Tänapäeva vanavanemad

[Külaline]

Miks peaks keegi sundima kedagi millekski. Normaalses peres pakuvad vanavanemad ise välja kui palju nad lapselapsi hoiavad ja peavad sõna.

Neil vihkajatest hoolijatel pole endil ei lapsi ega ilmselt ka normaalseid emasid. Ka mina sõidan homme 150 km autoga lapselapse kooliaktusele. Reostan loodust, auto sõidab bensiiniga. Eks ma reostasin juba laste soetamisega loodust, olen hirmus kahjur, mis teha. Lapsevabad pistavad nüüd ilmselt undama, et ma surun ennast peale, kes mind sinna ikka ootab. Nende lemmiktunde ehk viha õhutamiseks lisan, et kooli minevaid lapselapsi on kolm tükki ja üks neist läheb 1. klassi. Lapselapsi on aga rohkemgi, mõni juba oma elu peal. Ning vähemalt kaks nooremat neist on varmalt teavitanud, et nad ootavad ja kas ma ikka kindlasti tulen. No muidugi tulen, ma olen ju vanaema. Veelgi hullem, ma lähen veel vanavanemate päevale ka, mida kool korraldab. Noorimate tungival nõudel ja isegi kõige vanem, kes käib juba gümnaasiumis, avaldas lootust mind koolis näha. Kusjuures jälle lähen autoga.
Mis te mulle läbi arvutiekraani ikka teha saate, vihake omaette ja terviseks.

[Külaline]

Mäletan kui mu ema 20 a. tagasi sõbrannaga rääkides ütles, et lõpuks läheb noorim laps teise linna ülikooli (mina) ja saab "oma elu" elama hakata. Selle 20 aastaga on ta ennast teleka ees seebikaid vaadates 30kg raskemaks õginud, 2 kassi võttis kah. Varem vedas mõne jorsi ka jõuluõhtule aga seegi on nüüd minevik. Lastelastest muidugi ei taha midagi kuulda. Kas see ongi see kauaoodatud "oma elu", mida ihaletakse? Siitki võib lugeda kuidas vanavanemad ei viitsi lastega tegeleda kuna tahavad "oma elu" elada. Ma küll ei ole vanavanema staatuses aga misasi see "oma elu" siis õigemini on, mis koos heade peresuhetega koos eksisteerida ei saa?

[Külaline]

Päris huvitav, kas siin need, kes vihaselt võitlevad selle vastu, et vanavanemad lapsi hoiavad, on äkki needsamad, kes meeletult võitlevad lapsesaamise vastu üldse ehk niinimetatud lapsevabad? (Milline jõle eufemism, aga ilmselt neile endale meeldib.)
Kuidas inimesed viitsivad küll nii palju vihata lapsi ja vanemaid? See on kohutav, millise trauma te olete lapsepõlves saanud, noorpõlves saanud ja järjest saate edasi. Mis silmakirjalikkus see on, millega te näiliselt nagu võitlete vanavanemate õiguste eest ja hoolite neist, aga selle all kobrutab silmnähtav raev, et üldse kellelgi on lapsed, et üldse oma vanematega läbi saadakse ja nii edasi. Muuga pole küll võimalik selgitada seda närimist näiteks autosõidu kallal. See on ju ilmselge põhjuse otsimine, mitte tegelik etteheide. Otsitakse väsimatult põhjust vihata ja vaenata sookaaslast, kellel on lapsed ja hooliv ema. Tulge jah rääkima, et te siiralt hoolite siin mingitest võõrastest vanuritest. Te ei hooli üldse millestki peale iseenda, sellest ka see raev normaalse elu vastu.

Siht demagoogia. Kas ei saa aru või ei taha aru saada, millest jutt käib.
Minu meelest on siin korduvalt rõhutatud, et kui kõik osapooled on rahul, siis on ok.
Ja on oldud selle vastu, et osades peredes toimub vanavanemate hoidmise väljapressimine.
Vanavanematel ei ole KOHUSTUST hoida lapselapsi.
Õigus muidugi on, aga kohustust ei ole.
Ja see on tõsi, et mul on suhteliselt ükskõik mingist võõrast vanainimesest, aga kui selle vanainimese laps tuleb foorumisse rääkima, kuidas tema emal on võlg eeelmiste põlvkondade ees ja sellest tulenevalt tal polegi nagu valikut vaid ta peab hoidma lapselapsi..
Siis loomulikult on mul õigus vastu öelda, et see on loll jutt ja hoia ise oma lapsed. Vaevalt see minu ütlemine nende elus midagi muudab ja see polegi ju eesmärk.
Milleks see foorum siis on kui kitte erinevate arvamuate väljaütlemiseks?
See ei tähenda, et ma selle vanainimese õiguste eest barrikaadidele läheksin. Lõpuks on see ka tema oma viga et nii saamatu lapse on kasvatanud.

