Tänapäeva vanavanemad

[Külaline]

Kui Su mureks on vanavanemate ja lapselaste vahelise sideme puudumine, siis võiks korraldada kolme põlvkonda kaasavad üritusi.
Vanavanemad pelgavad võib-olla hoidmisega kaasnevat vastutust, aga mõni lühem ühine reis või ürituse külastus annaks kõigile elamuse.

Haha : D
Ei korraldanud keegi mingit aiapidu minu vanavanematele. Pandi neid juunis vanaema pool autolt maha ja augustis tuldi järele. Ma isegi ei tea, mida mu vanemad terved suved tegid. Mul pole lapse 14 eluaasta jooksul olnud nii palju lapsevaba aega, kui mu vanematel ühe suve jooksul oli.
Ja nüüd oma lastelt ja lapselastelt eeldatakse sitsimist ja aiapidusid.
Ning tõesti, on kibestumist ja depressiivsust vanavanemate poolt. Mehe ema ametlikult ongi ravimite peal. Ja tema ei kasvatanud ka talvel oma lapsi. Peale kooli-lasteaeda mindi vanaema poole ja iga öö lapsed koju ei saanudki. Kuid see suhtumine 'mina olen oma lapsed saanud ja ise suureks kasvatanud, saage teie sama hästi hakkama' tuleb sageli. Nagu ka teistel samaealistel. 'Mina kasvatasin omad lapsed ise ja minu töö on tehtud'. Aga teie lapsed, meie, me ju mäletame kes meid kasvatas! Me olime seal kui me kasvasime, teid endid ei olnud.

[Külaline]

Kui Su mureks on vanavanemate ja lapselaste vahelise sideme puudumine, siis võiks korraldada kolme põlvkonda kaasavad üritusi.
Vanavanemad pelgavad võib-olla hoidmisega kaasnevat vastutust, aga mõni lühem ühine reis või ürituse külastus annaks kõigile elamuse.

Haha : D
Ei korraldanud keegi mingit aiapidu minu vanavanematele. Pandi neid juunis vanaema pool autolt maha ja augustis tuldi järele. Ma isegi ei tea, mida mu vanemad terved suved tegid. Mul pole lapse 14 eluaasta jooksul olnud nii palju lapsevaba aega, kui mu vanematel ühe suve jooksul oli.
Ja nüüd oma lastelt ja lapselastelt eeldatakse sitsimist ja aiapidusid.
Ning tõesti, on kibestumist ja depressiivsust vanavanemate poolt. Mehe ema ametlikult ongi ravimite peal. Ja tema ei kasvatanud ka talvel oma lapsi. Peale kooli-lasteaeda mindi vanaema poole ja iga öö lapsed koju ei saanudki. Kuid see suhtumine 'mina olen oma lapsed saanud ja ise suureks kasvatanud, saage teie sama hästi hakkama' tuleb sageli. Nagu ka teistel samaealistel. 'Mina kasvatasin omad lapsed ise ja minu töö on tehtud'. Aga teie lapsed, meie, me ju mäletame kes meid kasvatas! Me olime seal kui me kasvasime, teid endid ei olnud.

Ja nüüd tahad ise samasugune olla?

[Külaline]

Kui Su mureks on vanavanemate ja lapselaste vahelise sideme puudumine, siis võiks korraldada kolme põlvkonda kaasavad üritusi.
Vanavanemad pelgavad võib-olla hoidmisega kaasnevat vastutust, aga mõni lühem ühine reis või ürituse külastus annaks kõigile elamuse.

Haha : D
Ei korraldanud keegi mingit aiapidu minu vanavanematele. Pandi neid juunis vanaema pool autolt maha ja augustis tuldi järele. Ma isegi ei tea, mida mu vanemad terved suved tegid. Mul pole lapse 14 eluaasta jooksul olnud nii palju lapsevaba aega, kui mu vanematel ühe suve jooksul oli.
Ja nüüd oma lastelt ja lapselastelt eeldatakse sitsimist ja aiapidusid.
Ning tõesti, on kibestumist ja depressiivsust vanavanemate poolt. Mehe ema ametlikult ongi ravimite peal. Ja tema ei kasvatanud ka talvel oma lapsi. Peale kooli-lasteaeda mindi vanaema poole ja iga öö lapsed koju ei saanudki. Kuid see suhtumine 'mina olen oma lapsed saanud ja ise suureks kasvatanud, saage teie sama hästi hakkama' tuleb sageli. Nagu ka teistel samaealistel. 'Mina kasvatasin omad lapsed ise ja minu töö on tehtud'. Aga teie lapsed, meie, me ju mäletame kes meid kasvatas! Me olime seal kui me kasvasime, teid endid ei olnud.

