Plastikupõletajad

[Külaline]

Jaa, mis põleb, tuleb ära põletada,sest kui ei sorteeri ja ei vii pakendisse, siis saab ju oma olmeprügikast kiiresti täis ilmselt nad nii mõtlevad.
Ma mõtlen et kui mul käib olmeprügi prügiauto iga 2 nädala tahant. Kui ma viskaks sinna aga kõik ja ei sorteeriks, oleks see kiirsti täis ja
ei prügi ega pakendeid ega klaasi polekski kuhugi panna.

[Külaline]

Ma arvan, et igasugu prügi põletajaid oleks kõvasti vähem, kui prügivedu ei oleks nii idiootselt korraldatud ja lisaks ka nii kallis. (Olmeprügi hinna üle ma ei kurda, aga on jäätmeliike, mille puhul ma täitsa saan aru, et neid püütalse kuhugile ära sokutada.)

[Külaline]

Ma arvan, et igasugu prügi põletajaid oleks kõvasti vähem, kui prügivedu ei oleks nii idiootselt korraldatud ja lisaks ka nii kallis. (Olmeprügi hinna üle ma ei kurda, aga on jäätmeliike, mille puhul ma täitsa saan aru, et neid püütalse kuhugile ära sokutada.)

Kallis on just olmeprügi ja järjest kallimaks sorteerimata prügi vedu läheb. Ümbertöödeldava IGA prügiliigi jaoks on kogumiskastid ja avalikud konteinerid (riide- klaasi, papi) ja pakendikilekotid jms ammu olemas, iseasi, et neid ei ole tõesti iga ukse taga ja võib olla tülikas sinna viia kõigil.

[Nätakas]

Ma arvan, et igasugu prügi põletajaid oleks kõvasti vähem, kui prügivedu ei oleks nii idiootselt korraldatud ja lisaks ka nii kallis. (Olmeprügi hinna üle ma ei kurda, aga on jäätmeliike, mille puhul ma täitsa saan aru, et neid püütalse kuhugile ära sokutada.)

Kallis on just olmeprügi ja järjest kallimaks sorteerimata prügi vedu läheb. Ümbertöödeldava IGA prügiliigi jaoks on kogumiskastid ja avalikud konteinerid (riide- klaasi, papi) ja pakendikilekotid jms ammu olemas, iseasi, et neid ei ole tõesti iga ukse taga ja võib olla tülikas sinna viia kõigil.

Mul on siin hetkel probleem ehitusprügiga. Ausalt ei osanud arvestada, mis läheb maksma maja vana vooder, üle jäänud värvid ja muu selline. Naljaga pooleks tuleb selline tunne, et kui remondiga saab laenuta hakkama, siis prügivedu poob tõesti kõri kinni. (No mul sihuke pisike maja ja pisike eelarve ka, esimest korda elus teen sihukest asja. Eks pidevalt ehitavad inimesed on kursis ja oskavad selle väljaminekuga juba eelarves arvestada.)

[Külaline]

Mul on siin hetkel probleem ehitusprügiga. Ausalt ei osanud arvestada, mis läheb maksma maja vana vooder, üle jäänud värvid ja muu selline. Naljaga pooleks tuleb selline tunne, et kui remondiga saab laenuta hakkama, siis prügivedu poob tõesti kõri kinni. (No mul sihuke pisike maja ja pisike eelarve ka, esimest korda elus teen sihukest asja. Eks pidevalt ehitavad inimesed on kursis ja oskavad selle väljaminekuga juba eelarves arvestada.)

See on küll kummaline, et sellise asja eest maksma peab. Elan Rootsis, tegime samuti remonti ja seoses sellega sai jäätmejaama viidud järelkärutäis ehitusprahti (kahhelplaadid, vana vann ja valamu) ja me ei pidanud selle eest mitte midagi maksma.

[Külaline]

Mul on siin hetkel probleem ehitusprügiga. Ausalt ei osanud arvestada, mis läheb maksma maja vana vooder, üle jäänud värvid ja muu selline. Naljaga pooleks tuleb selline tunne, et kui remondiga saab laenuta hakkama, siis prügivedu poob tõesti kõri kinni. (No mul sihuke pisike maja ja pisike eelarve ka, esimest korda elus teen sihukest asja. Eks pidevalt ehitavad inimesed on kursis ja oskavad selle väljaminekuga juba eelarves arvestada.)

