Küll vanas eas on üksi kole

[Külaline]

Me mõtlesime sõbrannaga, et hakkame koos elama, kui vanana üksi oleme jäänud. Ma arvan, et teised mutid võiks ka sellist asja kaaluda.

Siin rikkad räägivad ikka hooldekodus elamisest

Miks rikkad? Hooldekodus elatakse KOV raha ja pensionio eest. Rikkad saavad elada luxhooldekodus, seal tuleb juurde maksta.

Vōhik.

[Külaline]

Hiljuti oli mingi saade just samal teemal, kus öeldi, et vanainimeste üksindusetunne on väga suur. Et vanadel ei ole päevade kaupa kellegagi rääkida ja nad väga kannatavad üksinduse ja läheduse puudumise pärast.

Siin foorumis on päris paljud inimesed nimetanud üksi elamist ja olemist luksuseks. Eks ta ole jah, kui oled veel 30-50 vanuses, siis võibki tunduda, et üksi elada on tore. Aga 80-aastase nahas need inimesed ei ole olnud. Seega, kuidas nad nii täpselt teavad, et neil on ka selles vanuses hiiglama tore üksinda olla?

Me mõtlesime sõbrannaga, et hakkame koos elama, kui vanana üksi oleme jäänud. Ma arvan, et teised mutid võiks ka sellist asja kaaluda.

On ju räägitud kommuunide loomisest. Minu jaoks on see väga võõrastav, sest 70-80-aastased inimesed on ju nii erineva elukogemusega, erinevate harjumuste ja eelistustega. Ennast tundes olen üsna kindel, et mul hakkaks igapäevaselt mõne võõra inimesega koosolemine väga häirima. Kardan, et ka sõbrannaga. Sõbranna on tore küll, aga kas ka igapäevaselt ühe katuse all koos elamine oleks tore?

Samas üksi ka ei tahaks olla. Ikka tahaks oma küljeluuga koos olla.

[Külaline]

Ma olen juba ammu sellist asja lugenud. Et on kaks üksi jäänud pensionäri, hakkavad koos elama, teine korter müüakse maha, selle raha eest siis elatakse - reisitakse, jne. Mina kedagi sellist ei tea, aga sellist asja pidi tehtama. See sõbranna mõte on õige, siis teine inimene kõrval ikkagi.

Mulle selline mōtlemine- selle müügiraha eest tehakse- mōtlemine absull ei istu. Kas igapäevaraha eest ei saa koos asju teha? Peab koos mingit raha kulutama hakkama? Veider.
Elama peab saama siiski tavasissetuleku alusel.

Nojah, aga mis siis sellest teisest korterist saab? Hauda kaasa ju ei võta. Parem juba oma hüvanguks, sanatooriumid, lukshotellid, koduabiline jne, kui sugulastele jätta.

Miks oma lastele jätmine imelik on?

[Külaline]

Siin rikkad räägivad ikka hooldekodus elamisest

Miks rikkad? Hooldekodus elatakse KOV raha ja pensionio eest. Rikkad saavad elada luxhooldekodus, seal tuleb juurde maksta.

Vōhik.

KOV maksab 700, pension on 800. Üldiselt saab elukoha välja üürimisest veelgi lisaks. Kui kallis see tavaline hooldekoht siis sinu arust on?

[Külaline]

Miks rikkad? Hooldekodus elatakse KOV raha ja pensionio eest. Rikkad saavad elada luxhooldekodus, seal tuleb juurde maksta.

Vōhik.

KOV maksab 700, pension on 800. Üldiselt saab elukoha välja üürimisest veelgi lisaks. Kui kallis see tavaline hooldekoht siis sinu arust on?

Kui vanakesel on lähedased, siis ei maksa KOV midagi. Kui lähedased puuduvad läheb käiku kogu vanainimese pension. Ülejäänud kompenseerib KOV. Aga reaalselt on hooldekodus elaval vanainimesel veel palju kulutusi - näiteks ravimid, maniküüri-pediküüri-juuksuri teenus jne.

Mis elukoha väljaüürimisest sa räägid? Sul ilmselt puuduvad vanainimestega kokkupuuted. Se, et 80+ vanuses inimene suudab hooldekodust üürikodu haldamisega tegeleda, on siiski ülimalt vähetõenäoline.

[Külaline]

Vōhik.

KOV maksab 700, pension on 800. Üldiselt saab elukoha välja üürimisest veelgi lisaks. Kui kallis see tavaline hooldekoht siis sinu arust on?

