Välk

[Külaline]

Meedias on mitu uudist, et välk lõi majja sisse, inimesed pääsesid vaevu eluga. Nüüd küsitakse annetusi. Piksevarras on ikka põhjusega välja mõeldud ju!

[Külaline]

Kas sul endal on see varras olemas, palju maksma läks?

[Külaline]

Kas sul endal on see varras olemas, palju maksma läks?

Loomulikult. Maksma läks palju vähem, kui kogu maja ja sisustuse taastamine, elust rääkimata.

[Külaline]

Ja rahaliselt väljendada ei oska?

[Katerin]

Ma jäin ka neid uudiseid lugedes mõtlema, et kuidas see toimuda sai. Piksevarras on mu teada kohustuslikus korras olemas igal majal, on olnud juba viimased sada aastat. Ilmselt ei maksa see suurt midagi, kuna tegemist on katusele paigaldatava lihtsa metallvardaga, mille ülesanne on juhtida välgulöök maa sisse. Uudises kirjutati, et välk tabas lahtist akent. Ilmselt siis lahtine aken kuidagi ei jäänud piksevarda kaitsvasse mõjuvälja? Eks seda ole ennegi räägitud, et välgu ajal tuleb kõik uksed-aknad sulgeda. Neid, kellega see õnnetus juhtus, ma ei süüdista - inimene oli ju tööl ega teadnudki, et välk tuli. Eks suvisel ajal ole paljudes kodudes aknad püsivalt lahti. Lihtsalt väga kurb lugu ja loodetavasti saavad nad oma kodu taas üles ehitatud.

[Külaline]

Mina olen aru saanud, et piksevarras on keelatud juba rohkem kui kümme aastat. Ja tõttöelda, ega ei ole märganud küll, et mõnel majal enam oleks piksevarrast.

Küll aga on võimalik lasta paigaldada piksekaitse, mis on piksevardast erinev süsteem.

Kodukindlustus peaks kõikidel eramajadel ikkagi ka olema. Osade kindlustusfirmade poolt on kaitse ka siis olemas, kui piksekaitsesüsteemi ei ole.

[Külaline]

Kas Tallinna kortermajadel ka piksekaitsed, -vardad vms on?

[Katerin]

Mina olen aru saanud, et piksevarras on keelatud juba rohkem kui kümme aastat. Ja tõttöelda, ega ei ole märganud küll, et mõnel majal enam oleks piksevarrast.

Küll aga on võimalik lasta paigaldada piksekaitse, mis on piksevardast erinev süsteem.

Kodukindlustus peaks kõikidel eramajadel ikkagi ka olema. Osade kindlustusfirmade poolt on kaitse ka siis olemas, kui piksekaitsesüsteemi ei ole.

Ei teadnudki seda. Mispärast piksevarras keelatud on?

[Külaline]

Mina olen aru saanud, et piksevarras on keelatud juba rohkem kui kümme aastat. Ja tõttöelda, ega ei ole märganud küll, et mõnel majal enam oleks piksevarrast.

Küll aga on võimalik lasta paigaldada piksekaitse, mis on piksevardast erinev süsteem.

Kodukindlustus peaks kõikidel eramajadel ikkagi ka olema. Osade kindlustusfirmade poolt on kaitse ka siis olemas, kui piksekaitsesüsteemi ei ole.

Ei teadnudki seda. Mispärast piksevarras keelatud on?

Ma ei ole asjatundja, aga loogiline on, et see pikk metallvarras, mis katuselt üleskõrgub, tõmbab tegelikult välku ligi.

Me oma majalt võtsime selle juba ammu renoveerimise käigus maha.

[Külaline]

https://moodnekodu.delfi.ee/artikkel/78 ... st-kahjust

[Külaline]

Ma jäin ka neid uudiseid lugedes mõtlema, et kuidas see toimuda sai. Piksevarras on mu teada kohustuslikus korras olemas igal majal, on olnud juba viimased sada aastat. Ilmselt ei maksa see suurt midagi, kuna tegemist on katusele paigaldatava lihtsa metallvardaga, mille ülesanne on juhtida välgulöök maa sisse. Uudises kirjutati, et välk tabas lahtist akent. Ilmselt siis lahtine aken kuidagi ei jäänud piksevarda kaitsvasse mõjuvälja? Eks seda ole ennegi räägitud, et välgu ajal tuleb kõik uksed-aknad sulgeda. Neid, kellega see õnnetus juhtus, ma ei süüdista - inimene oli ju tööl ega teadnudki, et välk tuli. Eks suvisel ajal ole paljudes kodudes aknad püsivalt lahti. Lihtsalt väga kurb lugu ja loodetavasti saavad nad oma kodu taas üles ehitatud.

Minu kodumaja Tallinnas saab ka varsti 100a vanaks, piksevarrast pole sel kunagi olnud (või vähemalt mina ega ka mu vanemad ei mäleta). Ma olen siiani aravnud, et välk lööb mingisse kõrgemasse objekti: puusse, elektriposti vms. See et Pärnus suhteliselt kesklinnas majja lõi tundus natuke hirmutav küll.
Kui umbes 10a tagasi hakaksime maakoju uut maja ehitama, siis tuli piksekaitse ka jutuks (ma arvasin et võiks olla), aga nii elektri projekteerija, elektrik kes töid tegi kui ka teised tegelased, kes antud teemaga mingil määral seotud võiksid olla laitsid selle kõik maha, et pole vaja ja enam ei tehta jne. Kirikutel ja muudel kõrgematel majadel olen piksekaitset küll näinud, uuematel elamutel mitte.

[Külaline]

Ma ka imestasin, et täiesti tavalisse teiste majadega koos olevasse majja äike sisse lõi. Ikka kirjutatakse, et lagedal künkal olevasse üksikusse majja lööb. Nüüd olen ka veits hirmul, et võibki ära surata ka minu majja.

