Calenda müsteerium Jupiteris

[මම වැටෙන කුරුල්ලෙක්]

Kas libahunte usuti mujal maailmas ka või nad on selle idee seriaaliks meilt saanud?

[Külaline]

Rahvajutud ja "usk" libahuntidesse on igasuguste erinevate variatsioonidega ikka üleilmne teema.

[Külaline]

Antiik-Kreeka mütoloogias arvatakse juured olevat.

[Külaline]

Kuidas see Antiik-Kreeka mütoloogia meie külaellu jõudis?

[Külaline]

kuidas rahvajutud ja -legendid üldse levivad?

[Külaline]

Ennevanasti suust-suhu, praegu internetis.

[Külaline]

Kuidas see Antiik-Kreeka mütoloogia meie külaellu jõudis?

Väidetavalt germaani ja slaavi rahvajuttude kaudu.

[Külaline]

Skandinaavia muinasjuttudes ja lugudes on neil samuti koht olemas. Niisamuti nagu näkid ja rabatulukesed, mis inimesi eksiteele juhatavad.

[Külaline]

Ehk kirikutegelased levitasid seda rahva hirmutamiseks?
Küll on ilus naine see blond seal seriaalis.

[Külaline]

Ma ei imesta rahvajuttude levimise üle.
Tõeliselt hämmastab hoopis arhitektuuri levik üle Euroopa. Ka Eestis. Nt Muhu Katariina kirik on ehitatud varagooti stiilis. Kuidas see stiil 13. sajandil levis igale poole? Jah, on kirjeldatud, kuidas arhitektid reisisid ja vaatasid, aga kuidas need joonised levisid igale poole üle maailma? Kui targad pidid need 1200ndate inimesed olema, et lihtsalt vaatamise põhjal kõik välja arvutada ja järele teha?
Või Malta Mosta kuppelkirik, ehitatud Rooma Pantheoni järgi. Kuidas nad oskasid?

[Külaline]

Vanasti osati teha sajandeid püsivaid mörte, nüüd ei suudeta ei järele teha ega koostist tuvastada.

[Külaline]

Vanasti osati teha sajandeid püsivaid mörte, nüüd ei suudeta ei järele teha ega koostist tuvastada.

Koostis on nt Rooma mörtide puhul enam-vähem ikka tuvastatud, aga ega mört ainult suuri kupleid koos hoia, ikka põhjalikud arvutused peavad olema, kuidas kivid püsivad. Eriti, et sama kuplit ka 19. sajandil kuskil mujal uuesti ehitada - ilma tolleaegse mördita ja joonisteta.

[Külaline]

Näidatakse suurt linnamoodi ala ja räägitakse külast.

[Külaline]

Näidatakse suurt linnamoodi ala ja räägitakse külast.

Eesti mikroskoopiliste mastaapidega harjunud inimese jaoks tõesti. Meie väikelinnad on muu maailma jaoks siiski külad.

[Külaline]

Näidatakse suurt linnamoodi ala ja räägitakse külast.

Eesti mikroskoopiliste mastaapidega harjunud inimese jaoks tõesti. Meie väikelinnad on muu maailma jaoks siiski külad.

Sõltub, millise muu maailma jaoks. USA-ga võrreldes ehk tõesti, aga Skaninaavia või Islandiga võrreldes vast mitte.

[Külaline]

Ehk kirikutegelased levitasid seda rahva hirmutamiseks?

Kirikutegelased tulid pildile ikka hiljem kui need jutud.

[Külaline]

Kuhu looduskaitseala mõistatus kadus? Mida see kapten uuris? Imelik lõpp, või on seda veel?

[Külaline]

Ehk kirikutegelased levitasid seda rahva hirmutamiseks?

Kirikutegelased tulid pildile ikka hiljem kui need jutud.

Kirikutegelased tulid pildile umbes 12ndal sajandil. Selge see, et nad andsid omalt poolt kõik, et sellised hirmujutud rahva seas leviksid.

[Külaline]

Ehk kirikutegelased levitasid seda rahva hirmutamiseks?

Kirikutegelased tulid pildile ikka hiljem kui need jutud.

Kirikutegelased tulid pildile umbes 12ndal sajandil. Selge see, et nad andsid omalt poolt kõik, et sellised hirmujutud rahva seas leviksid.

Miks?

[dmy]

Kas libahunte usuti mujal maailmas ka või nad on selle idee seriaaliks meilt saanud?

Libahundiuskumustest kirjutamise ajalugu ulatub tagasi antiikaega. Esimene teadaolev kirjalik teade Euroopa põhjapoolsete asukate libahundiks muundumise kohta pärineb Vana-Kreeka ajaloolaselt Herodotoselt (484–425 eKr). Teoses „Historia“ kirjutas ta sküütide naabritest neuroi’dest või nevr’idest:
Need inimesed on tõenäoliselt libahundid. Sest sküüdid ja helleenid,
kes elavad Sküütias, jutustavad, et iga nevr muutub kord aastas mõneks
päevaks hundiks, mille järel ta pöördub (saab) uuesti tagasi oma endisesse seisundisse.

Neuroi’de või nevr’ide päritolu pole päris selge. On arvatud, et nad võisid olla proto-baltlased või proto-slaavlased. Arvamus, et nad võisid olla ühed Liivimaa algasukad, ulatub tagasi 17. sajandisse. Tartu ülikooli esimene ajalooprofessor Friedrich Menius (1593/4–1659), kes pani aluse Liivimaa ajaloo akadeemilisele uurimisele, avaldas oma teoses „Syntagma de Origene Livonorum“ Eesti ja Läti aladel elanud hõimude 56-kohalise nimekirja, kelle hulgas oli mainitud ka nervij (resp. neuri).

Allikas: https://oes.ut.ee/wp-content/uploads/Vahi.pdf