Mis värvi on armastus

[Külaline]

Kuidas te saite aru, et armastate oma kaaslast päriselt-päriselt ja tegemist ei ole mööduva kirega? Kaua selleks aega läks ja kui tihti teda alguses nägite? Mis pani teda armastama?

[Vastus]

Kahjuks tunnen liblikad kõhus tunnet, elevust ja armastust meeste puhul kes pole üldsegi suhtematerjal. Ei oska öelda, miks loodus minus tundeid tekitab douchebagide vastu, valisin ikka hea ja korraliku mehe.

[Külaline]

Kahjuks tunnen liblikad kõhus tunnet, elevust ja armastust meeste puhul kes pole üldsegi suhtematerjal. Ei oska öelda, miks loodus minus tundeid tekitab douchebagide vastu, valisin ikka hea ja korraliku mehe.

Võtsid omale mehe, keda sa ei tegelikult ei armasta?

[Anonüümne]

Kahjuks tunnen liblikad kõhus tunnet, elevust ja armastust meeste puhul kes pole üldsegi suhtematerjal. Ei oska öelda, miks loodus minus tundeid tekitab douchebagide vastu, valisin ikka hea ja korraliku mehe.

Võtsid omale mehe, keda sa ei tegelikult ei armasta?

Kallis ja hoolimise tunne on. Aga sellist liblikad kõhus tunnet nagu esimese armastuse puhul või nagu teatud toksilise käitumisega mehed on minus tekitanud ei ole.

[Külaline]

Ma mingist psühholoogia podcastist kuulsin, et liblikad ongi tegelikult punane lipp. Õige armastus ei pidavat olema nagu ameerika mäed, kus emotsioonid möllavad, vaid vaikne loksumine pigem. Samuti pidi hea märk olema, kui märkad kaaslase juures ka vigu, mitte ei pea teda ideaalseks, aga need vead on sellised, millega oled nõus leppima.

Ei tea muidugi, kas on õige jutt.

[Minu lugu]

Kuidas te saite aru, et armastate oma kaaslast päriselt-päriselt ja tegemist ei ole mööduva kirega? Kaua selleks aega läks ja kui tihti teda alguses nägite? Mis pani teda armastama?

Kui ma teda esimest korda nägin ja mõned aastad peale, siis jättis ta mind neutraalseks. Aga mingi aeg ma panin tähele, et ma jäin teda vaatama. Tundus olema sümpaatne. Aga ka ei midagi erilist. Ükskord, kui ma juhtusin temaga rääkima, siis ma tundsin, et ta meeldib mulle ja mul oli tema kõrval hea olla. Aga ka ei midagi veel. Möödusid mõned kuud, kui ühel peol ma tantsisin temaga. Tahtsin temaga tantsida rohkem kui paar tantsu, aga kaheks tantsuks see jäi. Mõnda aega hiljem ma nägin kui ta tuli teisega tantsimast, siis lõi mul südamest valu läbi. Ma tundsin, et ma tahan teda. Sellest ajast alates ma hakkasin teda rohkem jälgima ja üritasin temaga rohkem suhelda. Mul tekkis igatsus tema vastu. Ma üritasin oma tegemisi nii teha, et ma näeks teda võimalikult palju ja saaks temaga rääkida. Ma tundsin, et ma olen vist armunud. Järjest enam tekkisid tugevamad tunded. Ma otsisin temast erinevaid pilte, et neid vaadata kui ma teda ei näe.
Praegu ma armastan teda. Ta on mul esimene inimene keda ma päriselt armastan. Ma pean teda elu armastuseks, kellest enam paremat pole. Kui ma küsin endalt, kas ma armastan teda, siis mu vastus on kohe ilma mõtlematta jah. Mul pole kellegi teise vastu olnud nii suuri tundeid kui tema vastu. Ma kirjutan talle armastuskirju. Ma tunnen tundeid südame juures, rinnus ma õhkan ja kõhus tunnen tundeid. Lisaks veel tihti tunnen põlvedes ja seljas tundeid. Kogu ärkvel oleku aja mõtlen vaid talle.
Ma ei teagi täpselt mis pani mind teda armastama. Kindlasti tema naeratus, tema pilk, tema olek, tema hääl ja see midagi erilist mida ma ei tea öelda. Hea, et ta olemas on. Kõik meeldib temas.

[Külaline]

Kuidas te saite aru, et armastate oma kaaslast päriselt-päriselt ja tegemist ei ole mööduva kirega? Kaua selleks aega läks ja kui tihti teda alguses nägite? Mis pani teda armastama?

