Õpetajad ei suuda õppida

[Külaline]

Ei saa me niipea eestikeelsele õppele üle mindud. Jälle antakse armuaega, sest õpetajad ei ole suutelised eesti keelt selgeks õppima. Lastelt nõuavad küll oma tunni selgeks saamist, aga ise pole 30. aastaga suutnud oma kodumaa keelt ära õppida. Täiesti mannetu kamp. Sellised ei sobigi õpetajateks. Mis eeskuju nad õpilastele annavad, kui ise ei suuda õppida.

[Külaline]

sa oleks pidanud kirjutama "välismaalastest õpetajad" või "teistest rahvustest õpetajad".
Praegu sa laimad alusetult kõiki eestlastest õpetajaid oma postitusega.

muide, ka eesti koolide välismaalastest võõrkeeleõpetajad peaksid neile eksamitele minema, meil on (üks tallinna eliitkool) nt üks selline välismaalane, kes ei oska eesti keelt rohkem kui tere ja äädaega

[Külaline]

sa oleks pidanud kirjutama "välismaalastest õpetajad" või "teistest rahvustest õpetajad".
Praegu sa laimad alusetult kõiki eestlastest õpetajaid oma postitusega.

muide, ka eesti koolide välismaalastest võõrkeeleõpetajad peaksid neile eksamitele minema, meil on (üks tallinna eliitkool) nt üks selline välismaalane, kes ei oska eesti keelt rohkem kui tere ja äädaega

Ah et eestlastest õpetajad ei oska Eesti keelt? Või mis sa öelda tahad?
Ja jah, ka Eesti koolide välismaalastest õpetajad peavad oskama Eesti keelt. Mis pühad lehmad nemad on, ei peaks?

[Külaline]

sa oleks pidanud kirjutama "välismaalastest õpetajad" või "teistest rahvustest õpetajad".
Praegu sa laimad alusetult kõiki eestlastest õpetajaid oma postitusega.

muide, ka eesti koolide välismaalastest võõrkeeleõpetajad peaksid neile eksamitele minema, meil on (üks tallinna eliitkool) nt üks selline välismaalane, kes ei oska eesti keelt rohkem kui tere ja äädaega

Ah et eestlastest õpetajad ei oska Eesti keelt? Või mis sa öelda tahad?
Ja jah, ka Eesti koolide välismaalastest õpetajad peavad oskama Eesti keelt. Mis pühad lehmad nemad on, ei peaks?

Keeled on nimetused, seega kirjutatakse need väikese tähega!

[Lendorav]

Siin on tegu rohkem ikka tahtmise ja sellega, et nad pole siiani vajadust näinud, ega näe tegelikult praegugi. Keelenõuded kehtivad ammu, pole siiani päriselt nõutud, mida nad ikka teha saavad - laialdane arvamus nende hulgas. Õpetaja, kes on omandanud nii kõrghariduse kui õpetajakutse peaks olema intelligentne ja õppimisvõimeline. Enamus neist praegustest "läbikukkunud 4/5 eksaminantidest" on isegi sündinud-kasvanud siin. Õpetavad EV koolis EV riikliku õppekava alusel üldaineid. Vähe on neid uussisserändajaid või tähtajalise lepinguga võõrkeeleõpetajaid (tema eesti keele oskus pole tõesti nii oluline). Kui aastaid või ka aastakümneid õpetajana töötav isik ei suuda riigikeelt omandada, siis ei olegi tema koht klassi ees.
Kogu see 30 aastane kummivenitamine on pigem siiski poliitikute süü, kes pole nõudeid kehtestades nende täitmist jälginud ning on hoidnud umbkeelseid-meelseid koolijuhte nagu s***a pilpa peal. Need omakorda hoiavad samasuguseid õpetajaid. Ammu on aeg abirattad eemaldada ja loomulikult on see raske. Rohkem edasi venitada ka ei saa. Kui hädapärast sõlmitaksegi tähtajalised lepingud nendega, kes aktiivselt keelt õpivad aga veel piisavalt ei valda, siis ok (protsess peaks olema tõestatud, monitooritav ja tähtajaline leping pikendamisvõimaluseta). Kui need, kes õppes ei osale hakkavad päriselt kinga saama, tõuseb ka motivatsioon. Seda võimalust paljud neist praegu isegi ei usu ega pea võimalikuks.