No paha lugu kui sul on tropid vanemad, aga see tegelikult ei tähenda, et ei peaks oma lapsi ise kasvatama.
Muidugi kui sa pole muud näinudki, siis sa arvad, et nii on normaalne, aga tegelikult ei ole.
Lapsevanemad ikka peavad oma lapsed kasvatama, oma võlad ise maksma ja üldse oma elu ise elama.

[Külaline]

Kasvatavadki tänapäeva vanemad ise. Jutt käib vanavanemate põlvkonnast kes ise ei kasvatanud ja ka oma lapselastest ei huvitu.

[Külaline]

Kasvatavadki tänapäeva vanemad ise. Jutt käib vanavanemate põlvkonnast kes ise ei kasvatanud ja ka oma lapselastest ei huvitu.

No siis pole ju üldse mõtet vinguda. Ega sa ei saa muuta seda, kuidas mõned inimesed 40 aastat tagasi lapsi kasvatasid.
Ei meeldinud neile siis oma lapsed ja ei meeldi nüüd lapselapsed ka.
Ja ongi normaalne, et vanavanemad ei kasvata. Nii et areng vähemalt selle ühe põlvkonnaga.

[Külaline]

Normaalsed vanavanemad kasvatavad ja hoiavad lapselapsi. Hoidis mu vanavanaema mu ema, mu vanaema mind. Ja minu ema kasvatab minu lapsi. See on midagi enamat kui tasuta lapsehoidja, täisväärtuslik inimsuhe mõlemale poolele.
Ema oli eelmine nädal mu last hoidmas ja kuulasin läbi ukse kuidas mõlemad itsitasid. Neil mõlemal on hea teineteise seltsis nagu mul oli oma vanemaga hea. Suhe vanavanematega on teistsugune kui vanematega. Oma lapselapsi loodan sama moodi ühel päeval hoida.
Ei ole minia süüdi kui ämm hoida ei taha jne. Vanavanem vaadaku peeglisse ja mõelgu, mis või kes talle elus päriselt kallis on. Minule on mu pere kallis, nii ülanev kui alanev. Ju mõnel on väärtushinnangud teises kohas.

[Kärbes]

Lihtsalt mind häirib see pidev negativism ja vanavanemate diagnoosimine. Alati saab olla ainult üks põhjus ja selleks on depressiivsus koos kibestumisega. Ning alati aitab selle vastu just laste rõõm ja kilked. No nii lihtne see elu ka pole, et piisab vaid laste kasvamise nägemisest ja maailm on roosamanna.

Kui keegi päriselt on depressioonis, on suhtlus positiivsete lähedastega, päikesevalguses õues olemine ja füüsiline aktiivsus kõik teaduslikult tõestatud toimega depressioonivastased meetodid. Ja seda kõike saab lastega tegeledes. Lisandub eesmärk ja missioonitunne elus.
Oma elu madalperioodidel olen pakkunud end sõbrannade lapsi hoidma ja mind on see aidanud.

[Külaline]

