Mida me oleme siis ellu õppima tulnud?

[T A]

Kas ja mida me oleme siia maailma õppima või tegema tulnud? On meil siin elus täita mingi ülesanne?

Ma arvan, et on. Aga ma ei tea mida.

[pessimist]

Ma ei saa aru miks inimesed lapsi soovivad. Kuuldes vanemate, noorte kannatusi igasuguste vastikute haigustega, siis minu käsi ei tõuse kellelegi sellist “imelist kogemist” kinkima. Näinud lähedalt vähiga minejaid, noori ja vanu. Inimeste saamine maailma tundub minule sadistlik. Peale selliste kannatuste vaatamist olen 100% antinatalist

[2222]

Oleme tulnud kogema kõike head ja kurja, mida siin planeedil Maa kogeda saab. Nii mõnigi meist võttis ette ka mingi missiooni, mida ta teadlikult või alateadlikult täidab, aga paljud lihtsalt kulgevad. Mõtestatus on igaühe enda teha.

Paljud jälle on omaks võtnud mingi ühe suure (religioon) või hulga väiksemaid meemikogumeid ja leiavad mõtestatust sealt.

Üldiselt aga paistab nõudlus siia ilma sündimise järele suur olema, kuna paljud on nõus seda kogema sünnist saati puudulikus või katkises kehas.

[Juustup]

Ma usun et see on individuaalne, aga laias plaanis oleme me tulnud kogemusi omandama. Paraku viimasel ajal tundub, et valdav enamus nendest on negatiivse alatooniga AGA selle maailma oleme me ise oma mõtete/hoiakute/poliitikaga jne loonud. Ju siis nii peab olema. Väga mõtlemapanev ja ühtlasi väga kurb.

[Vesipea]

Et elu nautida ja riske võtta see töötab ja lisab vürtsi!

[T A]

Kas see mida tuleme siia maailma kogema või õppima on enne kellegi poolt ära määratud? Me kogeme ju oma kehaga, tundes tundeid, emotsioone. Kui me siit maailmast ära läheme, siis keha ju kaob lõpuks. Mida või kes õpib kogemisest sel juhul? Hing?

[Külaline]

Kas see mida tuleme siia maailma kogema või õppima on enne kellegi poolt ära määratud? Me kogeme ju oma kehaga, tundes tundeid, emotsioone. Kui me siit maailmast ära läheme, siis keha ju kaob lõpuks. Mida või kes õpib kogemisest sel juhul? Hing?

Reinkarnatsiooniusku inimene vastaks sulle kindlasti, et vastavalt sellele, milliseid kogemusi su hing selles elus on omandanud, oskab ta "valida" järgmise kehastuse. Kindlasti pole see valik aga mitte selles mõttes, kuidas me räägime ratsionaalsete otsuste tegemisest, vaid pigem eelmise elu kogemused suunavad alateadlikult "valima" järgmist.

[Külaline]

Maailma targad pead on üsna üksmeelsed selles osas, et tõenäosus, et ma oleme universumis üksi, on peaaegu olematu. Universum on selleks lihtsalt liiga suur. Stephen Hawking ju hoiatas korduvalt selle eest, et me ei peaks tegelikult seda maavälist elu nii väga otsima. Ja tõi paralleele ajaga kui eurooplased leidsin Ameerika - see avantüür ei lõppenud Ameerika põliasutajate jaoks just õnnelikult.
Aga mina ise arvan, et elu mõte on kogeda võimalikult palju võimalikult toredaid asju. Olen ka vaadanud, et kohe peab hea olema. Suhtumine, et "kui X asi juhtub, siis ma hakkan elama" - see suhtumine ei toimi.
No "kui kaalust alla võtan, siis lähen tantsima", "kui suvi tuleb, siis hakkan jalutamas käima" ja veel kõige hullem: "kui pensionile jään, siis hakkan elu nautima". Mina tunnen, et läbielatud kogemused on lõpuks ainus investeering, millel üldse mingi mõte on. Ja veel näen ka seda, et minevik, mis toob naeratuse näole annab sellise mõnusa rahu tunde. "Tulgu mis tuleb, aga see tore asi on mul juba ära olnud. Seda ei saa enam mitte keegi ära võtta".