[Lendorav]

Keeled on nimetused, seega kirjutatakse need väikese tähega!

Võibolla on temagi mõne kahtlase keeloskusega õpetaja otsa sattunud.

[Külaline]

Ei saa me niipea eestikeelsele õppele üle mindud. Jälle antakse armuaega, sest õpetajad ei ole suutelised eesti keelt selgeks õppima. Lastelt nõuavad küll oma tunni selgeks saamist, aga ise pole 30. aastaga suutnud oma kodumaa keelt ära õppida. Täiesti mannetu kamp. Sellised ei sobigi õpetajateks. Mis eeskuju nad õpilastele annavad, kui ise ei suuda õppida.

Tegelikult on ju ammu teada, et Eesti riik pole suutnud ennast kehtestada teemades, mis puudutab muukeelset elanikkonda. Integreerimisel tehti see viga, et muudkui venitati kummi, anti üha uut ajapikendust ja see ilmselt saatis signaali, et aega on ja et äkki leevendab riik oma nõudmisi.

Praegune olukord on ju igatepidi tupikseis, sest õpetajaid on niigi vähe ja kui lastakse lahti ka need umbkeelsed, kes oma õpetatavat ainet tunnevad, siis see on minu meelest peaaegu katastroof haridusmaastikul. Kuidas seda probleemi lahendada, see on miljoni dollari küsimus.

[Külaline]

Keeled on nimetused, seega kirjutatakse need väikese tähega!

Võibolla on temagi mõne kahtlase keeloskusega õpetaja otsa sattunud.

Jah, olen.
Ja lisaks on mul telefonil autocorrect sisse lülitatud. Ja jah, kui sa trükid Eesti keel väikese tähega, siis telefon teeb (riigi)nime esitähe suureks. Ja jah, ma ei viitsi seda tagasi parandada, las olla, kui mu telefon arvab, et nii on parem.

[Juustup]

Ei saa me niipea eestikeelsele õppele üle mindud. Jälle antakse armuaega, sest õpetajad ei ole suutelised eesti keelt selgeks õppima. Lastelt nõuavad küll oma tunni selgeks saamist, aga ise pole 30. aastaga suutnud oma kodumaa keelt ära õppida. Täiesti mannetu kamp. Sellised ei sobigi õpetajateks. Mis eeskuju nad õpilastele annavad, kui ise ei suuda õppida.

Tegelikult on ju ammu teada, et Eesti riik pole suutnud ennast kehtestada teemades, mis puudutab muukeelset elanikkonda. Integreerimisel tehti see viga, et muudkui venitati kummi, anti üha uut ajapikendust ja see ilmselt saatis signaali, et aega on ja et äkki leevendab riik oma nõudmisi.

Praegune olukord on ju igatepidi tupikseis, sest õpetajaid on niigi vähe ja kui lastakse lahti ka need umbkeelsed, kes oma õpetatavat ainet tunnevad, siis see on minu meelest peaaegu katastroof haridusmaastikul. Kuidas seda probleemi lahendada, see on miljoni dollari küsimus.

Minu lähedastest on umbkeelsete protsent täiesti arvestatav. Miks? Sest neil ei ole Eesti riigis eesti keelt kunagi vaja läinud, Vene keelega on kõik asjaajamised tehtud saadud. Kas ma pean seda õigeks? Kindlasti mitte, aga ma ei süüdista ka neid inimesi. Kui ma elaksin näiteks Soomes ja ma saaksin vabalt Eesti keelega seal hakkama ja mind ümbritseksid vaid eestlased, vaevalt, et ma Soome keelt eraldi õppida viitsiksin. Pigem juba mõni suurriigi keel, millest elus rohkem kasu on või mille puhul on mul personaalne huvi.
Mis puudutab haridust, siis sellega on lugu kordades keerulisem. Mina arvan, et tegelikult peaks kõik algama juba lasteaias- väikelapsed on keeltele väga vastuvõtlikud ja mänguhoos jäävad sõnad kergemini meelde.
Ma arvan et 5+ klassi õpilastel peaks olema tasane üleminek, 1-4 tsipa äkilisem ning tuleks kuulutada seadus välja et kahe aasta pärast(piisav aeg kõigil end ette valmistada) on ka vene koolid eestikeelse õppekava peal.
Siiski ma usun, et neil õpilastel võiksid olla paralleelselt kahed õpikud- nii eesti kui vene keelsed, sest alguses võib tekkida probleeme näiteks matemaatikas tekstülesannete lahendamisel, kuigi probleem ei pruugi olla üldse matemaatikas vaid puudulikus keeleoskuses.