Oi kui rõõmus ma olin, kui esimene lapselaps sündis! Pea 3 kuud elasime koos, siis jäid kohtumised veidi harvemaks. Aga kuna ta on mu esimene, siis ka kõige lähedasem.
Teine sündis koroonaaja alguses, saime küll kokku peredega soojal ajal aias, aga hoidsime ikka veidi eemale. Tema ongi kahjuks veidi võõramaks jäänud, ei käi nii tihti külas ka, aga hoian hea meelega vähemalt kord nädalas terve päeva - puhkus lasteaiast. Tema on ise ka suht võõrastava iseloomuga, pigem ikka tahab vanematega koos olla, aga minu juurde tuleb siiski hea tujuga.
Kolmas on nagu ime - teda võib mu juurde maha tõsta suva päeval ja suva kellaajal, kogu aeg on rõõmus! Hoian nädalavahetuseti päris tihti, ta võib ka magades kohale jõuda, kui vanemad tahavad öösel klubisse minna - ärkab hommikul alati üllatuse ja hea tujuga.
Eks mul ole ka oma nõudmised, käsud ja keelud, kuidas meie kodus asjad käivad. Kulub umbes tunnike, et lapsed harjuksid.
Vanim käib meiega reisidel nii Eestis kui väljaspool, just praegugi oleme temaga rannapuhkusel ELst kaugel. Väga mõnus on just tema lõbu vaadata kogu sellest reisist.
Ja täitsa kahju, et ta ei saa enam meil nädalaid veeta, sest peab koolis käima.
Töötan, mees töötab, aga just vanaisa on see, kes enamasti mõtleb, kuidas lastelaste elu meiega huvitavaks teha, kuhu nendega sõita ja mida näidata.

[Külaline]

Normaalsed vanavanemad kasvatavad ja hoiavad lapselapsi. Hoidis mu vanavanaema mu ema, mu vanaema mind. Ja minu ema kasvatab minu lapsi. See on midagi enamat kui tasuta lapsehoidja, täisväärtuslik inimsuhe mõlemale poolele.
Ema oli eelmine nädal mu last hoidmas ja kuulasin läbi ukse kuidas mõlemad itsitasid. Neil mõlemal on hea teineteise seltsis nagu mul oli oma vanemaga hea. Suhe vanavanematega on teistsugune kui vanematega. Oma lapselapsi loodan sama moodi ühel päeval hoida.
Ei ole minia süüdi kui ämm hoida ei taha jne. Vanavanem vaadaku peeglisse ja mõelgu, mis või kes talle elus päriselt kallis on. Minule on mu pere kallis, nii ülanev kui alanev. Ju mõnel on väärtushinnangud teises kohas.

Ei ole nõus. Tore, et sa rahul oled, aga see pole siiski mingi “normaalsuse” näitaja. Võib olla nii, võib olla naa. Ja vanavanemad võivad täiesti vabalt ise otsustada, kas ja kui tihti nad lapselapsi näha tahavad. See, kuidas täpselt sinul on ei ole mingi normaalsuse etalon.

[Külaline]

Lihtsalt mind häirib see pidev negativism ja vanavanemate diagnoosimine. Alati saab olla ainult üks põhjus ja selleks on depressiivsus koos kibestumisega. Ning alati aitab selle vastu just laste rõõm ja kilked. No nii lihtne see elu ka pole, et piisab vaid laste kasvamise nägemisest ja maailm on roosamanna.

Kui keegi päriselt on depressioonis, on suhtlus positiivsete lähedastega, päikesevalguses õues olemine ja füüsiline aktiivsus kõik teaduslikult tõestatud toimega depressioonivastased meetodid. Ja seda kõike saab lastega tegeledes. Lisandub eesmärk ja missioonitunne elus.
Oma elu madalperioodidel olen pakkunud end sõbrannade lapsi hoidma ja mind on see aidanud.

Nojaa, üldises plaanis nõus, aga lisandub see nüanss, et inimesed on erinevad ja kõigile lihtsalt ei meeldi nii väga (väike)lastega tegelemine. Ka ilma depressioonita, veel vähem siis, kui enesetunne niigi halb ja raske. Seega ei saa küll väita, et näiteks lapsehoidmine ja lastega tegelemine on mingi universaalne abinõu depressiooni leevendamiseks. Mulle meeldivad lapsed, oma lastegagi olin väga pikalt kodus ja nautisin seda aega, aga näiteks võõraid lapsi pole ma kunagi tahtnud hoida, see on minu jaoks liiga kurnav ja intensiivne. Emotsionaalses madalseisus oleks lapsehoidmine minu jaoks viimane asi, mida teha tahaksin, selle jaoks mul ressurssi lihtsalt poleks niisugusel hetkel. Nii et kunagi ei tasu eeldada, et see, mis aitab sind, sobib samas olukorras ka kõigile teistele.

[Külaline]

Uus aeg, uued teemad. Enam ei ole noorus hukas, vaid VANAVANEMAD ON HUKAS.

[Külaline]

Uus aeg, uued teemad. Enam ei ole noorus hukas, vaid VANAVANEMAD ON HUKAS.