[2222]

Kas see mida tuleme siia maailma kogema või õppima on enne kellegi poolt ära määratud? Me kogeme ju oma kehaga, tundes tundeid, emotsioone. Kui me siit maailmast ära läheme, siis keha ju kaob lõpuks. Mida või kes õpib kogemisest sel juhul? Hing?

Jah, hing ja see suur kogum, millest hing on üks pisike osa ja mida nimetatakse looduseks või elujõuks või kõige allikaks või ka jumalaks - kuigi see viimane on minu meelest üsna ära lörtsitud sõna.

Mingid asjad paistavad olevat määratud, mingid paistavad olevat stiilis "shit happens," kuid suures osas kehtib siiski vaba valik ja maailma loomine iseenda mõtete ning nendest tulenevate tegude läbi.

[iiR]

Ma arvan, et keegi pole meile mingit ülesannet andnud, või kui, siis loodus: paljuneda või muul moel kohanedes liigina ellu jääda. Aga mis eesmärk sellel on? Ei olegi mingit kaugemat/sügavamat eesmärki, kui vaid lihtsalt looduse sügavalt isekas tung säilida ja kasvada; seesama, mis on kartuliidul ja sääsel ja prussakal ja naadil. Ma arvan, et kõik see, mis me oleme, mis teeb meist meie, kaob sel silmapilgul olematusesse, kui me sureme, ja hinged ei sünni uuesti ja ei rända kuhugi ega ole mingit mõtestatud ega mingilgi tasandil hoomatavat "elu" pärast surma. Aga see, mis inimene elu ajal on teinud, millised suhted loonud, millist mõju kellelegi avaldanud - see mingiks ajaks muidugi jääb. Ja mingid geneetilised omadused, mis edasi on antud.

Ja ikkagi pole elu mõttetu.
Või no on mõttetu, aga seejuures üsna mõnus: saab nalja, saab ilu luua ja nautida, saab rõõmu tunda toredatest ja armsatest asjadest, kuni neid on.

[T A]

Miks ma neid küsimusi küsin on sellepärast, et mingi muster kordub mul ühes asjas. Ja see asi sunnib mind koguaeg midagi mõtlema ja analüüsima, et mida ma teen valesti või kuidas teisiti peaksin tegema. Aga võibolla ei tee ma midagi valesti ja ongi vaja seda asja kogeda korduvalt. Ainult, et mida uus kord, seda valusamalt see on.
Et kas olen siin ilmas ja on antud kogeda seda mustrit korduvalt. Aga olenemata kas antud midagi õppida või mitte, tahaks sellest mustrist välja minna, aga ei õnnestu.

[krabbi]

Õppima tulekust ei tea, aga minul on olnud korduvalt, et mingi kaitseingel vms on mind valest otsusest, õnnetusest eemale hoidnud.
Näiteks, et käin igal hommikul samal ajal sama teed ja ainult ühel hommikul ei saanud minna, just sellel hommikul sellel ajal juhtus seal õnnetus, naabrimees jäi auto alla. Ilmselt oleksin ka mina jäänud.
Selle sarnast on korduvalt olnud.

[Juustup]

Miks ma neid küsimusi küsin on sellepärast, et mingi muster kordub mul ühes asjas. Ja see asi sunnib mind koguaeg midagi mõtlema ja analüüsima, et mida ma teen valesti või kuidas teisiti peaksin tegema. Aga võibolla ei tee ma midagi valesti ja ongi vaja seda asja kogeda korduvalt. Ainult, et mida uus kord, seda valusamalt see on.
Et kas olen siin ilmas ja on antud kogeda seda mustrit korduvalt. Aga olenemata kas antud midagi õppida või mitte, tahaks sellest mustrist välja minna, aga ei õnnestu.

Ma ei tunne sind isiklikult, aga mõistan su tunnet. Minu soovitus on natuke julgemaid või enda jaoks ehk riskantsemaid või ebatraditsioonilisi valikuid proovida. Kui sa oled iseenda mustris kinni, siis kõik kordubki. Katsu endaga rohkem sõbraks saada, tee midagi meeldivat ja mõtle läbi kuidas sellest mustrist välja murda.

