Lapse ülekaal

[Külaline]

Teismeline on juba ülekaalus. Samas räägitakse kasvavast organismist. St nad söövadki palju, sest kasvavad. Kui palju vajab siis organism selleks kasvamiseks rohkem kaloreid? Vaatan et laps pole enam ühtlaselt paks, vaid kõht hakkab juba nagu rippuma. Isu on nii hea. Kas see mõjub lapse psüühikale halvasti,kui toitu piirata, Lisa ei võimalda juurde võtta? Või kuidas seda jutuks võtta?

[Hüpik]

Ei soovita oma peaga pahmida. Käige perearstil ära ja küsige nõu. Üldiselt teismeliste areng ongi selline, et vahepeal kasvavad pikkusesse ja vahepeal laiusesse ja see käib hoogudena. Nt õpetajad koolis näevad pärast suvevaheaega, et kevadel priskevõitu olnud poisslaps on suvel järsku muutunud pikaks ja laiaõlgseks ja pole priskusest enam jälgegi. Ise iga päev oma last nähes ei saa arugi.
Toidu koguste piiramine on väga libe tee ja seda ei soovita. Kui midagi piirata, siis rämpstoitu, krõpse ja värvilisi komme vms, kui ta neid sööb. Aga mitte nö päris toitu.

[Külaline]

Arstil on käidud. Analüüsid tehtud. Tervis korras. Trennis ka käib. Jalkas. Aga seal ka enam ei taha käia, kuna teised peavad teda aeglaseks. kui nüüd kõht juba rippuma hakkab, on juba hirmutav. Kas see üldse tagasi tõmbab või aina paisub, kui isu nii hea on. Püüan küll anda vaid kodus tehtud tervislikke toite. Aga nii hea isuga sööb ta ikka kuni kõht täis saab. Koduse toidu peal saab ju ka paksuks minna.

[Külaline]

Äkki saate toitumisnõustaja juurde minna. Paned aja ja ütled lapsele, et perearst käskis ära käia.

[Külaline]

Kas võib nii olla, et ta sööb salaja oma toas näiteks maiustusi vms? Kui kehakaal on pidevalt probleemiks ja jututeemaks peres, siis on söömishäirete s. h. liigsöömishäire tekkimisele baas olemas. Kui sööb kodus tervislikku toitu kõhu täis, siis sellest ülekaalu nii lihtsalt ei teki, eriti kui elab normaalset noore inimese aktiivset elu, käib koolis ja trennis. Võimalik, et kusagilt tulevad lisakalorid, millest sa ei tea.

Toitumisnõustaja on hea mõte, aga kas oleks võimalik sellise toitumisnõustaja juurde minna, kes oskab juhendada ka söömishäirete puhul ehk siis psühholoogi haridusega? Nii palju kui olen toitumisnõustajatega kokku puutunud, siis võivad nad olla nad oma toitumissoovitustes üsna äärmuslikud (kindlasti mitte kõik toitumisnõustajad). Kuulasin loengut, kus isegi hommikupuder piimaga oli põhimõtteliselt mürk, mida süüa üldse ei tohi. Ja kui veel juustuga võisai lisaks, siis oi-oi. Sedasorti toitumisnõuanded võivad teismelisel probleeme süvendada.

Kas selline raamat on tuttav:
https://ersen.ee/index.php?route=produc ... t_id=41422

[Külaline]

Ei salaja ei söö. Küll aga koos isaga jäätist ja midagi head ka, sest isale ka meeldib hästi süüa ja isa on ka nö suur tugev mees. Söömine pole ka jutuks peres rohkem, kui et teha vahet mis on tervislik ja mis ebatervislik. Sest lapse kaalu ma pole üldse julgenud temaga arutadagi, kartes tekitada mingeid probleeme söömisega. Mul puudub ka mõte, mis sõnu ma võiks öelda, et läheme nüüd toitumisnõustaja juurde. Miks, küsib laps kindlasti. Sest sa oled ülekaalus. Siis saab see välja öeldud.

[Külaline]

Minu teooria on selline. Kui vanemad on teismelisena samuti sellised väikesed rasvarullid olnud, siis laps pärib geenidega suure tõenäosusega sama kehakuju ja on 80% paksuke valmis. Kui vanemad on teismelisena piibuorgid olnud, siis nende laps võib teismelisena süüa suuri koguseid ja on ikkagi piibuork.

[iiR]

Kui vana laps?
Kui eel- või varapubekas, siis on lootust, et venib kutsikapaksusest välja, umbes 10-12-aastase puhul siis. Oluline muidugi, et regulaarselt liiguks ja üle ei sööks, see, millest laps kõhu täis sööb, on siiski üsna oluline. Minu mõlemad suured lapsed (nüüd pikad ja pigem kõhnad teismelised) olid 10-11-aastaselt ühtäkki pontsud, oligi jube keeruline emana sättida neid sööke ja liikumisi ja värke nii, et vähemalt juurde ei tuleks hooga kilosid ja samas lapses komplekse ei tekitaks. Mina siiski pidin vahel ütlema magusat või limpsi piirates, et "sest see pole tervislik" - ei vidanud paksusele, aga no tervisele üldisemalt küll.

Kui laps aga juba vanem, 13+, ja tõesti juba hakkab tervist ja elujõudu häiriv ülekaal tekkima, siis ikkagi tuleks justnimelt toitumisnõustaja juurde minnagi. Põhjuseks ei pea ütlema, et sa oled paks, vaid et toitumisnõustaja oskab anda häid nõuandeid, kuidas tervislikumalt toituda. Kui laps otse küsib, et kas sellepärast, et ma olen paks, siis ütleksin umbes, et "paljud lapsed kaaluvad vahepeal natuke rohkem, kui nende pikkusele vastav tervislik kaal oleks, aga varsti nad jälle kasvavad pikemaks ja siis läheb neil kaalu-pikkuse suhe jälle normi tagasi. Selle jaoks oleks aga vaja veidi tervislikumalt süüa ja seda nõu saabki toitumisnõustaja anda."

[Külaline]

Ei salaja ei söö. Küll aga koos isaga jäätist ja midagi head ka, sest isale ka meeldib hästi süüa ja isa on ka nö suur tugev mees. Söömine pole ka jutuks peres rohkem, kui et teha vahet mis on tervislik ja mis ebatervislik. Sest lapse kaalu ma pole üldse julgenud temaga arutadagi, kartes tekitada mingeid probleeme söömisega. Mul puudub ka mõte, mis sõnu ma võiks öelda, et läheme nüüd toitumisnõustaja juurde. Miks, küsib laps kindlasti. Sest sa oled ülekaalus. Siis saab see välja öeldud.

No aga siin ongi probleem. Väga oluline on eeskuju ja see, kuidas terve perekond sööb. Mitte nii, et üks võib olla paks (ilmselt see suur ja tugev mehe puhul tähendab just seda), aga teise puhul on sellega mingi probleem. Ega jäätis pole ka keelatud, aga üks ja siis näiteks Fitlapi oma. Minu arust tekitab see väga suurt ebaõiglustunnet, et peres on eri inimestele erinevad reeglid. Osadel on ka nii, et sale laps võib süüa hamburgerit ja rämpsu, aga trullale peetakse lõputuid loenguid, miks tema ei tohi.

[Külaline]

Ei salaja ei söö. Küll aga koos isaga jäätist ja midagi head ka, sest isale ka meeldib hästi süüa ja isa on ka nö suur tugev mees. Söömine pole ka jutuks peres rohkem, kui et teha vahet mis on tervislik ja mis ebatervislik. Sest lapse kaalu ma pole üldse julgenud temaga arutadagi, kartes tekitada mingeid probleeme söömisega. Mul puudub ka mõte, mis sõnu ma võiks öelda, et läheme nüüd toitumisnõustaja juurde. Miks, küsib laps kindlasti. Sest sa oled ülekaalus. Siis saab see välja öeldud.