Imelik lugeda jah Ise nii õigust täis ka veel.
Vaata ja imesta

[Külaline]

Mina olen vanaema eas, 55a, aga mu lapsi pole ka vanaema hoidnud. Tal oli muudki teha. St ta tahtis muud teha. Nüüd kui ma peaks vanaemaks saama, ma ei teagi... tahaks ka rahulikult oma asju teha. Lõpuks. Tööl käia. Pärast puhata. Käia kuskil. Molutada. Viimased 5 aastat ongi olnud seda hoolitsust vähem. Mu noorim laps on nüüd 20. Aga sinnani oli ikka pidev elu laste laste rütmis, kokku u 20 aastat järjest, kuna mul on 3 last.

[Külaline]

Mina olen vanaema eas, 55a, aga mu lapsi pole ka vanaema hoidnud. Tal oli muudki teha. St ta tahtis muud teha. Nüüd kui ma peaks vanaemaks saama, ma ei teagi... tahaks ka rahulikult oma asju teha. Lõpuks. Tööl käia. Pärast puhata. Käia kuskil. Molutada. Viimased 5 aastat ongi olnud seda hoolitsust vähem. Mu noorim laps on nüüd 20. Aga sinnani oli ikka pidev elu laste laste rütmis, kokku u 20 aastat järjest, kuna mul on 3 last.

Mul on sõbranna 50 pluss vanuses ja tema räägib ka, et lootis lõpuks rahu saada oma kolmest lapsest, kui lapsed täiskasvanud. Aga nüüd on need lapsed ootamatult viljakad, mis on väga tore, aga tema jaoks jube kurnav. Kuna iseenesestmõistetavalt oodatakse, et vanaema aitab pereelus kõvasti kaasa. Lapsed loovad oma kodu, üks oli solvunud, miks ema ei tule aeda tööle, mehe ema pidi kogu aeg käima. Siis teatas, et läheb tööle, aga last pole kuskile panna, hakka hoidma. Siis kolis terve perega ema juurde mõneks ajaks, sest ehitasid maja ja müüsid oma korteri majaehituseks. Ligi kaks aastat elas terve pesakond seal, ema magada ei saanud, sest väike beebi majas. Teine laps sai kaks last järjest, siis ühega oli haiglas, tõi teise nädalaks emale hoida. Ja katsu siis selle kõige kõrvalt veel raha teenida ka, sest lapsed ootavad pigem ise abi, neil ju majaehitused, tahaks hästi elada ja mida iganes, suured nõuded elule. Aga ema visaku igal hetkel oma elu kõrvale, et jälle lapsi aidata ja eks ta aitab ka. Sellest ei hakka rääkimagi, et tahaks reede õhtul töönädalast puhata, aga siis helistab mõni lastest, et tahaks kinno minna, hoia lapsi. Veel selle sõbranna lapsed armukadedad õed, kes peavad ka järge, palju sa teist aitasid ja palju ta lapsi enda juurde võtsid. Katsu siis sellises olukorras üldse ellu jääda. Sõbranna ütleb, et oma laste kasvatamine oli lihtsam kui nüüd kogu selle kupatusega toime tulla.

[Külaline]

Meil on mõlemad vanaemad lapselapsi alati külla oodanud. Ja on ka meil külas käinud, pole kungai varjanudki, et nende lapsehoidmisest oleme väga huvitatud olnud, sest eriti nooremate lastega oli igasugugune lisaaabi alati vajalik. Kui näiteks ämm lapselaste huvi ei tunneks, mida erilist mul temaga üldse rääkida või teha oleks, arutaksime tööasju või päevapoliitikat? Lapselapsed on ju parim ja siduvaim lüli kahe põlvkonna vahel. Lastelastega käiakse reisidel, üritustel, tehakse töid koos, niimoodi need lapsed inimesteks kasvavadki, iga pereliige annab omalt poolt midagi. Võõraste laste hoidmine ja enda lapselapsed on kaks täiesti erinevat asja, sama hästi võiks võrrelda oma vanaemaga aja veetmist ja mingi suvalise vanainimesega koos hängimist, vanainimene kusjuures võib sama tüütu oma veidrustega olla. Väikelapsed on kurnavad, aga vahel ongi hea, et vanavanemal pole liigset energiat üle reageerida ja igast tühiasjast numbrit teha.
Mingeid kinnisvarasid jms õnneks mängus pole, vanaemad on jumal tänatud üsna varatud ja saab lihtsalt inimesemoodi suhelda. Kui vanavanemale meeldiks omatte olla, siis loomulikult oma lastega suhtlema ei pressiks.