Kui vanakesel on lähedased, siis ei maksa KOV midagi. Kui lähedased puuduvad läheb käiku kogu vanainimese pension. Ülejäänud kompenseerib KOV. Aga reaalselt on hooldekodus elaval vanainimesel veel palju kulutusi - näiteks ravimid, maniküüri-pediküüri-juuksuri teenus jne.

Mis elukoha väljaüürimisest sa räägid? Sul ilmselt puuduvad vanainimestega kokkupuuted. Se, et 80+ vanuses inimene suudab hooldekodust üürikodu haldamisega tegeleda, on siiski ülimalt vähetõenäoline.

Palun vii end asjadega kurssi. KOV maksab, lähedaste olemasolu ei puutu asjasse. 80+ vanuse inimese korteri üürileandmise saavad korraldada lapsed või lapselapsed. Haldamine on siiski ülepakutud, võtab igas kuus mõned minutid, et kontrollida, kas arved on õigeaegselt laekunud.

[Külaline]

KOV maksab 700, pension on 800. Üldiselt saab elukoha välja üürimisest veelgi lisaks. Kui kallis see tavaline hooldekoht siis sinu arust on?

Kui vanakesel on lähedased, siis ei maksa KOV midagi. Kui lähedased puuduvad läheb käiku kogu vanainimese pension. Ülejäänud kompenseerib KOV. Aga reaalselt on hooldekodus elaval vanainimesel veel palju kulutusi - näiteks ravimid, maniküüri-pediküüri-juuksuri teenus jne.

Mis elukoha väljaüürimisest sa räägid? Sul ilmselt puuduvad vanainimestega kokkupuuted. Se, et 80+ vanuses inimene suudab hooldekodust üürikodu haldamisega tegeleda, on siiski ülimalt vähetõenäoline.

Palun vii end asjadega kurssi. KOV maksab, lähedaste olemasolu ei puutu asjasse. 80+ vanuse inimese korteri üürileandmise saavad korraldada lapsed või lapselapsed. Haldamine on siiski ülepakutud, võtab igas kuus mõned minutid, et kontrollida, kas arved on õigeaegselt laekunud.

Võimalik siis, et viimase paari aastaga on midagi muutunud. Meie lähedane pidi küll oma pensionist kõik ise maksma. Kui ta pension ei oleks hooldekoduarvet ära katnud (see oli siis ca 1200-1300 eurot), siis oleksin mina kui vanainimese laps pidanud maksma.

Väljaüürimisest on sinul jällegi omapärane arusaam. Hooldekodusse jõudnud vanainimene on tavaliselt nii vaimselt kui ka füüsiliselt sellises olukorras, et temast ei ole enam mingit asjaajajat - üürilepingute koostajat, raha laekumise kontrollijat. Seal hooldekodus, kus minu esivanem oli, ei kasutanud ükski vanur arvutit. Vaevalt, et nad nutitelefonigi omasid või nii vilunult kasutasid, et oleks seal dokumente koostanud ja pangatoiminguid teinud.

Väljaüürija peab sageli tegelema ka olmeliste probleemidega - näiteks eluaseme parendamine, mingite kodumasinate väljavahetamine, katki läinud esemete parandamine jne. Distantsilt selliseid asju korraldada on vanainimesel väga keeruline ja ilmselt ka võimatu, kui vaimselt enam nii teravad ei olda.

Sa ise ilmselt ei ole kunagi midagi üürile andnud, kui oled aru saanud, et kinnisvara väljaüürimine tähendab vaid raha sissekasseerimist ja konto laekumiste kontrollimine.

[Külaline]

Võimalik siis, et viimase paari aastaga on midagi muutunud. Meie lähedane pidi küll oma pensionist kõik ise maksma. Kui ta pension ei oleks hooldekoduarvet ära katnud (see oli siis ca 1200-1300 eurot), siis oleksin mina kui vanainimese laps pidanud maksma.

Hooldereform jõustus 01.07.2023.
Kõik KOVid maksavad sõltumata lähedaste olemasolust.
Meie vanuri eest me siiani lisaraha ise maksma pole pidanud. Mis puudu jääb KOVi summast ja tema pensionist, tuleb korteri üürisummast.
Üürimisega tegeleb lapselaps, mitte vanake ise.
Kuna korter oli välja üürides elektroonikast ja kõikidest kodumasinatest tühi, pole vaja olnud ka ühtki välja vahetada. Kõik seadmed on üürniku enda omad.

