praegu on sukulendid, kaks neist on suuuuuured, kaktused, banaanipuu (pisike, aga suurte lehtedega), kärbsepüünised, kirinõges ja sulgaparaagus. Selle viimasega tuleb nüüd jama, sest tuppa ta sel talvel ei tule, kuna on nii suur, et blokib kõik mu valguse ära ja mulle ei meeldi need pudisevad rootsud ja okkad. Tõstan vist seina äärde, mässin sisse ja loodan parimat.

[Külaline]

Eeee, maasikad talvituvadki eestis õues..

[Külaline]

Mul ei ole ampleid, aga juba 4 aastat vohmin lillepotte toa ja rõdu vahet tõsta. Ma elan Eestist küll natuke lõunapool, aga külm on ikka. Olen ostnud ehituspoodidest mitmeid taimi, kus on kirjas külmakindel, aga mitte ükski neist ei ela ikkagi talve rõdul üle. Eelmisel talvel oli meil siin kõige külmem -8. Seega ma ei kujuta ette, et Eestis saaks ükski lilleampel olla nii nagu päris maas kasvavad taimed, et talvel puhkavad ja kevadel ärkavad ellu. Potid on liiga väikesed, külmuvad läbi.
Ainus, mis mul millegipärast maha pole koolnud on maasikad kastis. Need ma unustasin maja seina vastu, seal on vist vähe soojem ja terve talve lihtsalt olid. Kevadel hakkasid jälle kasvama, õitsema ja olen palju maasikaid saanud. Kahjuks pole need eriti maitsvad, ilmselt muld on ikka juba vana. Sel sügisel plaanin välja visata vist need ikkagi.
Üldiselt mina olen nüüd loobunud õitsvate taimede kasvatamisest rõdul, sest ma ei viitsi neid üheks suveks istutada, et mõne kuu pärast jälle välja visata ja potte puhastada jne. Tassin oma toataimed lihtsalt rõdule kevadel, neile väga meeldib. Praegu on sukulendid, kaks neist on suuuuuured, kaktused, banaanipuu (pisike, aga suurte lehtedega), kärbsepüünised, kirinõges ja sulgaparaagus. Selle viimasega tuleb nüüd jama, sest tuppa ta sel talvel ei tule, kuna on nii suur, et blokib kõik mu valguse ära ja mulle ei meeldi need pudisevad rootsud ja okkad. Tõstan vist seina äärde, mässin sisse ja loodan parimat.

Vormima tähendab ju isukalt söömist?

[Taimesõber]

Eeee, maasikad talvituvadki eestis õues..

Potis/kastis? Nojah siis, mis seal ikka.

[Taimesõber]

[/quote] Vormima tähendab ju isukalt söömist?
[/quote]

Ei, vormima ei tähenda isukalt söömist. Tahtsid väliseestlasele tema keelekasutuse pärast ära panna, jah?
Aga pole hullu, ma olen kursis küll, et eestlase lemmiktoit on teine eestlane, ei imesta, et sa mind vohmida üritasid. Aga näe, suur tükk ajas suu lõhki...

[Kõuts]

Eeee, maasikad talvituvadki eestis õues..

Potis/kastis? Nojah siis, mis seal ikka.

Kommentaaris mainiti, et kõige madalam temperatuur oli -8°C. Sellise külmakese elavad maasikad tõesti ka kastis üle. Peenras läks mul paar taime välja, kui lund oli vähe, katet polnud ja pikalt püsis -25° ja rohkemgi. Maasikas on mitmeaastane taim ja üsna vastupudav. Eks ilmselt sõltub ka sordist muidugi.
Kevadine külm võib õied ära võtta, aga juured on neil tugevad.