Mis summast siis jutt on, et prügivedu lausa kõri kinni poob?! 100 eurot?

[Külaline]

Me oleme harjunud, et selleks et midagi saada, tuleb maksta. Aga sellega, et millestki vabaneda, tuleb ka maksta... on raske harjuda ja tundub ebaõiglane. Sellest ei taheta ju mõelda, et keegi peab ju selle sinu ebavajalikuga edasi tegelema. Nt jäätmejaamas. Ja tundub, et üldse peaks selle eest ka saama hoopis väikse heateo tasu, et üldse prügi viidi ära selleks mõeldud kohta. Mulle tundub, et nii mõeldakse.

[Külaline]

Me oleme harjunud, et selleks et midagi saada, tuleb maksta. Aga sellega, et millestki vabaneda, tuleb ka maksta... on raske harjuda ja tundub ebaõiglane. Sellest ei taheta ju mõelda, et keegi peab ju selle sinu ebavajalikuga edasi tegelema. Nt jäätmejaamas. Ja tundub, et üldse peaks selle eest ka saama hoopis väikse heateo tasu, et üldse prügi viidi ära selleks mõeldud kohta. Mulle tundub, et nii mõeldakse.

Jäätmete ära andmine peab olema tasuta, nii, nagu see on normaalsetes riikides. Siis jääb ära see diivanite, tualetipottide ja muu suure prahi metsa alla viimine.

[Külaline]

Seoses prügiga...ma avastasin fb grupi-prügi aardeks. See on väga roheline mõtteviis, kui mõelda. Igasugu vanu asju pakutakse kõigepealt ära anda. Ja huvitaval kombel on enamus asjadele ka soovijaid. käies jäätmejaamas oma prahti ära viimas, vaatan ka mida on sinna toodud. Vahel on kohe kahju, mis on ära visatud sinna konteineritesse. Võiks vabalt olla, et nt kapid võiks seal u nädala seista kuiva käes, enne kui päris jäätmeks läheb. Muidugi on vaja siis jälle rohkem ruumi ja rohkem tööd töötajatel. Ma küll tahtnuks sealt tihti mõnda asja. Aga ilmselt turvalisuse huvides jäätmejaama töötajad mind sinna konteinerisse ronida ei luba. Ja ega ise ka lisaliigutust vist teha taha, et mõnd asja sealt välja aidata õngitseda. Mingeid kausse ja potte ma olen siiski saanud sealt õngitseda, õue lillede jaoks.

[Külaline]

Me oleme harjunud, et selleks et midagi saada, tuleb maksta. Aga sellega, et millestki vabaneda, tuleb ka maksta... on raske harjuda ja tundub ebaõiglane. Sellest ei taheta ju mõelda, et keegi peab ju selle sinu ebavajalikuga edasi tegelema. Nt jäätmejaamas. Ja tundub, et üldse peaks selle eest ka saama hoopis väikse heateo tasu, et üldse prügi viidi ära selleks mõeldud kohta. Mulle tundub, et nii mõeldakse.

Jäätmete ära andmine peab olema tasuta, nii, nagu see on normaalsetes riikides. Siis jääb ära see diivanite, tualetipottide ja muu suure prahi metsa alla viimine.

Seal on see juba kõrgete maksude sees. Meil on iga maksu peale kisa taevani. Siis paraku muud võimalust ei ole, et maksud väikesed, aga iga teenuse eest tuleb maksta.

[Külaline]

See on prügisorteerimisnõude tulemus.

Eestis on prügisorteerimine tõesti ääretult halvasti organiseeritud. Paljudes teistes riikides on juba ammu tava, et sorteeritakse klaas, plastik, metall ja põletatav prügi eraldi. Kõige selle jaoks on eraldi konteinerid üle linna. Suurtes elamurajoonides on igal majal oma konteinerid ja ei pea sugugi pool linna läbi käima, et oma klaaspudelid või metallkonservid nõuetekohaselt ära visata.