[Külaline]

Kui vanakesel on lähedased, siis ei maksa KOV midagi. Kui lähedased puuduvad läheb käiku kogu vanainimese pension. Ülejäänud kompenseerib KOV. Aga reaalselt on hooldekodus elaval vanainimesel veel palju kulutusi - näiteks ravimid, maniküüri-pediküüri-juuksuri teenus jne.

Mis elukoha väljaüürimisest sa räägid? Sul ilmselt puuduvad vanainimestega kokkupuuted. Se, et 80+ vanuses inimene suudab hooldekodust üürikodu haldamisega tegeleda, on siiski ülimalt vähetõenäoline.

Palun vii end asjadega kurssi. KOV maksab, lähedaste olemasolu ei puutu asjasse. 80+ vanuse inimese korteri üürileandmise saavad korraldada lapsed või lapselapsed. Haldamine on siiski ülepakutud, võtab igas kuus mõned minutid, et kontrollida, kas arved on õigeaegselt laekunud.

Võimalik siis, et viimase paari aastaga on midagi muutunud. Meie lähedane pidi küll oma pensionist kõik ise maksma. Kui ta pension ei oleks hooldekoduarvet ära katnud (see oli siis ca 1200-1300 eurot), siis oleksin mina kui vanainimese laps pidanud maksma.

Väljaüürimisest on sinul jällegi omapärane arusaam. Hooldekodusse jõudnud vanainimene on tavaliselt nii vaimselt kui ka füüsiliselt sellises olukorras, et temast ei ole enam mingit asjaajajat - üürilepingute koostajat, raha laekumise kontrollijat. Seal hooldekodus, kus minu esivanem oli, ei kasutanud ükski vanur arvutit. Vaevalt, et nad nutitelefonigi omasid või nii vilunult kasutasid, et oleks seal dokumente koostanud ja pangatoiminguid teinud.

Väljaüürija peab sageli tegelema ka olmeliste probleemidega - näiteks eluaseme parendamine, mingite kodumasinate väljavahetamine, katki läinud esemete parandamine jne. Distantsilt selliseid asju korraldada on vanainimesel väga keeruline ja ilmselt ka võimatu, kui vaimselt enam nii teravad ei olda.

Sa ise ilmselt ei ole kunagi midagi üürile andnud, kui oled aru saanud, et kinnisvara väljaüürimine tähendab vaid raha sissekasseerimist ja konto laekumiste kontrollimine.

Nagu eelnevalt öeldud, tegelevad üürimise korraldamisega kas lapsed või lapselapsed. Üürileandmisega on mul kindlasti rohkem kogemusi kui sul, seega tean täpselt, mida see tähendab.

[Külaline]

Lastel või lastelastel ei ole seaduslikku õigust oma vanema varadega tegeleda. Teiseks ei pruugi see tegelemine ka vastata vanema huvidele. Lapsed võivad üürirahad hoopis oma tasku panna ja vanem ei saa midagi peale võlgade. Kui vanem on juba hooldekodu või vanadekodu kandidaat, siis ta tõenäoliselt saab oma lastelt ikkagi petta. Eestis on nii palju neid lugusid kuidas lapsed oma vanureid notarisse kinkelepinguid tegema veavad ja vaene vanur jääb üldse kõigest ilma.

[Tolmukübe]

Ei ole vaja kahe kuhja otsas istuda. Kui vanur on juba hooldekodu kandidaat ja üürimisega enam hakkama ei saa, siis tuleb korter maha müüa ja sealt rahast iga kuu hooldekodule juurde maksta, mitte üritada korterist veel viimast välja pigistada seda üürile andes, et las siis lapselaps tegeleb. Lapselaps, tõepoolest, võib rahad oma taskusse panna, ja vanur ongi ilma. Pole vaja ahnitseda, lähed hooldekodusse, müü oma vara maha, pole sul seda enam vaja. Mis peale surma järgi jääb, see läheb lastele.

[Külaline]

Lastel või lastelastel ei ole seaduslikku õigust oma vanema varadega tegeleda. Teiseks ei pruugi see tegelemine ka vastata vanema huvidele. Lapsed võivad üürirahad hoopis oma tasku panna ja vanem ei saa midagi peale võlgade. Kui vanem on juba hooldekodu või vanadekodu kandidaat, siis ta tõenäoliselt saab oma lastelt ikkagi petta. Eestis on nii palju neid lugusid kuidas lapsed oma vanureid notarisse kinkelepinguid tegema veavad ja vaene vanur jääb üldse kõigest ilma.

Volituse alusel saab toimetada. Ülejäänud jutt on sul jõle, mingi Kolmanda Eesti jutt.