[Külaline]

Mina olen vanaema eas, 55a, aga mu lapsi pole ka vanaema hoidnud. Tal oli muudki teha. St ta tahtis muud teha. Nüüd kui ma peaks vanaemaks saama, ma ei teagi... tahaks ka rahulikult oma asju teha. Lõpuks. Tööl käia. Pärast puhata. Käia kuskil. Molutada. Viimased 5 aastat ongi olnud seda hoolitsust vähem. Mu noorim laps on nüüd 20. Aga sinnani oli ikka pidev elu laste laste rütmis, kokku u 20 aastat järjest, kuna mul on 3 last.

Mul on sõbranna 50 pluss vanuses ja tema räägib ka, et lootis lõpuks rahu saada oma kolmest lapsest, kui lapsed täiskasvanud. Aga nüüd on need lapsed ootamatult viljakad, mis on väga tore, aga tema jaoks jube kurnav. Kuna iseenesestmõistetavalt oodatakse, et vanaema aitab pereelus kõvasti kaasa. Lapsed loovad oma kodu, üks oli solvunud, miks ema ei tule aeda tööle, mehe ema pidi kogu aeg käima. Siis teatas, et läheb tööle, aga last pole kuskile panna, hakka hoidma. Siis kolis terve perega ema juurde mõneks ajaks, sest ehitasid maja ja müüsid oma korteri majaehituseks. Ligi kaks aastat elas terve pesakond seal, ema magada ei saanud, sest väike beebi majas. Teine laps sai kaks last järjest, siis ühega oli haiglas, tõi teise nädalaks emale hoida. Ja katsu siis selle kõige kõrvalt veel raha teenida ka, sest lapsed ootavad pigem ise abi, neil ju majaehitused, tahaks hästi elada ja mida iganes, suured nõuded elule. Aga ema visaku igal hetkel oma elu kõrvale, et jälle lapsi aidata ja eks ta aitab ka. Sellest ei hakka rääkimagi, et tahaks reede õhtul töönädalast puhata, aga siis helistab mõni lastest, et tahaks kinno minna, hoia lapsi. Veel selle sõbranna lapsed armukadedad õed, kes peavad ka järge, palju sa teist aitasid ja palju ta lapsi enda juurde võtsid. Katsu siis sellises olukorras üldse ellu jääda. Sõbranna ütleb, et oma laste kasvatamine oli lihtsam kui nüüd kogu selle kupatusega toime tulla.

Aga see on ju nii rikastav ja ravib depressiooni ja tal oleks hiljem nii kahju kui ta saaks “oma elu elada”. Jutumärkides muidugi, sest mis oma elu tal ikka on.
Ilmselt on su sõbranna lihtsalt kibestunud vana võõras naine, kes ei saa aru kui väga tal on vedanud, et saab olla tasuta tööjõud.

[Külaline]

Jaa. Hoida tuuakse siis kui lastele sobib. Tee aga oma plaanid ümber. Või mis plaane sul ikka on, üksi või kahekesi vanaisaga! Nii ilmselt mõeldakse.
Kui teeks aga nii nagu tagasi:)- mul tuli tahtmine lapselapaega koos olla, too kohe siia! Mis, teil olid mingid plaanid? Tehke ümber!

[Külaline]

Uus aeg, uued teemad. Enam ei ole noorus hukas, vaid VANAVANEMAD ON HUKAS.

Imelik lugeda jah Ise nii õigust täis ka veel.
Vaata ja imesta

Aga on.
Võitjate põlvkond üritab tekitada hamburgerit, kus ise nad saavad ülevalt ja alt suunast abi õigetes eluetappides aga vastu pakkuda ei kavatse. Ning hamburgeri teine osa on nende lapsed, kes peavad mõlemas suunas abi pakkuma, seda vastu saamata.