Kui ma teda esimest korda nägin ja mõned aastad peale, siis jättis ta mind neutraalseks. Aga mingi aeg ma panin tähele, et ma jäin teda vaatama. Tundus olema sümpaatne. Aga ka ei midagi erilist. Ükskord, kui ma juhtusin temaga rääkima, siis ma tundsin, et ta meeldib mulle ja mul oli tema kõrval hea olla. Aga ka ei midagi veel. Möödusid mõned kuud, kui ühel peol ma tantsisin temaga. Tahtsin temaga tantsida rohkem kui paar tantsu, aga kaheks tantsuks see jäi. Mõnda aega hiljem ma nägin kui ta tuli teisega tantsimast, siis lõi mul südamest valu läbi. Ma tundsin, et ma tahan teda. Sellest ajast alates ma hakkasin teda rohkem jälgima ja üritasin temaga rohkem suhelda. Mul tekkis igatsus tema vastu. Ma üritasin oma tegemisi nii teha, et ma näeks teda võimalikult palju ja saaks temaga rääkida. Ma tundsin, et ma olen vist armunud. Järjest enam tekkisid tugevamad tunded. Ma otsisin temast erinevaid pilte, et neid vaadata kui ma teda ei näe.
Praegu ma armastan teda. Ta on mul esimene inimene keda ma päriselt armastan. Ma pean teda elu armastuseks, kellest enam paremat pole. Kui ma küsin endalt, kas ma armastan teda, siis mu vastus on kohe ilma mõtlematta jah. Mul pole kellegi teise vastu olnud nii suuri tundeid kui tema vastu. Ma kirjutan talle armastuskirju. Ma tunnen tundeid südame juures, rinnus ma õhkan ja kõhus tunnen tundeid. Lisaks veel tihti tunnen põlvedes ja seljas tundeid. Kogu ärkvel oleku aja mõtlen vaid talle.
Ma ei teagi täpselt mis pani mind teda armastama. Kindlasti tema naeratus, tema pilk, tema olek, tema hääl ja see midagi erilist mida ma ei tea öelda. Hea, et ta olemas on. Kõik meeldib temas.

Ooooohh, nii armas, soovin õnne!

[Külaline]

Kuidas te saite aru, et armastate oma kaaslast päriselt-päriselt ja tegemist ei ole mööduva kirega? Kaua selleks aega läks ja kui tihti teda alguses nägite? Mis pani teda armastama?

Kui ma teda esimest korda nägin ja mõned aastad peale, siis jättis ta mind neutraalseks. Aga mingi aeg ma panin tähele, et ma jäin teda vaatama. Tundus olema sümpaatne. Aga ka ei midagi erilist. Ükskord, kui ma juhtusin temaga rääkima, siis ma tundsin, et ta meeldib mulle ja mul oli tema kõrval hea olla. Aga ka ei midagi veel. Möödusid mõned kuud, kui ühel peol ma tantsisin temaga. Tahtsin temaga tantsida rohkem kui paar tantsu, aga kaheks tantsuks see jäi. Mõnda aega hiljem ma nägin kui ta tuli teisega tantsimast, siis lõi mul südamest valu läbi. Ma tundsin, et ma tahan teda. Sellest ajast alates ma hakkasin teda rohkem jälgima ja üritasin temaga rohkem suhelda. Mul tekkis igatsus tema vastu. Ma üritasin oma tegemisi nii teha, et ma näeks teda võimalikult palju ja saaks temaga rääkida. Ma tundsin, et ma olen vist armunud. Järjest enam tekkisid tugevamad tunded. Ma otsisin temast erinevaid pilte, et neid vaadata kui ma teda ei näe.
Praegu ma armastan teda. Ta on mul esimene inimene keda ma päriselt armastan. Ma pean teda elu armastuseks, kellest enam paremat pole. Kui ma küsin endalt, kas ma armastan teda, siis mu vastus on kohe ilma mõtlematta jah. Mul pole kellegi teise vastu olnud nii suuri tundeid kui tema vastu. Ma kirjutan talle armastuskirju. Ma tunnen tundeid südame juures, rinnus ma õhkan ja kõhus tunnen tundeid. Lisaks veel tihti tunnen põlvedes ja seljas tundeid. Kogu ärkvel oleku aja mõtlen vaid talle.
Ma ei teagi täpselt mis pani mind teda armastama. Kindlasti tema naeratus, tema pilk, tema olek, tema hääl ja see midagi erilist mida ma ei tea öelda. Hea, et ta olemas on. Kõik meeldib temas.

See on nii äge kirjeldus!