Kokkuvõttes- sõbralikult, viisakalt, aga kindlalt üleminek eesti keelele ja kõik.

/Juustup

[Tutiga Täi]

Minu lähedastest on umbkeelsete protsent täiesti arvestatav. Miks? Sest neil ei ole Eesti riigis eesti keelt kunagi vaja läinud, Vene keelega on kõik asjaajamised tehtud saadud. Kas ma pean seda õigeks? Kindlasti mitte, aga ma ei süüdista ka neid inimesi. Kui ma elaksin näiteks Soomes ja ma saaksin vabalt Eesti keelega seal hakkama ja mind ümbritseksid vaid eestlased, vaevalt, et ma Soome keelt eraldi õppida viitsiksin. Pigem juba mõni suurriigi keel, millest elus rohkem kasu on või mille puhul on mul personaalne huvi.
Mis puudutab haridust, siis sellega on lugu kordades keerulisem. Mina arvan, et tegelikult peaks kõik algama juba lasteaias- väikelapsed on keeltele väga vastuvõtlikud ja mänguhoos jäävad sõnad kergemini meelde.
Ma arvan et 5+ klassi õpilastel peaks olema tasane üleminek, 1-4 tsipa äkilisem ning tuleks kuulutada seadus välja et kahe aasta pärast(piisav aeg kõigil end ette valmistada) on ka vene koolid eestikeelse õppekava peal.
Siiski ma usun, et neil õpilastel võiksid olla paralleelselt kahed õpikud- nii eesti kui vene keelsed, sest alguses võib tekkida probleeme näiteks matemaatikas tekstülesannete lahendamisel, kuigi probleem ei pruugi olla üldse matemaatikas vaid puudulikus keeleoskuses.

Kokkuvõttes- sõbralikult, viisakalt, aga kindlalt üleminek eesti keelele ja kõik.

/Juustup

Mul on samuti tuttavaid venelasi, aga kõik nad räägivad eesti keelt. Minu meelest on see ikkagi puhtalt prioriteetide küsimus. Jah, sa saad pea kõik oma argitoimetused vajadusel vene keeles aetud, seda küll. On vene keelne meedia ning võimalus teatrit vaadata, kontserte kuulata. Eestis saab vabalt oma elu ära elada sõnagi keelt oskamata ja minu meelest see ongi põhjus, nagu sa ka ütlesid. Puudub motivatsioon kohalikku keelt osata.

Elementaarne oleks, et kõigil aladel, mis eeldavad inimestega töötamist- õpetajad, arstid, õed, sotsiaaltöötajad, teenindajad- oleks keeleoskuse nõue. Mind väga häirib, kui ma lähen teenust saama ja teenindaja vastab mu pöördumise peale, et temaga tuleb rääkida kas vene või inglise keeles. Siin on ju riik ise vea teinud, et sellist asja lubab.

[Külaline]

[/quote]
Mind väga häirib, kui ma lähen teenust saama ja teenindaja vastab mu pöördumise peale, et temaga tuleb rääkida kas eesti või inglise keeles.
[/quote]