[Külaline]

Mäletan kui mu ema 20 a. tagasi sõbrannaga rääkides ütles, et lõpuks läheb noorim laps teise linna ülikooli (mina) ja saab "oma elu" elama hakata. Selle 20 aastaga on ta ennast teleka ees seebikaid vaadates 30kg raskemaks õginud, 2 kassi võttis kah. Varem vedas mõne jorsi ka jõuluõhtule aga seegi on nüüd minevik. Lastelastest muidugi ei taha midagi kuulda. Kas see ongi see kauaoodatud "oma elu", mida ihaletakse? Siitki võib lugeda kuidas vanavanemad ei viitsi lastega tegeleda kuna tahavad "oma elu" elada. Ma küll ei ole vanavanema staatuses aga misasi see "oma elu" siis õigemini on, mis koos heade peresuhetega koos eksisteerida ei saa?

Aga see on tema asi, kuidas ta oma elu tahab elada. Tal ei ole kohustust sinule aru anda ju.
Ela sina siis teistmoodi kui vanaks saad. See on jällegi sinu õigus

[Külaline]

Vabandan ohtate trükivigade eest! Telefonis toksisin.

[Külaline]

Mäletan kui mu ema 20 a. tagasi sõbrannaga rääkides ütles, et lõpuks läheb noorim laps teise linna ülikooli (mina) ja saab "oma elu" elama hakata. Selle 20 aastaga on ta ennast teleka ees seebikaid vaadates 30kg raskemaks õginud, 2 kassi võttis kah. Varem vedas mõne jorsi ka jõuluõhtule aga seegi on nüüd minevik. Lastelastest muidugi ei taha midagi kuulda. Kas see ongi see kauaoodatud "oma elu", mida ihaletakse? Siitki võib lugeda kuidas vanavanemad ei viitsi lastega tegeleda kuna tahavad "oma elu" elada. Ma küll ei ole vanavanema staatuses aga misasi see "oma elu" siis õigemini on, mis koos heade peresuhetega koos eksisteerida ei saa?

Loomulikult on see hea oma elu. Saab mõnusalt süüa mida tahad ja millal tahad, kasse paitada, keegi ei unda kõrva ääres ega vaata vissis näoga.

[Külaline]

Miks peaks keegi sundima kedagi millekski. Normaalses peres pakuvad vanavanemad ise välja kui palju nad lapselapsi hoiavad ja peavad sõna.

Neil vihkajatest hoolijatel pole endil ei lapsi ega ilmselt ka normaalseid emasid. Ka mina sõidan homme 150 km autoga lapselapse kooliaktusele. Reostan loodust, auto sõidab bensiiniga. Eks ma reostasin juba laste soetamisega loodust, olen hirmus kahjur, mis teha. Lapsevabad pistavad nüüd ilmselt undama, et ma surun ennast peale, kes mind sinna ikka ootab. Nende lemmiktunde ehk viha õhutamiseks lisan, et kooli minevaid lapselapsi on kolm tükki ja üks neist läheb 1. klassi. Lapselapsi on aga rohkemgi, mõni juba oma elu peal. Ning vähemalt kaks nooremat neist on varmalt teavitanud, et nad ootavad ja kas ma ikka kindlasti tulen. No muidugi tulen, ma olen ju vanaema. Veelgi hullem, ma lähen veel vanavanemate päevale ka, mida kool korraldab. Noorimate tungival nõudel ja isegi kõige vanem, kes käib juba gümnaasiumis, avaldas lootust mind koolis näha. Kusjuures jälle lähen autoga.
Mis te mulle läbi arvutiekraani ikka teha saate, vihake omaette ja terviseks.

