Tomatid pottides

köök, kodu korrashoid ja aed
Vasta
Külaline

Tomatid pottides

Postitus Postitas Külaline »

Olen fb-s mingites aiagruppides ja seal näen, et paljud kasvatavad tomateid kasvuhoones, suurtes pottides. Praegu ei pea silmas rõdu või aknalaua tomateid, vaid just neid, mis on kõrge kasvuga taimed ja kasvatatakse kasvuhoones.

Ma ise kasvatan ka tomateid, aga kasvuhoones peenras, nö vanamoodsalt.

Saan aru, et potis kasvatamine on mugavam ja puhtam, aga jäin mõtlema, et kas need plastämbrid kahjulikud ei ole? Eriti pean silmas neid musta värvi plastämbreid. On ju teada, et päike ja plastmass koos eritab mürgiseid ühendeid.

Teine, mis mind on mõtlema pannud - tomat tahab ju sügavust. Mida sügavamale juured saavad minna, seda parem. Kas plastpotis sellest puudu ei tule? Mul on endal kõrvuti kaks kasvuhoonet. Ühel on valatud betoonpõrand all ja peal paks mullakiht. Teine kasvuhoone on ilma põhjata ehk loodusega ühenduses. Tomatid kasvavad hästi vaid viimases. Teises, betoonpõrandaga kasvuhoones saan paprikaid ja tšillisid kasvatada. Tomatid annavad seal kasvuhoones väga nirult saaki. Ehkki kasvuhooned on kõrvuti ja kõik muud tingimused on mõlemal kasvuhoonetel samad.

Jagage arvamusi, kes kasvatavad kasvuhoones suurtes pottides tomateid.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

UV kiirgus ei läbi plastmaterjali. ST kasvuhoonest ei tule UV kiirgus läbi, isegi kui oleks klaasist kasvuhoone
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Ma kasvuhoones ei kasvata, vaid õues terrassil ja nendes samades segunõudes. Segunõud on tehtud polüetüleenust ehk samast plastist nagu paljud toiduga kokku puutuvad plastmassesemed ja kilekotid. Seega pole seni sel teemal muretsemusega hulluks läinud - mis vahet sel on, mis on nõu algselt määratud otstarve, kui samas kõrval võib olla samast materjalist toiduanum.

Mina kasvatan mitu taime 80l nõus, seega sügavust on seal piisavalt, mingi 30cm. Igatahes rohkem kui turbakottides. Kasvavad mühinal, anumas küll asi pole. Mugav on niimoodi, eriti kuna saan nõud kõrgemale asetada ja nii on lihtne umbrohtu nokkida. Samuti on lihtne kevaditi mulda vahetada-segada ja põhja hobusesõnnikut panna. Mulle sobib.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 01 Juun 2026 21:35 UV kiirgus ei läbi plastmaterjali. ST kasvuhoonest ei tule UV kiirgus läbi, isegi kui oleks klaasist kasvuhoone
Vale jutt. Klaasmaja peab UV kiirguse kinni, kilemaja mitte. Kilemaja all võib pruunikski saada.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 02 Juun 2026 09:52
Külaline kirjutas: 01 Juun 2026 21:35 UV kiirgus ei läbi plastmaterjali. ST kasvuhoonest ei tule UV kiirgus läbi, isegi kui oleks klaasist kasvuhoone
Vale jutt. Klaasmaja peab UV kiirguse kinni, kilemaja mitte. Kilemaja all võib pruunikski saada.
kas kasvuhoonekile peab kinni UV kiired

Jah — kasvuhoonekile (polüetüleenist) võib pidada UV-kiirte suhtes summutavaks, kuid täpne vastus sõltub kile tüübist:

Standardne mustvalge või läbipaistev polüetüleenkile ilma UV-stabilisaatorita lõhub UV valgus aja jooksul (mõned kuud kuni paar aastat) ja muutub hapraks ning kollakaks.
UV-kindel või UV-stabiliseeritud polüetüleenkile on spetsiaalselt lisanditega töödeldud, et blokeerida või summutada UV-A ja UV-B kiirgust; see pikendab kile eluiga ja kaitseb taimi liigsest UV-kiirgusest.
Multi-layer või difusor-kiled võivad hajutada valgust ja vähendada otsese UV-intensiivsuse tippkoormust.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Mis see UV-kiirgus teemasse puutub? Jutt käib ju sellest, et plastmass hakkab kuumuse ja valguse koostoimel eraldama mulda mürgiseid aineid.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 03 Juun 2026 07:44 Mis see UV-kiirgus teemasse puutub? Jutt käib ju sellest, et plastmass hakkab kuumuse ja valguse koostoimel eraldama mulda mürgiseid aineid.
Plast hakkabki lagunema UV-kiirguse toimel. Või mis müstilist valgust sa silmas pead?
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 02 Juun 2026 10:53
Külaline kirjutas: 02 Juun 2026 09:52
Külaline kirjutas: 01 Juun 2026 21:35 UV kiirgus ei läbi plastmaterjali. ST kasvuhoonest ei tule UV kiirgus läbi, isegi kui oleks klaasist kasvuhoone
Vale jutt. Klaasmaja peab UV kiirguse kinni, kilemaja mitte. Kilemaja all võib pruunikski saada.
kas kasvuhoonekile peab kinni UV kiired

Jah — kasvuhoonekile (polüetüleenist) võib pidada UV-kiirte suhtes summutavaks, kuid täpne vastus sõltub kile tüübist:

Standardne mustvalge või läbipaistev polüetüleenkile ilma UV-stabilisaatorita lõhub UV valgus aja jooksul (mõned kuud kuni paar aastat) ja muutub hapraks ning kollakaks.
UV-kindel või UV-stabiliseeritud polüetüleenkile on spetsiaalselt lisanditega töödeldud, et blokeerida või summutada UV-A ja UV-B kiirgust; see pikendab kile eluiga ja kaitseb taimi liigsest UV-kiirgusest.
Multi-layer või difusor-kiled võivad hajutada valgust ja vähendada otsese UV-intensiivsuse tippkoormust.
Jälle mingi AI jutt...
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 03 Juun 2026 22:05
Külaline kirjutas: 02 Juun 2026 10:53
Külaline kirjutas: 02 Juun 2026 09:52

Vale jutt. Klaasmaja peab UV kiirguse kinni, kilemaja mitte. Kilemaja all võib pruunikski saada.
kas kasvuhoonekile peab kinni UV kiired

Jah — kasvuhoonekile (polüetüleenist) võib pidada UV-kiirte suhtes summutavaks, kuid täpne vastus sõltub kile tüübist:

Standardne mustvalge või läbipaistev polüetüleenkile ilma UV-stabilisaatorita lõhub UV valgus aja jooksul (mõned kuud kuni paar aastat) ja muutub hapraks ning kollakaks.
UV-kindel või UV-stabiliseeritud polüetüleenkile on spetsiaalselt lisanditega töödeldud, et blokeerida või summutada UV-A ja UV-B kiirgust; see pikendab kile eluiga ja kaitseb taimi liigsest UV-kiirgusest.
Multi-layer või difusor-kiled võivad hajutada valgust ja vähendada otsese UV-intensiivsuse tippkoormust.
Jälle mingi AI jutt...
Vastab siiski tõele. näiteks valget elektrikaablit ega valgeid nipukaid ei tohi õues kasutada kuna UV kiirgus muudab plasti hapraks. Õues tohib kasutada ainult mustaplastkaitsega elektrijuhtmeid ja musti nipukaid.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 03 Juun 2026 22:05Jälle mingi AI jutt...
Kontrollisid teistest allikatest üle ja leidsid et on vale või?
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 02 Juun 2026 10:53
Külaline kirjutas: 02 Juun 2026 09:52
Külaline kirjutas: 01 Juun 2026 21:35 UV kiirgus ei läbi plastmaterjali. ST kasvuhoonest ei tule UV kiirgus läbi, isegi kui oleks klaasist kasvuhoone
Vale jutt. Klaasmaja peab UV kiirguse kinni, kilemaja mitte. Kilemaja all võib pruunikski saada.
kas kasvuhoonekile peab kinni UV kiired

Jah — kasvuhoonekile (polüetüleenist) võib pidada UV-kiirte suhtes summutavaks, kuid täpne vastus sõltub kile tüübist:

Standardne mustvalge või läbipaistev polüetüleenkile ilma UV-stabilisaatorita lõhub UV valgus aja jooksul (mõned kuud kuni paar aastat) ja muutub hapraks ning kollakaks.
UV-kindel või UV-stabiliseeritud polüetüleenkile on spetsiaalselt lisanditega töödeldud, et blokeerida või summutada UV-A ja UV-B kiirgust; see pikendab kile eluiga ja kaitseb taimi liigsest UV-kiirgusest.
Multi-layer või difusor-kiled võivad hajutada valgust ja vähendada otsese UV-intensiivsuse tippkoormust.
Milline see "mustvalge" kile on?
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 03 Juun 2026 22:08
Külaline kirjutas: 03 Juun 2026 22:05
Külaline kirjutas: 02 Juun 2026 10:53

kas kasvuhoonekile peab kinni UV kiired

Jah — kasvuhoonekile (polüetüleenist) võib pidada UV-kiirte suhtes summutavaks, kuid täpne vastus sõltub kile tüübist:

Standardne mustvalge või läbipaistev polüetüleenkile ilma UV-stabilisaatorita lõhub UV valgus aja jooksul (mõned kuud kuni paar aastat) ja muutub hapraks ning kollakaks.
UV-kindel või UV-stabiliseeritud polüetüleenkile on spetsiaalselt lisanditega töödeldud, et blokeerida või summutada UV-A ja UV-B kiirgust; see pikendab kile eluiga ja kaitseb taimi liigsest UV-kiirgusest.
Multi-layer või difusor-kiled võivad hajutada valgust ja vähendada otsese UV-intensiivsuse tippkoormust.
Jälle mingi AI jutt...
Vastab siiski tõele. näiteks valget elektrikaablit ega valgeid nipukaid ei tohi õues kasutada kuna UV kiirgus muudab plasti hapraks. Õues tohib kasutada ainult mustaplastkaitsega elektrijuhtmeid ja musti nipukaid.
Kui valged juhtmed muutuvad hapraks, siis ju just olukord vastupidine - UV läheb läbi?
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Mõistan, kui pottides kasvatatakse tomateid ja kurke juhul, kui kasvuhoonet ei ole ja kasvatamine toimub näiteks terrassil või rõdul, aga fb-s näen, et paljudel on väga korralikud kasvuhooned, aga taimed on pottidesse pandud. Aga miks nii tehakse? Taim tahab ju kontakti maaga. Juured tahavad kokkupuudet maamullaga.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 04 Juun 2026 19:13 Mõistan, kui pottides kasvatatakse tomateid ja kurke juhul, kui kasvuhoonet ei ole ja kasvatamine toimub näiteks terrassil või rõdul, aga fb-s näen, et paljudel on väga korralikud kasvuhooned, aga taimed on pottidesse pandud. Aga miks nii tehakse? Taim tahab ju kontakti maaga. Juured tahavad kokkupuudet maamullaga.
Ja seal pottides pole maamuld 😃?
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Guest kirjutas: 04 Juun 2026 19:16
Külaline kirjutas: 04 Juun 2026 19:13 Mõistan, kui pottides kasvatatakse tomateid ja kurke juhul, kui kasvuhoonet ei ole ja kasvatamine toimub näiteks terrassil või rõdul, aga fb-s näen, et paljudel on väga korralikud kasvuhooned, aga taimed on pottidesse pandud. Aga miks nii tehakse? Taim tahab ju kontakti maaga. Juured tahavad kokkupuudet maamullaga.
Ja seal pottides pole maamuld 😃?
Ma räägin kontaktist maaga. Kuna olen ise tomatikasvataja siis tean, et sügisel, kui taimed välja tõmban, siis on taimel all alati väga pikad ja võimsad juured, mis lähevad sügavale maa sisse. Kindlasti saab selline taim rohkem ja kasulikumaid toitaineid kätte kui potitaim. Lisaks on potitaimel kordi suurem oht kuivale jääda. Maaga ühenduses olev taim otsib veepuuduse tekkimise ise mullast vajalikku niisket. Teoreetiliselt on võimalik maaga kontaktis tomatitaimi kasvatada nii, et terve suvi ei kasta.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 04 Juun 2026 19:29
Guest kirjutas: 04 Juun 2026 19:16
Külaline kirjutas: 04 Juun 2026 19:13 Mõistan, kui pottides kasvatatakse tomateid ja kurke juhul, kui kasvuhoonet ei ole ja kasvatamine toimub näiteks terrassil või rõdul, aga fb-s näen, et paljudel on väga korralikud kasvuhooned, aga taimed on pottidesse pandud. Aga miks nii tehakse? Taim tahab ju kontakti maaga. Juured tahavad kokkupuudet maamullaga.
Ja seal pottides pole maamuld 😃?
Ma räägin kontaktist maaga. Kuna olen ise tomatikasvataja siis tean, et sügisel, kui taimed välja tõmban, siis on taimel all alati väga pikad ja võimsad juured, mis lähevad sügavale maa sisse. Kindlasti saab selline taim rohkem ja kasulikumaid toitaineid kätte kui potitaim. Lisaks on potitaimel kordi suurem oht kuivale jääda. Maaga ühenduses olev taim otsib veepuuduse tekkimise ise mullast vajalikku niisket. Teoreetiliselt on võimalik maaga kontaktis tomatitaimi kasvatada nii, et terve suvi ei kasta.
Aga ometi need potitaimed toodavad ka samamoodi üsna rikkalikult vilju 💁‍♀️. Mul sugulane kasvatab ka neis pottides. Sest see on mugav. Ja saak on rikkalik iga aasta.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 04 Juun 2026 19:29
Guest kirjutas: 04 Juun 2026 19:16
Külaline kirjutas: 04 Juun 2026 19:13 Mõistan, kui pottides kasvatatakse tomateid ja kurke juhul, kui kasvuhoonet ei ole ja kasvatamine toimub näiteks terrassil või rõdul, aga fb-s näen, et paljudel on väga korralikud kasvuhooned, aga taimed on pottidesse pandud. Aga miks nii tehakse? Taim tahab ju kontakti maaga. Juured tahavad kokkupuudet maamullaga.
Ja seal pottides pole maamuld 😃?
Ma räägin kontaktist maaga. Kuna olen ise tomatikasvataja siis tean, et sügisel, kui taimed välja tõmban, siis on taimel all alati väga pikad ja võimsad juured, mis lähevad sügavale maa sisse. Kindlasti saab selline taim rohkem ja kasulikumaid toitaineid kätte kui potitaim. Lisaks on potitaimel kordi suurem oht kuivale jääda. Maaga ühenduses olev taim otsib veepuuduse tekkimise ise mullast vajalikku niisket. Teoreetiliselt on võimalik maaga kontaktis tomatitaimi kasvatada nii, et terve suvi ei kasta.
Köögivilju ammu kasvatatakse lahuses ja mingit mulda enam ei kasutata.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Guest kirjutas: 04 Juun 2026 19:47
Külaline kirjutas: 04 Juun 2026 19:29
Guest kirjutas: 04 Juun 2026 19:16