Vanavanemlus on ajalooline ja bioloogiline normaalsus. Vanavanem, kes ei ole pere jaoks olemas, on minu jaoks samal pulgal isaga, kes minema tõmbab. Jah, tänapäeval saab ilma nende rollideta lapsed suureks kasvatatud, aga see ei tähenda, et see oleks normaalne või õige.

Siin on näha ka vastustest, king pigistab vanadel naistel, miks nad muidu nii palju sõna võtavad. Nad võiks selle oma eluga edasi minna ja mitte välja teha igast mõtteavaldusest, kui oma elu piisavalt pinget pakub. Aga ju kuskil miski tundub paigast ära või midagi elus puudu, kui vaja internetis kraagelda oma lastega.

[Külaline]

Uus aeg, uued teemad. Enam ei ole noorus hukas, vaid VANAVANEMAD ON HUKAS.

Imelik lugeda jah Ise nii õigust täis ka veel.
Vaata ja imesta

Aga on.
Võitjate põlvkond üritab tekitada hamburgerit, kus ise nad saavad ülevalt ja alt suunast abi õigetes eluetappides aga vastu pakkuda ei kavatse. Ning hamburgeri teine osa on nende lapsed, kes peavad mõlemas suunas abi pakkuma, seda vastu saamata.

Vanavanemlus on ajalooline ja bioloogiline normaalsus. Vanavanem, kes ei ole pere jaoks olemas, on minu jaoks samal pulgal isaga, kes minema tõmbab. Jah, tänapäeval saab ilma nende rollideta lapsed suureks kasvatatud, aga see ei tähenda, et see oleks normaalne või õige.

Siin on näha ka vastustest, king pigistab vanadel naistel, miks nad muidu nii palju sõna võtavad. Nad võiks selle oma eluga edasi minna ja mitte välja teha igast mõtteavaldusest, kui oma elu piisavalt pinget pakub. Aga ju kuskil miski tundub paigast ära või midagi elus puudu, kui vaja internetis kraagelda oma lastega.

Ma mõtlesin seda küll täiesti teisipidi. Oma lapsed kasvatagu igaüks ikka ise. Ja mul endal on lapsed nii väikesed, et ei saa mind küll süüdistada “vanaks naiseks” olemises.
Elus ei tuleks selle peale, et niimoodi õiendada oma vanemate kallal.
Ja mis krdi argument see on, et “võiks ignoreerida”. Mille jaoks see foorum on sinu meelest kui intrigeerivaid teemasid ignoreerima peaks. See mitte ei näita, et king pigistab, vaid see näitab, et lapsehoidu kerjavad lapsevanemad lihtsalt kutsuvad enda kallal hambaid teritama.

[Külaline]

Uus aeg, uued teemad. Enam ei ole noorus hukas, vaid VANAVANEMAD ON HUKAS.

Imelik lugeda jah Ise nii õigust täis ka veel.
Vaata ja imesta

Aga on.
Võitjate põlvkond üritab tekitada hamburgerit, kus ise nad saavad ülevalt ja alt suunast abi õigetes eluetappides aga vastu pakkuda ei kavatse. Ning hamburgeri teine osa on nende lapsed, kes peavad mõlemas suunas abi pakkuma, seda vastu saamata.

Vanavanemlus on ajalooline ja bioloogiline normaalsus. Vanavanem, kes ei ole pere jaoks olemas, on minu jaoks samal pulgal isaga, kes minema tõmbab. Jah, tänapäeval saab ilma nende rollideta lapsed suureks kasvatatud, aga see ei tähenda, et see oleks normaalne või õige.

Siin on näha ka vastustest, king pigistab vanadel naistel, miks nad muidu nii palju sõna võtavad. Nad võiks selle oma eluga edasi minna ja mitte välja teha igast mõtteavaldusest, kui oma elu piisavalt pinget pakub. Aga ju kuskil miski tundub paigast ära või midagi elus puudu, kui vaja internetis kraagelda oma lastega.

Minu jaoks on lapsevanem, kes eeldab, et vanavanemad peavad tema lapsi kasvatama samal pulgal isaga, kes minema tõmbab.
Samahästi võib öelda, et king pigistab neil saamatutel lapsevanematel, kes eeldavad, et neid peab aitama. Vanemad peavad aitama, riik peab aitama, lastetud töökaaslased peavad aitama..
Mis tegid neist lastest kui ei suuda neid ära majandada.