Kas Eestis mòmda noorteajakirja ka veel välja antakse?
-
Külaline
Kas Eestis mòmda noorteajakirja ka veel välja antakse?
Minu noorpõlves olid Säde/Meie Meel ja Noorus, hiljem anti samuti noortele üht-teist välja (meenub nt Stiina), aga kas tänapäeval ei olegi enam noortele suunatud eesti ajakirja?
-
Külaline
Sa unustasid ajakirja Põhjanael (see vist oli endine Pioneer?) Seal ilmus umbes hilistel 80ndatel-väga varastel 90ndatel sari Suur Saladus E. Valteri illustratsioonidega, kust mina isiklikult sain tõesti oma esimesed sisulised teadmised seksistKülaline kirjutas: ↑04 Aug 2024 22:43 Minu noorpõlves olid Säde/Meie Meel ja Noorus, hiljem anti samuti noortele üht-teist välja (meenub nt Stiina), aga kas tänapäeval ei olegi enam noortele suunatud eesti ajakirja?
-
Külaline
algklassilastele on "Täheke" ja "Hea Laps", aga teismelistele pole vist tõesti midagi
Tänapäeva noortel on põhiliseks infoallikaks TikTok, Instagram jms.
Samas kipub nutitelefonist tulev infoväli olema liialt ühekülgne ja piiratud. Sotsiaalmeedias on teatavasti sellised seadistused, et tarbijale söödetakse automaatselt ette just seda sisu, mida ta tahab. Näiteks kui oled korra käinud somes kusagil, kus räägitakse kiitvalt parempoolsest poliitikast, võid olla kindel, et nutitelefon hakkabki sulle nüüdsest ette söötma just nimelt parempoolset poliitikat kiitvaid artikleid. Samuti pakutakse lahkelt võimalust blokeerida hõlpsalt ära kõik, kes tema vaateid ei jaga ja vastu vaidlevad (ka siinses foorumis on niisugune võimalus olemas).
Ehk siis, noor lükatakse talle meeldivasse infovälja ja muud infot talle üldse ei näidatagi. See võib ajapikku tekitada üpriski ühekülgse maailmapildi, kus ei ole kohta avatud teabele. Ta ei pruugi teadagi, et eksisteerib ka teisi mõtteviise, arvamusi.
Sellisest aspektist võetuna võiks noorteajakirjal täitsa mõtet olla - aga eeldusel, et see sisaldaks artikleid just erinevate vaadete ja arvamustega, annaks noorele aimu arvamuste paljususest. Samuti peaksid sealsed kirjutised olema kvaliteetsed, mõtlema ärgitavad. Tänapäeva ajakirjanduses lokkab liialt pealiskaudsus, paljud artiklid on treitud otsekui konveieril. Tihtipeale ei oska ajakirjanikud noortele läheneda, kirjutavad kas liiga titelikult või jällegi vastupidi - liiga täiskasvanulikult, arvestamata teismeliste vähese elukogemusega.
Lõpuks tehnilisest poolest. Paberkandjal ajakirjade lugemine on ammugi kõvasti vähenenud. Sestap võib see ajakiri samahästi ilmuda veebis ja artikleid võiks olla võimalus kuulata ka taskuhäälinguna.
Samas kipub nutitelefonist tulev infoväli olema liialt ühekülgne ja piiratud. Sotsiaalmeedias on teatavasti sellised seadistused, et tarbijale söödetakse automaatselt ette just seda sisu, mida ta tahab. Näiteks kui oled korra käinud somes kusagil, kus räägitakse kiitvalt parempoolsest poliitikast, võid olla kindel, et nutitelefon hakkabki sulle nüüdsest ette söötma just nimelt parempoolset poliitikat kiitvaid artikleid. Samuti pakutakse lahkelt võimalust blokeerida hõlpsalt ära kõik, kes tema vaateid ei jaga ja vastu vaidlevad (ka siinses foorumis on niisugune võimalus olemas).
Ehk siis, noor lükatakse talle meeldivasse infovälja ja muud infot talle üldse ei näidatagi. See võib ajapikku tekitada üpriski ühekülgse maailmapildi, kus ei ole kohta avatud teabele. Ta ei pruugi teadagi, et eksisteerib ka teisi mõtteviise, arvamusi.
Sellisest aspektist võetuna võiks noorteajakirjal täitsa mõtet olla - aga eeldusel, et see sisaldaks artikleid just erinevate vaadete ja arvamustega, annaks noorele aimu arvamuste paljususest. Samuti peaksid sealsed kirjutised olema kvaliteetsed, mõtlema ärgitavad. Tänapäeva ajakirjanduses lokkab liialt pealiskaudsus, paljud artiklid on treitud otsekui konveieril. Tihtipeale ei oska ajakirjanikud noortele läheneda, kirjutavad kas liiga titelikult või jällegi vastupidi - liiga täiskasvanulikult, arvestamata teismeliste vähese elukogemusega.
Lõpuks tehnilisest poolest. Paberkandjal ajakirjade lugemine on ammugi kõvasti vähenenud. Sestap võib see ajakiri samahästi ilmuda veebis ja artikleid võiks olla võimalus kuulata ka taskuhäälinguna.
-
Külaline
Õudselt kahju tegelikult, et teismelised on ses osas vaeslapse ossa jäetud. Aga võib-olla tõesti nad ei loekski ajakirja, küllap seepärast nende hilisemate noorteajakirjade eluiga nii lühikeseks jäigi. Huvitav, kas lapsed Tähekest ja Head Last loevad? On siin kellelgi sellesse vanusegruppi jäävaid järeltulijaid?
Meie kodus käis Täheke palju aastaid, kui lapsed olid vanuses 3 - 10 aastat. Üldiselt lugesime seda koos. Täheke on päris kvaliteetne ja mitmekesine, sealt leiab erinevat sisu erinevatelt autoritelt; on ka nuputamisnurk ja meisterdamisleht.Külaline kirjutas: ↑05 Aug 2024 00:03 Õudselt kahju tegelikult, et teismelised on ses osas vaeslapse ossa jäetud. Aga võib-olla tõesti nad ei loekski ajakirja, küllap seepärast nende hilisemate noorteajakirjade eluiga nii lühikeseks jäigi. Huvitav, kas lapsed Tähekest ja Head Last loevad? On siin kellelgi sellesse vanusegruppi jäävaid järeltulijaid?
Head Last laenutasime raamatukogust, vahel harva ostsime. See tundus Tähekesega võrreldes veidi igavam ja ühekülgsem.
Kõige hullem kogemus laste- ja noorteajakirjandusest oli viimased paar Nooruse numbrit, mis ilmusid enne, kui too ajakiri lõplikult hingusele läks. Lugematutest kirjavigadest kubisevas trükises polnud mitte ühtegi huvitavat ega asjalikku kirjutist, mällu sööbis vaid, et seal räägiti midagi koerte seksimisest ja seegi oli magedalt teostatud.
-
Külaline
Minu lapsed (vanim on kümnene) loevad Tähekest, väga tore, et see ikka ilmub.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Semrush [Bot] ja 5 külalist