Teil on jah perekonnas selline muster, et kui aktiivselt ei näita, siis nagu hoolimist, armastust ega emotsioone pole. No me kõik oleme 1.sept kooli läinud. Jah, mu vanemad tegid ka esimeses klassis tordi, aga vot suguvõsa nüüd küll kohale ei kamandatud. Mida on ses päevas nii hullult tähistada, mis saavutus see nüüd ka on? Teie teete aga iga hingetõmbe kohta mingi peo, sest muidu äkki ei armasta ja teistele pole ka midagi FBs näidata.
Uued keemilised lokid ikka tegid pähe?

[Külaline]

Miks peaks keegi sundima kedagi millekski. Normaalses peres pakuvad vanavanemad ise välja kui palju nad lapselapsi hoiavad ja peavad sõna.

Neil vihkajatest hoolijatel pole endil ei lapsi ega ilmselt ka normaalseid emasid. Ka mina sõidan homme 150 km autoga lapselapse kooliaktusele. Reostan loodust, auto sõidab bensiiniga. Eks ma reostasin juba laste soetamisega loodust, olen hirmus kahjur, mis teha. Lapsevabad pistavad nüüd ilmselt undama, et ma surun ennast peale, kes mind sinna ikka ootab. Nende lemmiktunde ehk viha õhutamiseks lisan, et kooli minevaid lapselapsi on kolm tükki ja üks neist läheb 1. klassi. Lapselapsi on aga rohkemgi, mõni juba oma elu peal. Ning vähemalt kaks nooremat neist on varmalt teavitanud, et nad ootavad ja kas ma ikka kindlasti tulen. No muidugi tulen, ma olen ju vanaema. Veelgi hullem, ma lähen veel vanavanemate päevale ka, mida kool korraldab. Noorimate tungival nõudel ja isegi kõige vanem, kes käib juba gümnaasiumis, avaldas lootust mind koolis näha. Kusjuures jälle lähen autoga.
Mis te mulle läbi arvutiekraani ikka teha saate, vihake omaette ja terviseks.

See on hästi tore ja mul on sinu üle hea meel. Aga see ei puutu üldse teemasse. Kui su tütar ütleks sulle, et vat nüüd on nii, et sa tuled igal kolmapäeval ja reedel oma 150 km ja hoiad 3-aastast Toomast ja 2-aastast Pillet 3 tundi.
Ja kui ei tule, siis ära meilt ka vanaduses mingit abi oota - see on see “vihaõhutamine”, millest siin räägitakse.

[Külaline]

Kommenteeriks seda, et mõnele oli väljend VÕITJATEpõlvkond midagi uut ja ebamäärast. Selle all mõeldakse 60ndatel, eriti ntks 1965-1970 sündinuid, kes olid vabariigi saabudes parimas eas. Võis alustada ettevõtlusega mistahes valdkonnas, kaupade maaletoomisega mistahes valdkonnas, kõik nišid olid vabad nö. Pangandus jne.


Siin aga keegi pakkus nullindatel sündinuid vmt.

[Külaline]

Kommenteeriks seda, et mõnele oli väljend VÕITJATEpõlvkond midagi uut ja ebamäärast. Selle all mõeldakse 60ndatel, eriti ntks 1965-1970 sündinuid, kes olid vabariigi saabudes parimas eas. Võis alustada ettevõtlusega mistahes valdkonnas, kaupade maaletoomisega mistahes valdkonnas, kõik nišid olid vabad nö. Pangandus jne.


Siin aga keegi pakkus nullindatel sündinuid vmt.

See ei vasta nüüd küll tõele, et selles vanuses mingid võitjad. Selle generatsiooni inimesed valdavalt on just väikese sissetulekuga ja kehvema elujärjega ja seetõttu teatud konservatiivse partei valijad. Need on üksikud, kes sealt 90ndate metsiku lääne ajastust suutnud rikkana püsima jääda. Tunduvalt edukamad on põlvkonnad, kes saanud vabas riigis hariduse, õppinud keeli, saanud varakult reisida.

[Külaline]

Miks peaks keegi sundima kedagi millekski. Normaalses peres pakuvad vanavanemad ise välja kui palju nad lapselapsi hoiavad ja peavad sõna.