Selles ongi vahe, et need on suured elamurajoonid. Kortermajade juures pole ka Eestis probleemi, et need klaasi ja pakendi konteinerid liiga kaugel asuks. Igal korteriühistul on segaolmest eraldi konteinerid biojäätmete ja paberi jaoks. Probleem on väikeste eramute piirkondades. Neil on aia taga üks isiklik konteiner, aga pakendid, klaas ja paber tuleb tõesti sageli kuhugi teise linna otsa viia. Paljud ei viitsi ja siis läheb kõik segaolmesse. Mida hõredam piirkond, seda viletsam on prügi sorteerida. Ma ei tea kuidas see Skandinaavia eramute piirkondades lahendatud on. Kortermajades olen neil näinud värviliste kottide süsteemi. Igal prügiliigil oma värv. Kõik läheb prügimaja ühest luugist sisse ja ja koti värvi järg hiljem eraldatakse.

mul on eramaja ja konteinereid 3 - olme, bio ja pakendid. pakendite konteinerisse lähevad nii toidupakendid, kile, klaas, metall, vanapaber pakina. nn kollase koti teenus, maksab umbes 1,50 eurot 240 l konteiner, odavam kui olmeprügi. jäätmevedaja ise sorteerib

[Külaline]

Mul on siin hetkel probleem ehitusprügiga. Ausalt ei osanud arvestada, mis läheb maksma maja vana vooder, üle jäänud värvid ja muu selline. Naljaga pooleks tuleb selline tunne, et kui remondiga saab laenuta hakkama, siis prügivedu poob tõesti kõri kinni. (No mul sihuke pisike maja ja pisike eelarve ka, esimest korda elus teen sihukest asja. Eks pidevalt ehitavad inimesed on kursis ja oskavad selle väljaminekuga juba eelarves arvestada.)

Mis summast siis jutt on, et prügivedu lausa kõri kinni poob?! 100 eurot?

värvijäätmed saab tõenäoliselt tasuta ära anda, aga ehitusjäätmete tonn on nt tallinnas 40,65 kuupmeetri ja tartus 108 eurot tonni eest - majatäie vana voodri ja soojustuse äravedu läheb tõesti päris kalliks

[Katerin]

Inimene on oma loomult mugav loom ja muudab oma käitumist alles siis, kui talle tundub, et see teeb head talle endale.

Mina vestleks selle naabriga ja vihjaks talle, et plastpakendite põlemise jäägid ehk plastikänkrad jäävad ju tema grillilõkkesse alles, muutes järgmine kord toidu mürgiseks. Kas ta ise tahaks sellist toitu süüa, mis on küpsetatud mürgiste plastijääkide suitsu kohal? Need plastitükid ei põle ju täielikult ära, vaid jäävad isegi pärast põletamist grilliasemele alles, kleepuvad grilli seinte külge, kust neid tuleb terava noaga lahti lõigata. No ei anna ju oma lapsele säherduse mürgise suitsuga valmistatud toitu, ega? Kui tahad tervislikku toitu, siis esmanõue on toiduvalmistamise nõu puhtus kemikaalidest ja plastist.

[Külaline]

Igal korteriühistul on segaolmest eraldi konteinerid biojäätmete ja paberi jaoks. Probleem on väikeste eramute piirkondades. Neil on aia taga üks isiklik konteiner, aga pakendid, klaas ja paber tuleb tõesti sageli kuhugi teise linna otsa viia. Paljud ei viitsi ja siis läheb kõik segaolmesse. Mida hõredam piirkond, seda viletsam on prügi sorteerida. Ma ei tea kuidas see Skandinaavia eramute piirkondades lahendatud on. Kortermajades olen neil näinud värviliste kottide süsteemi. Igal prügiliigil oma värv. Kõik läheb prügimaja ühest luugist sisse ja ja koti värvi järg hiljem eraldatakse.

Elan eramajas Tallinna äärelinnas. Mitte mingit probleemi pole. Mul on leping Ragn-Sellsiga, kes kord kuus viib suure kotitäie või kaks pakendi- jm taaskasutatavaid jäätmeid minema. Seni oli see veel tasuta, nüüd 2 EUR kord. Aga selle võrra muutsin oma prügivedamusgraafikut hõredamaks jz prügi viiakse nüüd kord kvartalis. Niigi kogunes mul kuus maksimaalselt 30l segaolmeprügi ja koguse poolest võiks isegi ainult 2x aastas prügi minema viia.

Pakendikonteinerid on ka meie asumis mitmes kohas ja mul juhuslikult 150m kaugusel. Pole nagu väga raske vajadusel sinna viia.

Kopmostitavad jäätmed kompostin ise. Lihtne.