Mis sind selle juures häirib? Et inglise keelt ka pakutakse? Ma oletan, et antud juhul sa ei pöörnunud teenindaja poole eesti keeles, muidu ta poleks sulle keelte kohta midagi öelnud. Selge see, et kõik uuseestlased võiksid vähemalt minimaalselt eesti keelest aru saada ja kohe inglise keelele üleminek seda just väga ei soosi.
Aga antud teemas on juttu siiski eluaeg siin elanud inimestest, kes võiks tavasuhtluses vähemalt selle õnnetu B2 taseme olla omandanud. Ma oletan, et praegu enam ei saa venekeelset õpetajaharidust omandada, aga huvitaks mis aastani veel sai? Kui ma õigesti mäletan, siis vist Taltechis olid veel 4 a tagasi mõned venekeelsed õpperühmad, TÜs vist enam mitte.
Ma ise valin ka viimased 2 aastat suhtluskeeleks pigem inglise keele, kuigi vene keelt valdan pisut paremini, lihtsalt ei taha seda kasutada kui just kellegi elu mittekasutamisega ohtu ei sea.

[Juustup]

Minu lähedastest on umbkeelsete protsent täiesti arvestatav. Miks? Sest neil ei ole Eesti riigis eesti keelt kunagi vaja läinud, Vene keelega on kõik asjaajamised tehtud saadud. Kas ma pean seda õigeks? Kindlasti mitte, aga ma ei süüdista ka neid inimesi. Kui ma elaksin näiteks Soomes ja ma saaksin vabalt Eesti keelega seal hakkama ja mind ümbritseksid vaid eestlased, vaevalt, et ma Soome keelt eraldi õppida viitsiksin. Pigem juba mõni suurriigi keel, millest elus rohkem kasu on või mille puhul on mul personaalne huvi.
Mis puudutab haridust, siis sellega on lugu kordades keerulisem. Mina arvan, et tegelikult peaks kõik algama juba lasteaias- väikelapsed on keeltele väga vastuvõtlikud ja mänguhoos jäävad sõnad kergemini meelde.
Ma arvan et 5+ klassi õpilastel peaks olema tasane üleminek, 1-4 tsipa äkilisem ning tuleks kuulutada seadus välja et kahe aasta pärast(piisav aeg kõigil end ette valmistada) on ka vene koolid eestikeelse õppekava peal.
Siiski ma usun, et neil õpilastel võiksid olla paralleelselt kahed õpikud- nii eesti kui vene keelsed, sest alguses võib tekkida probleeme näiteks matemaatikas tekstülesannete lahendamisel, kuigi probleem ei pruugi olla üldse matemaatikas vaid puudulikus keeleoskuses.

Kokkuvõttes- sõbralikult, viisakalt, aga kindlalt üleminek eesti keelele ja kõik.

/Juustup

Mul on samuti tuttavaid venelasi, aga kõik nad räägivad eesti keelt. Minu meelest on see ikkagi puhtalt prioriteetide küsimus. Jah, sa saad pea kõik oma argitoimetused vajadusel vene keeles aetud, seda küll. On vene keelne meedia ning võimalus teatrit vaadata, kontserte kuulata. Eestis saab vabalt oma elu ära elada sõnagi keelt oskamata ja minu meelest see ongi põhjus, nagu sa ka ütlesid. Puudub motivatsioon kohalikku keelt osata.

Elementaarne oleks, et kõigil aladel, mis eeldavad inimestega töötamist- õpetajad, arstid, õed, sotsiaaltöötajad, teenindajad- oleks keeleoskuse nõue. Mind väga häirib, kui ma lähen teenust saama ja teenindaja vastab mu pöördumise peale, et temaga tuleb rääkida kas vene või inglise keeles. Siin on ju riik ise vea teinud, et sellist asja lubab.

Absoluutselt, aga need nõuded oli vaja juba taasiseseisvumise järgselt kohe paika panna. Ma mõistan, et riik oli nõrk ja alles vabaks saanud, aga hetkel võtaks vanem generatsioon slaavlasi seda pesueht ahistamise ning tüli norimisena. Ma ei õigusta seda absoluutselt, aga ei tohi unustada ka seda umbkeelset seltskonda, kes vaatavadki vaid vene kanaleid ja praegust poliitmaastiku arvestades eskaleeriuks see hullemal juhul veel suurema lõhestumisega pisikeses Eestis. Ma pigem arvan, et võiks kehtestada mingi piiri, st et aastast see või too, vanuses alla selle või tolle isikud on kohustatud olema sajaprotsendiliselt eesti keelsel õppel. