Calenda müsteerium Jupiteris

[dmy]

Nt Muhu Katariina kirik on ehitatud varagooti stiilis. Kuidas see stiil 13. sajandil levis igale poole?

Muhu kirikut ei projekteerinud ju eestlased. Saaremaa ja Muhumaa (ja Hiiumaa ja osa Pärnust jmt) kuulusid alates 1228. aastast Saare-Lääne piiskopkonnale, mis oli ühtlasi Vana-Liivimaa konföderatsiooni kuulunud ilmalik riik, saksakeelse nimega Bistum Ösel-Wiek. Ju toodi teadmised kirikuehitusest ikka lääne poolt kaasa.

[dmy]

Kirikutegelased tulid pildile umbes 12ndal sajandil. Selge see, et nad andsid omalt poolt kõik, et sellised hirmujutud rahva seas leviksid.

Arheoloogilised leiud näitavad, et ristiusk oli siinmail tuntud juba 10. sajandil ehk jõudis siia ikka umbes samal ajal nagu kõikjale Põhja-Euroopas. Kahjuks puudus läänemeresoomlastel kummalgi pool lahte omariiklus ja juhtivfiguur, kes oleks uue usu omaks võtnud ja sellega kogu rahva automaatselt ristida lasknud (kes siis kuningaga vaidleb) nagu skandinaavlased, seepärast sai võimalikuks suurem Lääne-Euroopa aadli nooremate poegade ja muude maata õnneotsijate tulv, kes ratsa rikkaks tahtsid saada ning kodumail ühtelugu tülisid üles kiskusid ja seeläbi ühiskonnas rahutust külvasid. Targem oli see kahtlane kontingent paganate vastu võitlusse saata, eriti kohtadesse, kus, nagu öeldud, suuremat riiklikku üksust neile vastu panna polnud.

Mis aga puudutab hirmujuttude levitamist, siis libahundilood kvalifitseerusid paganlikeks lugudeks ja nende levitamisega kirik ei tegelenud, vastupidi, pigem hukkas nende levitajaid nõidade pähe.

[Külaline]

Mis aga puudutab hirmujuttude levitamist, siis libahundilood kvalifitseerusid paganlikeks lugudeks ja nende levitamisega kirik ei tegelenud, vastupidi, pigem hukkas nende levitajaid nõidade pähe.

Pidasin silmas, et libahundi-sarnaste juttude levitmise eesmärk oli pigem rahva seas moraali hoidmine. Et lähed külapeale litutama, siis juhtub sinuga sama, mis ühe või teise tegelasega mõnes legendis või jutustuses.

Mina olen just aru saanud, et kirik võttis päris palju lugusid ja pajatusi paganausust üle ja tegi siis n.ö enda omaks, lisades sellele mõne religioonile omase detaili.

[Külaline]

Mis aga puudutab hirmujuttude levitamist, siis libahundilood kvalifitseerusid paganlikeks lugudeks ja nende levitamisega kirik ei tegelenud, vastupidi, pigem hukkas nende levitajaid nõidade pähe.

Pidasin silmas, et libahundi-sarnaste juttude levitmise eesmärk oli pigem rahva seas moraali hoidmine. Et lähed külapeale litutama, siis juhtub sinuga sama, mis ühe või teise tegelasega mõnes legendis või jutustuses.

Mina olen just aru saanud, et kirik võttis päris palju lugusid ja pajatusi paganausust üle ja tegi siis n.ö enda omaks, lisades sellele mõne religioonile omase detaili.

Kirikutel peale Kristuse sünni eriti oma polegi.Erinevad pühad ka kaaperdatud.

[dmy]

Mis aga puudutab hirmujuttude levitamist, siis libahundilood kvalifitseerusid paganlikeks lugudeks ja nende levitamisega kirik ei tegelenud, vastupidi, pigem hukkas nende levitajaid nõidade pähe.

Pidasin silmas, et libahundi-sarnaste juttude levitmise eesmärk oli pigem rahva seas moraali hoidmine. Et lähed külapeale litutama, siis juhtub sinuga sama, mis ühe või teise tegelasega mõnes legendis või jutustuses.

Moraali hoidmiseks oli katoliku kirikul keskajal tunduvalt lihtsam ja mõjusam nõks, millega hirmutada - põrgu.

Mis aga puudutab hirmujuttude levitamist, siis libahundilood kvalifitseerusid paganlikeks lugudeks ja nende levitamisega kirik ei tegelenud, vastupidi, pigem hukkas nende levitajaid nõidade pähe.

Mina olen just aru saanud, et kirik võttis päris palju lugusid ja pajatusi paganausust üle ja tegi siis n.ö enda omaks, lisades sellele mõne religioonile omase detaili.

Selles mõttes on sul õigus, et ükski asi ei sünni tühjale kohale, ikka on midagi enne, mille baasil uus ilming tekib. Teatud arhetüüpsed tegelased ja lood on figureerinud aegade algusest peale, saades ikka ja jälle lihtsalt uue kuue ja konteksti. Aga see tähendab ka seda, et narratiiv muutus ehk et paganlikud mütoloogilised tegelased seal enam ei figureerinud.

[dmy]

Kirikutel peale Kristuse sünni eriti oma polegi.Erinevad pühad ka kaaperdatud.
[/quote]
Kristuse sünd pole midagi muud kui uue valguse tulek, mida on talvise pööripäeva paiku aastatuhandeid enne kristluse sündi tähistatud. Aga seda ei saa nimetada kaaperdamiseks, sest nagu öeldud, iga järgnev sisaldab alati midagi eelnevast. Pigem on see asjade loomulik käik, sest elu ongi pidevas arengus ja edasiliikumises.