Ja seal pottides pole maamuld 😃?
Ma räägin kontaktist maaga. Kuna olen ise tomatikasvataja siis tean, et sügisel, kui taimed välja tõmban, siis on taimel all alati väga pikad ja võimsad juured, mis lähevad sügavale maa sisse. Kindlasti saab selline taim rohkem ja kasulikumaid toitaineid kätte kui potitaim. Lisaks on potitaimel kordi suurem oht kuivale jääda. Maaga ühenduses olev taim otsib veepuuduse tekkimise ise mullast vajalikku niisket. Teoreetiliselt on võimalik maaga kontaktis tomatitaimi kasvatada nii, et terve suvi ei kasta.
Köögivilju ammu kasvatatakse lahuses ja mingit mulda enam ei kasutata.
Me ju räägime oma aia viljadest, mitte tööstuslikust kasvatamisest. Ja ega need tööstuslikult kasvatatud ei ole ju pooltki nii maitsvad kui oma kasvatatud. Või sa oled kunagi saanud mõnda head poe tomatit?
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 04 Juun 2026 20:14Või sa oled kunagi saanud mõnda head poe tomatit?
Tööstulikult kasvatatud tomateid olen saanud poestki väga häid - aga muidugi nendes maades, kus on sobiv kliima ja saadakse 3 saaki aastas.
Lahuses kasvatamine ise ei tee tomatit halvaks.
Sort on see, mis loeb. Kahjuks transporti ja säilitamist kannatavad sordid on maitsetud jah. Eestisse talvisel ajal head sordid ei jõua.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Google [Bot] ja 6 külalist