Neil vihkajatest hoolijatel pole endil ei lapsi ega ilmselt ka normaalseid emasid. Ka mina sõidan homme 150 km autoga lapselapse kooliaktusele. Reostan loodust, auto sõidab bensiiniga. Eks ma reostasin juba laste soetamisega loodust, olen hirmus kahjur, mis teha. Lapsevabad pistavad nüüd ilmselt undama, et ma surun ennast peale, kes mind sinna ikka ootab. Nende lemmiktunde ehk viha õhutamiseks lisan, et kooli minevaid lapselapsi on kolm tükki ja üks neist läheb 1. klassi. Lapselapsi on aga rohkemgi, mõni juba oma elu peal. Ning vähemalt kaks nooremat neist on varmalt teavitanud, et nad ootavad ja kas ma ikka kindlasti tulen. No muidugi tulen, ma olen ju vanaema. Veelgi hullem, ma lähen veel vanavanemate päevale ka, mida kool korraldab. Noorimate tungival nõudel ja isegi kõige vanem, kes käib juba gümnaasiumis, avaldas lootust mind koolis näha. Kusjuures jälle lähen autoga.
Mis te mulle läbi arvutiekraani ikka teha saate, vihake omaette ja terviseks.

Su lapselapsed päris hästi vist ei saa aru, mida sellise distantsi läbimine autoga ja vanemas eas tähendab ja võtavad seda kuidagi väga kerglaselt. Vanaema tule aga kohale, nips-nips. Vanaema jookse nagu koer. Asi pole niivõrd reostamises, vaid elu ohtu panemises. Mina ei lubaks mingil juhul oma vanematel sellisel põhjusel nii kaugele autoga rallida. See pikk sõit on väsitav, ohtlik, pluss ööbimine võõras kohas on liiga suur koormus nende eas.

[Külaline]

Kommenteeriks seda, et mõnele oli väljend VÕITJATEpõlvkond midagi uut ja ebamäärast. Selle all mõeldakse 60ndatel, eriti ntks 1965-1970 sündinuid, kes olid vabariigi saabudes parimas eas. Võis alustada ettevõtlusega mistahes valdkonnas, kaupade maaletoomisega mistahes valdkonnas, kõik nišid olid vabad nö. Pangandus jne.


Siin aga keegi pakkus nullindatel sündinuid vmt.

See ei vasta nüüd küll tõele, et selles vanuses mingid võitjad. Selle generatsiooni inimesed valdavalt on just väikese sissetulekuga ja kehvema elujärjega ja seetõttu teatud konservatiivse partei valijad. Need on üksikud, kes sealt 90ndate metsiku lääne ajastust suutnud rikkana püsima jääda. Tunduvalt edukamad on põlvkonnad, kes saanud vabas riigis hariduse, õppinud keeli, saanud varakult reisida.

Tegemist on konkreetse terminiga, mille esindajateks loeti Jüri Mõisa (jah, tema 1950ndate teine pool), Hannes Tammjärve, Indrek Neiveltit, Haavel, Viisemann jne.
Ma ei tea kui noor või vana sa oled, aga selline väljend 90ndail kasutusele tuli.

[Külaline]

Kommenteeriks seda, et mõnele oli väljend VÕITJATEpõlvkond midagi uut ja ebamäärast. Selle all mõeldakse 60ndatel, eriti ntks 1965-1970 sündinuid, kes olid vabariigi saabudes parimas eas. Võis alustada ettevõtlusega mistahes valdkonnas, kaupade maaletoomisega mistahes valdkonnas, kõik nišid olid vabad nö. Pangandus jne.


Siin aga keegi pakkus nullindatel sündinuid vmt.

See ei vasta nüüd küll tõele, et selles vanuses mingid võitjad. Selle generatsiooni inimesed valdavalt on just väikese sissetulekuga ja kehvema elujärjega ja seetõttu teatud konservatiivse partei valijad. Need on üksikud, kes sealt 90ndate metsiku lääne ajastust suutnud rikkana püsima jääda. Tunduvalt edukamad on põlvkonnad, kes saanud vabas riigis hariduse, õppinud keeli, saanud varakult reisida.

Tegemist on konkreetse terminiga, mille esindajateks loeti Jüri Mõisa (jah, tema 1950ndate teine pool), Hannes Tammjärve, Indrek Neiveltit, Haavel, Viisemann jne.
Ma ei tea kui noor või vana sa oled, aga selline väljend 90ndail kasutusele tuli.