[Külaline]

Lastel või lastelastel ei ole seaduslikku õigust oma vanema varadega tegeleda. Teiseks ei pruugi see tegelemine ka vastata vanema huvidele. Lapsed võivad üürirahad hoopis oma tasku panna ja vanem ei saa midagi peale võlgade. Kui vanem on juba hooldekodu või vanadekodu kandidaat, siis ta tõenäoliselt saab oma lastelt ikkagi petta. Eestis on nii palju neid lugusid kuidas lapsed oma vanureid notarisse kinkelepinguid tegema veavad ja vaene vanur jääb üldse kõigest ilma.

Mis jubedas seltskonnas sa küll liigud, et sellised kogemused. Siis on teine variant maha müüa, aga kui vanake ei saa üürimisega hakkama, ei saa ta ka müügiga hakkama. Kui ei müü, siis tuleb kommunaale ikka maksta ning ükski mõistusega inimene sellist mõttetut kulu endale ei luba, siis juba välja üürida.

[Külaline]

Ilma seaduslikuks eeskostjaks olemata ei ole õigus teise inimese vara käsutada, seda välja üürida ega mingisuguseid tehinguid teha.

[Külaline]

Ilma seaduslikuks eeskostjaks olemata ei ole õigus teise inimese vara käsutada, seda välja üürida ega mingisuguseid tehinguid teha.

Minumeelest on ikka niimoodi, et kui omanik volitab kedagi enda eest neid asju tegema, siis on kõik ok.
Ma ise olen oma firma kaudu sugulase pärandvarana saadud korterit välja üürinud. Lihtsalt tegime kirjaliku lepingu selleks tema kui eraisiku ja minu firma vahel.
Sinu loogika järgi oleks ma pidanud laskma selle korteriomaniku enne nõrgamõistuslikuks tunnistada ja tema eestkostjaks saama, enne kui korteri välja oleks üürida saanud.

[Külaline]

Mis jubedas seltskonnas sa küll liigud, et sellised kogemused.

Telekast ja netist on tihti lugeda neid lugusid. Sa pole nagu näinud ega kuulnud midagi.

[Külaline]

Sinu lugu on teistmoodi. Sinu loos sugulane juba päris pärandvara mida sa üürisid. Teine lugu on see, kui laps või lapselaps üürib oma ema või vanaema korterit välja kui tema läheb juba vanadekodusse. Probleem tekib siis, kui pärijaid on hiljem rohkem ja veel suurem probleem tekib, kui vanainimesel on testament tehtud kellegi kolmanda nimele. Kui vanainimene läheb hooldekodusse, siis on mõistlik talle võtta seaduslik eestkostja kes seisab vanainimese huvide eest ja vastutab ka kõige eest. Mingi omavaheline A4 tehtud volitus ei vastusta midagi.

[Külaline]

Ilma seaduslikuks eeskostjaks olemata ei ole õigus teise inimese vara käsutada, seda välja üürida ega mingisuguseid tehinguid teha.

Absoluutselt on. Kinnisvara müügiks kehtib vaid notariaalne volitus, kinnisvara üürileandmiseks notariaalne olema ei pea.

[Külaline]

Mis jubedas seltskonnas sa küll liigud, et sellised kogemused.

Telekast ja netist on tihti lugeda neid lugusid. Sa pole nagu näinud ega kuulnud midagi.

Olen. Neid on mõned, kõike tuleb ette, sest inimesi on igasuguseid, paadunud pätte ja normaalseid on ka. Kas tõesti arvad, et enamik sellistest tehingutest on lapsed ja lapselapsed vargad? See ütleb rohkem sinu kohta. Sina vist oma last ja lapselast ei usaldaks, eksju. Sinu vanemad oma kinnisvara sinu hallata ei usaldaks.

[Külaline]

Ilma seaduslikuks eeskostjaks olemata ei ole õigus teise inimese vara käsutada, seda välja üürida ega mingisuguseid tehinguid teha.

Absoluutselt on. Kinnisvara müügiks kehtib vaid notariaalne volitus, kinnisvara üürileandmiseks notariaalne olema ei pea.

Oehh, probleem ei ole ju millegi üürile andmises, vaid selles, kas lähisugulane esindab vanainimese huve või ainult enda huve. Vanainimesi kiputakse kiirelt ära kasutama, sest nemad oma asja enam ei halda. Sellised hilisemad pärandivaidlused on Eestis väga suured. Selleks, et neid algselt juba vältida, on mõistlik eestkostja võtta, kes siis vastutab ja on erapooletu pärijate suhtes.