Kui pea on pulki täis...

[Brainstorm]

Kas keegi oskaks mulle soovitada mingeid nippe või tehnikaid, kuidas vastu pidada, kui mõtted tormlevad peas ja mitu asja korraga tekitab ärevust ja millelegi ei suuda keskenduda, sest aju keeb?

Minu erivajadusega lapsel on mitmeid terviseprobleeme ja nüüd lähinädalatel on väikeste vahedega mitu arstiaega kätte jõudmas. Hambad (ilmselt lõpeb väljatõmbamiste ja breketitega), põlvede mrt (ta kardab masinat paaniliselt), ortopeed (ilmselt lõpeb liigeseopiga), logopeed (jääme ilmselt pikemalt käima), kõrvaarstil šuntide kontroll (kardab ja ei salli seda kõrva vaatamise protsessi). Lisaks algab kool, aasta alguses on igasugu sahmimist, mul on omal arstiaeg tulemas, mehel lõppes puhkus ja ta jahvatab ainult tööst, minust aru ei saa, miks ma ette muretsen ja lihtsalt rahulikult ei oota, igapäevaelu korraldamine keerleb peas, mis poest vaja, mis veel kooliks vaja, mida teha vaja, mõtted lihtsalt hüppavad ringi. Lapse tervise teemad tõmbavad mul kogu ajutegevuse endasse, nii et ma ei suuda keskenduda. Nt mind on hakanud juba häirima, kui keegi minust midagi tahab, sest see on veel üks lisaülesanne mu muule keskendunud ajule. See killustatus lihtsalt kurnab ära.

Kindlasti on paljudel naistel selline närvesööv mental load kogu aeg peas, kuidas te seda kõike ohjate? Eriti sellised asjad, mis on tähtsad või hirmu ja ärevust tekitavad, aga mis ei lahene kiiresti, vaid peab pikalt ootama. Mul see ootamine võtab ajus kõik ruumi ära, muule on nii raske keskenduda.

[Külaline]

Mul aitavad märkimik ja kõiksugused nimekirjad. Absoluutselt iga asja kohta. Osad ka kellaajalised.

[Külaline]

Tähtajad, arstiajad kalendrisse ja nendega pole mõtet pidevalt peas käiata, enne kui arstil käidud. Kõike korraga ei tule, hakkad otsast, kõige esimesest-lähimast pihta, selgitad ja rahustad (ennast ja last). Kõike peas käiata, mis võib tulla ja juhtuda- nii võib ennast hulluks ja halliks ajada tõepoolest.
Kooliks valmistumine on alati lapsevanematel stressirikas, lastel ka.

[Külaline]

Ükshaaval päev korraga võtadki need asjad ette, sest need on lihtsalt vaja ära teha ja pääsu pole. Küll saab see kiire aeg ka sul otsa ja asjad tehtnud. Elu.

[Külaline]

Nimekiri ajalises järjestuses. Mis tehtud, see rasvase joonega läbi kriipsutada, annab hea vabanemis tunde.

[Külaline]

Kõigepealt soovin palju jaksu ja kannatlikkust. Ei kujuta ette, mis seisus sa oled, mõnikord keeb üle kahe “hariliku” lapsegagi. Mõned motted jagaks:
1. Sea enda uni prioriteetide ülemisse osasse. Kui oled väsinud, ei tööta pea hästi ja kõik probleemid tunduvad hullemad kui nad on.
2. Võta endale 15 min aega, 30 min, 5 min, nii palju kui saad, sõltuvalt päevast, ja tee midagi ainult endale. Kasvõi vahuta uue dušigeeliga ennast mõnusalt vahuseks ja loputa ära. Või joo rahulikult meega tee - jääga mahl ja proovi nautida. Või ehk parem oleks kui saaksid ukse korraks kinni enda tagant tõmmata ja nt väike tiir õues jalutada, trenn teha vms.
3. Kui juhe kokku jookseb ja keegi midagi tahab jälle, ütle et sul pole hetkel aega/ruumi uuteks ülesanneteks.
4. Võid proovida teadlikult 5-10 min päevas muretseda. Muretse nii palju muremõtteid ära kui saad. Või kirjuta nad välja ja siis viska ära.
5. Nimekirjad aitavad, aga nad peavad olema realistlikud. Ehk siis mitte liiga palju ja tihedalt täis päevaks.
6. Muud sul pole kui üks päev korraga. Nii teedki. Ära mõtle tulevaste arstilkäikude peale. Üks korraga.
7. Kui see on midagi Sulle, võid otsida Youtube’ist par hibgamisharjutust. Kui stressi/ärevuse tase hakkab tõusma, võta minut ja hinga sügavalt sisse-välja (on erinevaid tehnikaid, aga aitab ka lihtsalt läbi nina sügavalt sisse ja läbi suu pikalt välja).
8. Võid proovida toitu suuremas koguses valmistada, et kaks päeva mureta. Või kui ei jõua, siis ei jõua ja sööte pelmeene, purgisuppi jne. Ise olen avastanud, et kui ütlen endale, et see on self-care ja mitte laiskus, siis tunnen ennast paremini.
Ehk on midagi abiks.

[iiR]

Kõigepealt soovin palju jaksu ja kannatlikkust. Ei kujuta ette, mis seisus sa oled, mõnikord keeb üle kahe “hariliku” lapsegagi. Mõned motted jagaks:
1. Sea enda uni prioriteetide ülemisse osasse. Kui oled väsinud, ei tööta pea hästi ja kõik probleemid tunduvad hullemad kui nad on.
2. Võta endale 15 min aega, 30 min, 5 min, nii palju kui saad, sõltuvalt päevast, ja tee midagi ainult endale. Kasvõi vahuta uue dušigeeliga ennast mõnusalt vahuseks ja loputa ära. Või joo rahulikult meega tee - jääga mahl ja proovi nautida. Või ehk parem oleks kui saaksid ukse korraks kinni enda tagant tõmmata ja nt väike tiir õues jalutada, trenn teha vms.
3. Kui juhe kokku jookseb ja keegi midagi tahab jälle, ütle et sul pole hetkel aega/ruumi uuteks ülesanneteks.
4. Võid proovida teadlikult 5-10 min päevas muretseda. Muretse nii palju muremõtteid ära kui saad. Või kirjuta nad välja ja siis viska ära.
5. Nimekirjad aitavad, aga nad peavad olema realistlikud. Ehk siis mitte liiga palju ja tihedalt täis päevaks.
6. Muud sul pole kui üks päev korraga. Nii teedki. Ära mõtle tulevaste arstilkäikude peale. Üks korraga.
7. Kui see on midagi Sulle, võid otsida Youtube’ist par hibgamisharjutust. Kui stressi/ärevuse tase hakkab tõusma, võta minut ja hinga sügavalt sisse-välja (on erinevaid tehnikaid, aga aitab ka lihtsalt läbi nina sügavalt sisse ja läbi suu pikalt välja).
8. Võid proovida toitu suuremas koguses valmistada, et kaks päeva mureta. Või kui ei jõua, siis ei jõua ja sööte pelmeene, purgisuppi jne. Ise olen avastanud, et kui ütlen endale, et see on self-care ja mitte laiskus, siis tunnen ennast paremini.
Ehk on midagi abiks.

Nii head soovitused ka trobikonna tavalastega ülemõtlemisele kalduva inimese jaoks uue kooliaasta lähenedes, aitäh! Eriti meeldib "see on self-care ja mitte laiskus", ma joonistan sellise kirjaga plakati ja panen omale diivani käetoele