Ei mulle ei pea seletama, minu mälu algab nõukaajal. Ma tean seda terminit, aga see on nii vale ja mingid paar nime, keda tänapäeva noored üdsegi ei tea, ei muuda tervet põlvkonda võitjateks. Võitjad võivad nad ainult võrreldes oma vanematega olla. Järgmistest generatsioonidest on nii palju edukaid, rikkaid ja haritud inimesi peale tulnud, kelle edu ei piirne Eesti konnatiigiga, vaid kes toimetavad suures maailmas.

[Külaline]

See ei vasta nüüd küll tõele, et selles vanuses mingid võitjad. Selle generatsiooni inimesed valdavalt on just väikese sissetulekuga ja kehvema elujärjega ja seetõttu teatud konservatiivse partei valijad. Need on üksikud, kes sealt 90ndate metsiku lääne ajastust suutnud rikkana püsima jääda. Tunduvalt edukamad on põlvkonnad, kes saanud vabas riigis hariduse, õppinud keeli, saanud varakult reisida.

Tegemist on konkreetse terminiga, mille esindajateks loeti Jüri Mõisa (jah, tema 1950ndate teine pool), Hannes Tammjärve, Indrek Neiveltit, Haavel, Viisemann jne.
Ma ei tea kui noor või vana sa oled, aga selline väljend 90ndail kasutusele tuli.

Ei mulle ei pea seletama, minu mälu algab nõukaajal. Ma tean seda terminit, aga see on nii vale ja mingid paar nime, keda tänapäeva noored üdsegi ei tea, ei muuda tervet põlvkonda võitjateks. Võitjad võivad nad ainult võrreldes oma vanematega olla. Järgmistest generatsioonidest on nii palju edukaid, rikkaid ja haritud inimesi peale tulnud, kelle edu ei piirne Eesti konnatiigiga, vaid kes toimetavad suures maailmas.

Ja kui sa vaatad, kes on nende vanemad, siis need ongi võitjate põlvkonnast ja neile edu sisse lükanud.

[Külaline]

Miks peaks keegi sundima kedagi millekski. Normaalses peres pakuvad vanavanemad ise välja kui palju nad lapselapsi hoiavad ja peavad sõna.

Neil vihkajatest hoolijatel pole endil ei lapsi ega ilmselt ka normaalseid emasid. Ka mina sõidan homme 150 km autoga lapselapse kooliaktusele. Reostan loodust, auto sõidab bensiiniga. Eks ma reostasin juba laste soetamisega loodust, olen hirmus kahjur, mis teha. Lapsevabad pistavad nüüd ilmselt undama, et ma surun ennast peale, kes mind sinna ikka ootab. Nende lemmiktunde ehk viha õhutamiseks lisan, et kooli minevaid lapselapsi on kolm tükki ja üks neist läheb 1. klassi. Lapselapsi on aga rohkemgi, mõni juba oma elu peal. Ning vähemalt kaks nooremat neist on varmalt teavitanud, et nad ootavad ja kas ma ikka kindlasti tulen. No muidugi tulen, ma olen ju vanaema. Veelgi hullem, ma lähen veel vanavanemate päevale ka, mida kool korraldab. Noorimate tungival nõudel ja isegi kõige vanem, kes käib juba gümnaasiumis, avaldas lootust mind koolis näha. Kusjuures jälle lähen autoga.
Mis te mulle läbi arvutiekraani ikka teha saate, vihake omaette ja terviseks.

Su lapselapsed päris hästi vist ei saa aru, mida sellise distantsi läbimine autoga ja vanemas eas tähendab ja võtavad seda kuidagi väga kerglaselt. Vanaema tule aga kohale, nips-nips. Vanaema jookse nagu koer. Asi pole niivõrd reostamises, vaid elu ohtu panemises. Mina ei lubaks mingil juhul oma vanematel sellisel põhjusel nii kaugele autoga rallida. See pikk sõit on väsitav, ohtlik, pluss ööbimine võõras kohas on liiga suur koormus nende eas.