[Külaline]

Miks ma neid küsimusi küsin on sellepärast, et mingi muster kordub mul ühes asjas. Ja see asi sunnib mind koguaeg midagi mõtlema ja analüüsima, et mida ma teen valesti või kuidas teisiti peaksin tegema. Aga võibolla ei tee ma midagi valesti ja ongi vaja seda asja kogeda korduvalt. Ainult, et mida uus kord, seda valusamalt see on.
Et kas olen siin ilmas ja on antud kogeda seda mustrit korduvalt. Aga olenemata kas antud midagi õppida või mitte, tahaks sellest mustrist välja minna, aga ei õnnestu.

Õnnetu armastus?

[T A]

Õnnetu armastus?

Jah, ei ole seda vastastikku armastust olnud.

[Külaline]

Õnnetu armastus?

Jah, ei ole seda vastastikku armastust olnud.

Jamps.

[Külaline]

Õnnetu armastus?

Jah, ei ole seda vastastikku armastust olnud.

Mitu korda sul seda ühepoolset armastust siis olnud on? Kas on nii ka olnud, et keegi on sinusse armunud, aga sina ei ole huvitatud?

[Külaline]

Õnnetu armastus?

Jah, ei ole seda vastastikku armastust olnud.

Jamps.

Miks jamps? Mul pole samuti vastastikku armastust olnud. Ilmselt ei tule ka.
Kuidas? Armun valedesse inimestesse. Armastan ilma vastuarmastuseta.

[Katerin]

Miks ma neid küsimusi küsin on sellepärast, et mingi muster kordub mul ühes asjas. Ja see asi sunnib mind koguaeg midagi mõtlema ja analüüsima, et mida ma teen valesti või kuidas teisiti peaksin tegema. Aga võibolla ei tee ma midagi valesti ja ongi vaja seda asja kogeda korduvalt. Ainult, et mida uus kord, seda valusamalt see on.
Et kas olen siin ilmas ja on antud kogeda seda mustrit korduvalt. Aga olenemata kas antud midagi õppida või mitte, tahaks sellest mustrist välja minna, aga ei õnnestu.

Tunnen sama. Pidevalt tajun, kuidas mõnedes elu valdkondades läheb mul täitsa üle keskmise hästi, ilma et peaksin selle nimel palju pingutama, samas mõni teine lonkabki kogu aeg, ürita palju tahad.

Kusjuures ma täiesti tunnistan sellise nähtuse olemasolu ja soovin seda kindlas valdkonnas pideva halvastimineku mustrit muuta. Olen kõike üritanud, mille peale tulla oskan. Aga ei midagi, ikka astun jälle just sama teemaga samasse ämbrisse.

Kõige vähem kasu oli psühholoogist, too lihtsalt eitas minu kogemusi ja oletas, et ma kujutan ette. Et no lihtsalt ei olevat võimalik, et inimene korduvalt ühe ja sama probleemi otsa komistab. Nõuanded olid ka väga üldsõnalised ega aidanud tegelikult.

Siis hankisin endale tohutus koguses raamatuid ja otsisin vastust neist. Viimases hädas proovisin ka esoteerilist värki. Et miks need asjad nii on ja kas saaks kuidagi seda mustrit muuta? Kui nõiale mure ära rääkisin, siis ta kadus, ei vastanud enam meilidele ega miskit. Ju siis nägi, et tema ei saa siin aidata. Et siis lihtsalt tulebki elu ära elada ja loota, et need mõned teatud nn karma võlad päris suureks ei kasva

[T A]

Õnnetu armastus?

Jah, ei ole seda vastastikku armastust olnud.

Mitu korda sul seda ühepoolset armastust siis olnud on? Kas on nii ka olnud, et keegi on sinusse armunud, aga sina ei ole huvitatud?

Vist 4 minupoolset ja järjest tugevamalt on olnud.
Ja vastupidi ka mulle teadaolevalt.
Mõlematpidi ei ole hea tunne. Kui ise piinled ja tead, et teisel on ka halb olla. Ja siis endal ka.