[Kõuts]

Meil lõi välk kõrge metsa veeres kasvanud paariaastase vahtra pooleks. No nii 2-meetrine peenike puuke oli. Ühtegi kõrget puud pole välk meie kandis tabanud, aga viljapõldu on küll löönud.

[Külaline]

Kas Tallinna kortermajadel ka piksekaitsed, -vardad vms on?

Kindlasti ei ole kõikidel majadel piksekaitset, aga hoonete tuleohutuse määrus paneb paika, millistel peab olema. Kui määrus nõuab, siis rekonstrueerimise käigus tuleb ka projekteerida ja paigaldada, muidu ehitus- ja kasutusluba/-teatist ei saa. Isegi kui suuremat rekonstrueerimist ei ole olnud, võib piksekaitse ikka olemas olla, lihtsalt tegu on võrdlemisi märkamatu traadi/vardaga.


§ 39. Piksekaitse
(1) Piksekaitse peab olema I, II, IV, V ja VI kasutusviisiga hoonel, mille kõrgeim osa ulatub ümbruskonna hoonestusest enam kui 15 meetrit kõrgemale.
(2) Olenemata hoone kõrguse suhtest ümbruskonna hoonestusega, peab piksekaitse paigaldama:
1) TP2- ja TP3-klassi kuuluvale II või IV kasutusviisiga hoonele, kui sellise hoone kandekonstruktsioon ei ole A1 või A2 tuletundlikkusega;
2) III kasutusviisiga hoonele;
3) VI kasutusviisiga hoonele, milles toimub tuleohtlik või tule- ja plahvatusohtlik tootmisprotsess või säilitatakse sellise omadusega materjali;
4) lahtisele IV kasutusviisiga ehitisele, kus on korraga rohkem kui 200 kasutajat;
5) loomapidamishoonele, kus on rohkem kui 100 looma.

[Kõuts]

Kas Tallinna kortermajadel ka piksekaitsed, -vardad vms on?

Kindlasti ei ole kõikidel majadel piksekaitset, aga hoonete tuleohutuse määrus paneb paika, millistel peab olema. Kui määrus nõuab, siis rekonstrueerimise käigus tuleb ka projekteerida ja paigaldada, muidu ehitus- ja kasutusluba/-teatist ei saa. Isegi kui suuremat rekonstrueerimist ei ole olnud, võib piksekaitse ikka olemas olla, lihtsalt tegu on võrdlemisi märkamatu traadi/vardaga.


§ 39. Piksekaitse
(1) Piksekaitse peab olema I, II, IV, V ja VI kasutusviisiga hoonel, mille kõrgeim osa ulatub ümbruskonna hoonestusest enam kui 15 meetrit kõrgemale.
(2) Olenemata hoone kõrguse suhtest ümbruskonna hoonestusega, peab piksekaitse paigaldama:
1) TP2- ja TP3-klassi kuuluvale II või IV kasutusviisiga hoonele, kui sellise hoone kandekonstruktsioon ei ole A1 või A2 tuletundlikkusega;
2) III kasutusviisiga hoonele;
3) VI kasutusviisiga hoonele, milles toimub tuleohtlik või tule- ja plahvatusohtlik tootmisprotsess või säilitatakse sellise omadusega materjali;
4) lahtisele IV kasutusviisiga ehitisele, kus on korraga rohkem kui 200 kasutajat;
5) loomapidamishoonele, kus on rohkem kui 100 looma.

See on superhea näide seadusest, millest arusaamisele tuleks kaasata spetsialist juriidika vallas ja kindlasti ka kindlustuse asjatundja.
Ei tundu küll tavainimesele kirjutatud olevat

[Külaline]

See on superhea näide seadusest, millest arusaamisele tuleks kaasata spetsialist juriidika vallas ja kindlasti ka kindlustuse asjatundja.
Ei tundu küll tavainimesele kirjutatud olevat

See on valitsuse määrusest väljakistud paragrahv, mis eraldi tõesti keeruline tundub. Kui võtta ette määrus tervikuna ja lugeda määruse lisasid, siis on seal kõik lahti seletatud, mida need lühendid tähistavad.

https://www.riigiteataja.ee/akt/123022021013

[TeTe]

Paari aasta tagune juhtum oli palju ehmatavam, see Pärnu maakonnas juhtunu mil Markus Järvi maakodu teise korruse aknast tuppa äike lõi ja vanima lapse teadvusetuks. See praegune juhtum selline, kus inimesed viga ei saanud ja juba paljastati fb ka võlts rahakogumine. Ainult suitsukahjustused olid. Mingid venkud.

Mu meelest äikesest hullem on keravälk, lugesin kord, et võib ka aknapraost sisse pugeda, elamises tiiru teha ja oma teekonnal kõik süüdata, selle eest ei päästa ka suletud, aknad, uksed, võib mis iganes praost tulla.

Üks, mis äikese kohta tean, on ikkagi see, et parem kui elumaja läheduses on mingigi pikem, kaitsev puu. Naabermajas lõi otse maja kõrval oleva tamme sisse, midagi hullu ei juhtunud ei maja ega puuga, siiani puu püsti. Praegu on moes, et inimesed tõmbavad oma majade ümber kõik puud maha tormikartuses, aga jätavad niimoodi oma kinnisvara äikesetoeta ja kuumalainete aegu ka väga palav lageda peal olevates elamistes.

Meie tavarutiin äikesega on tuled kustu, pistikud seinast välja, kui otse üle liigub vool kilbist välja. Aknad, uksed kinni ja akendest kaugemale. Esimeses loos, mis kirjutasin, istus laps just akna all kirjutuslaua taga.