Minu arust ta pole öelnud, kui vana ta on. Äkki alles mingi 50, siis 150 km autoga küll mingi probleem pole. Ja see ongi väga okei, kui minna kuskile üritusele, aktusele vms. Teine asi on see, kui üle nädala või iga nädal kamandatakse 70+ inimene teisest Eesti otsast mitut alla 5 aastaseid lapsi hoidma. Beebi või kaheaastane koos on suur koormus hoida ka täies elujõus inimesele. Üks siin kiitles, et kamandab isa Antslast lapsi hoidma, see on 6+ tundi edasi-tagasi sõitu pluss veel väikelapsed. Minul oleks küll piinlik seda oma vanematelt paluda või sellega isegi nõustuda, kui vanem pakuks. Üks hädajuhus on mõistetav, aga muidu võiks selliseks regulaarseks hoidmiseks küll pigem hoidja palgata.

[Külaline]

Olen 58-aastane ja töötan juhtival kohal. Ärkan iga tööpäeva hommikul kl 5, sageli jõuan koju kl 21 paiku, teen ka kodus tööd ja magama lähen kl 1 paiku öösel. Olen tõesti üks nendest, kes parema meelega kohe laupäeva hommikul lapsi kantseldama ei hakkaks.

On OK, kui on jutt mõnetunnisest hoidmisest, aga reede õhtust pühapäeva õhtuni ma reeglina lapsehoidjaks ei hakka. Puhkuse ajal olid lapsed küll 10 päeva jutti minu juures, kui lapsevanemad reisil käisid, aga see oli meil juba pikalt ette läbi räägitud ja ära planeeritud.

Võib-olla on asi selles, et ka ei minu ega mehe vanemad pole meie lapsi eriti hoidnud (minu vanemad käisid pikalt tööl ja elasid meist üsna kaugel ja mehe vanemad surid noorelt), aga ma tõesti ei saa aru noorte halast, et vanavanemad neid liiga vähe aitavad või siis üldse ei aita. Lapsed otsustasite ju ikka ise saada, mitte oma vanemate nõudmisel? Lapselaste hoidmine on tore, aga et rõõm sellest oleks ja jääks kahepoolseks, et tohiks seda esitada nõudmisena ega olla vihane, kui vanavanematel ka oma plaanid on.

[Külaline]

See ei vasta nüüd küll tõele, et selles vanuses mingid võitjad. Selle generatsiooni inimesed valdavalt on just väikese sissetulekuga ja kehvema elujärjega ja seetõttu teatud konservatiivse partei valijad. Need on üksikud, kes sealt 90ndate metsiku lääne ajastust suutnud rikkana püsima jääda. Tunduvalt edukamad on põlvkonnad, kes saanud vabas riigis hariduse, õppinud keeli, saanud varakult reisida.

Tegemist on konkreetse terminiga, mille esindajateks loeti Jüri Mõisa (jah, tema 1950ndate teine pool), Hannes Tammjärve, Indrek Neiveltit, Haavel, Viisemann jne.
Ma ei tea kui noor või vana sa oled, aga selline väljend 90ndail kasutusele tuli.

Ei mulle ei pea seletama, minu mälu algab nõukaajal. Ma tean seda terminit, aga see on nii vale ja mingid paar nime, keda tänapäeva noored üdsegi ei tea, ei muuda tervet põlvkonda võitjateks. Võitjad võivad nad ainult võrreldes oma vanematega olla. Järgmistest generatsioonidest on nii palju edukaid, rikkaid ja haritud inimesi peale tulnud, kelle edu ei piirne Eesti konnatiigiga, vaid kes toimetavad suures maailmas.

Sul on siis ikka väga halb mälu. Võitjate põlvkond on just täpselt see vanusegrupp nagu eelnevalt kirjutati. Kes oli just täiskasvanuks saanud ja vaba nõukaaegsest taagast ning kelle jaoks maailm äkki lahti läks. Isegi tööle ei tahetud mingil ajal 40+ vanuses inimesi võtta. Noored ja tegelikult kogemusteta said aga headele kohtadele nagu naksti. Minu ülikoolikaaslased olid tavalistest peredest, mingeid parteilastest kõrgel kohal olevaid vanemaid neil polnud. Tänaseks on nende seas mitu miljonäri. Ja ega ma ise ka kehvasti hakkama saa. Ja loomulikult on meie lastel veel paremad võimalused. See, et nad end kollases meedias ei reklaami, ei tähenda veel, et neid olemas ei ole.

[Külaline]

Olen 58-aastane ja töötan juhtival kohal. Ärkan iga tööpäeva hommikul kl 5, sageli jõuan koju kl 21 paiku, teen ka kodus tööd ja magama lähen kl 1 paiku öösel. Olen tõesti üks nendest, kes parema meelega kohe laupäeva hommikul lapsi kantseldama ei hakkaks.

On OK, kui on jutt mõnetunnisest hoidmisest, aga reede õhtust pühapäeva õhtuni ma reeglina lapsehoidjaks ei hakka. Puhkuse ajal olid lapsed küll 10 päeva jutti minu juures, kui lapsevanemad reisil käisid, aga see oli meil juba pikalt ette läbi räägitud ja ära planeeritud.

Võib-olla on asi selles, et ka ei minu ega mehe vanemad pole meie lapsi eriti hoidnud (minu vanemad käisid pikalt tööl ja elasid meist üsna kaugel ja mehe vanemad surid noorelt), aga ma tõesti ei saa aru noorte halast, et vanavanemad neid liiga vähe aitavad või siis üldse ei aita. Lapsed otsustasite ju ikka ise saada, mitte oma vanemate nõudmisel? Lapselaste hoidmine on tore, aga et rõõm sellest oleks ja jääks kahepoolseks, et tohiks seda esitada nõudmisena ega olla vihane, kui vanavanematel ka oma plaanid on.

Magad iga päev neli tundi? No see on tervisele ülimalt kahjulik ja ei tundu usutav.

[Külaline]

Mäletan kui mu ema 20 a. tagasi sõbrannaga rääkides ütles, et lõpuks läheb noorim laps teise linna ülikooli (mina) ja saab "oma elu" elama hakata. Selle 20 aastaga on ta ennast teleka ees seebikaid vaadates 30kg raskemaks õginud, 2 kassi võttis kah. Varem vedas mõne jorsi ka jõuluõhtule aga seegi on nüüd minevik. Lastelastest muidugi ei taha midagi kuulda. Kas see ongi see kauaoodatud "oma elu", mida ihaletakse? Siitki võib lugeda kuidas vanavanemad ei viitsi lastega tegeleda kuna tahavad "oma elu" elada. Ma küll ei ole vanavanema staatuses aga misasi see "oma elu" siis õigemini on, mis koos heade peresuhetega koos eksisteerida ei saa?

Aga see on tema asi, kuidas ta oma elu tahab elada. Tal ei ole kohustust sinule aru anda ju.
Ela sina siis teistmoodi kui vanaks saad. See on jällegi sinu õigus

Jah, muidugi, ega ma mingit aruandlust ei ootagi. Lihtsalt kurb see vaatepilt üksikust ja ülekaalulisest mammist, kes teistest ei hooli ja endast ammugi mitte.

[Külaline]

Mäletan kui mu ema 20 a. tagasi sõbrannaga rääkides ütles, et lõpuks läheb noorim laps teise linna ülikooli (mina) ja saab "oma elu" elama hakata. Selle 20 aastaga on ta ennast teleka ees seebikaid vaadates 30kg raskemaks õginud, 2 kassi võttis kah. Varem vedas mõne jorsi ka jõuluõhtule aga seegi on nüüd minevik. Lastelastest muidugi ei taha midagi kuulda. Kas see ongi see kauaoodatud "oma elu", mida ihaletakse? Siitki võib lugeda kuidas vanavanemad ei viitsi lastega tegeleda kuna tahavad "oma elu" elada. Ma küll ei ole vanavanema staatuses aga misasi see "oma elu" siis õigemini on, mis koos heade peresuhetega koos eksisteerida ei saa?

Aga see on tema asi, kuidas ta oma elu tahab elada. Tal ei ole kohustust sinule aru anda ju.
Ela sina siis teistmoodi kui vanaks saad. See on jällegi sinu õigus

Jah, muidugi, ega ma mingit aruandlust ei ootagi. Lihtsalt kurb see vaatepilt üksikust ja ülekaalulisest mammist, kes teistest ei hooli ja endast ammugi mitte.

Minul on jälle sinust kahju, kes nii mürgiselt oma emast räägib. Ükskõik millised valikud ta ka teinud on, on sellisel viisil oma emast rääkimine inetu. Ilmselgelt on sinu kasvatamine ebaõnnestunud.