No aga siin ongi probleem. Väga oluline on eeskuju ja see, kuidas terve perekond sööb. Mitte nii, et üks võib olla paks (ilmselt see suur ja tugev mehe puhul tähendab just seda), aga teise puhul on sellega mingi probleem. Ega jäätis pole ka keelatud, aga üks ja siis näiteks Fitlapi oma. Minu arust tekitab see väga suurt ebaõiglustunnet, et peres on eri inimestele erinevad reeglid. Osadel on ka nii, et sale laps võib süüa hamburgerit ja rämpsu, aga trullale peetakse lõputuid loenguid, miks tema ei tohi.

Lisan veel, et kõiki toite annab ka tervislikult teha (ka hamburgerit, jäätist, pizzat) ja terve pere võiks siis nii süüa. Mitmes peres olen näinud seda, et ülekaalulisele lapsele proovitakse sööta sisse mingeid salateid ja siis ilmub mees, kes ütleb, et see pole mingi söök ega asi ja temale antakse siis muud. See tekitab lapses ainult trotsi.

[Külaline]

Lapsega v6iks minna perearsti juurde kaaluma ja m66tma. Vajadusel saab perearst lapse suunata lasteendokrinoloogi juurde, seal on ka dieedi6ed olemas.

[Külaline]

Minu teooria on selline. Kui vanemad on teismelisena samuti sellised väikesed rasvarullid olnud, siis laps pärib geenidega suure tõenäosusega sama kehakuju ja on 80% paksuke valmis. Kui vanemad on teismelisena piibuorgid olnud, siis nende laps võib teismelisena süüa suuri koguseid ja on ikkagi piibuork.

See teooria paraku paika ei pea. Laps pärib vanematelt küll aga mitte "paksugeeni", vaid toitumis-ja elustiiliharjumused, mis paraku kipuvad põlvest-põlve edasi kanduma.
Soovitan samuti toitumisnõustaja poole pööduda ja tegelikult seda peaks tegema kogu pere, sest ülekaalus laps on kogu pere probleem ning tegelikult peaks sellisel juhul kõik oma toitumisharjumusi muutma. Sellest ei ole kasu kui lapse menüüd muudetakse ja siis tuleb see "suurt kasvu tugev isa" (mida tavaliselt öeldakse samuti ülekaalu kohta) ja hakkab lapse ees maiustama.

[Ants]

Lapsega v6iks minna perearsti juurde kaaluma ja m66tma. ...

Kuidas saab nii abitu olla, et seda mitte kodus teha? Äkki lapsele jätab selline protseduur negatiivse kogemuse ja siis hakkavad juba oluliselt suuremad probleemid ...

[Külaline]

Laps saab paksuks minna ainult siis, kui seda vanemate poolt võimaldatakse. Vaevalt see pereemagi kõhn on. Tavaliselt paistab tervest perest välja, kuidas kodus toitumisega on.

[Külaline]

Minu teooria on selline. Kui vanemad on teismelisena samuti sellised väikesed rasvarullid olnud, siis laps pärib geenidega suure tõenäosusega sama kehakuju ja on 80% paksuke valmis. Kui vanemad on teismelisena piibuorgid olnud, siis nende laps võib teismelisena süüa suuri koguseid ja on ikkagi piibuork.

See teooria paraku paika ei pea. Laps pärib vanematelt küll aga mitte "paksugeeni", vaid toitumis-ja elustiiliharjumused, mis paraku kipuvad põlvest-põlve edasi kanduma.
Soovitan samuti toitumisnõustaja poole pööduda ja tegelikult seda peaks tegema kogu pere, sest ülekaalus laps on kogu pere probleem ning tegelikult peaks sellisel juhul kõik oma toitumisharjumusi muutma. Sellest ei ole kasu kui lapse menüüd muudetakse ja siis tuleb see "suurt kasvu tugev isa" (mida tavaliselt öeldakse samuti ülekaalu kohta) ja hakkab lapse ees maiustama.

Vahel on kuskil poes ilusti näha, kuidas ema javõi isa ning lapsed on nagu ühe vitsaga löödud. Peenikeste vanemate lastel on päris suur eelis, nemad ei pea niipalju mõtlema, kas pista kott kartulikrõpse kinni või mitte. Vahetevahel.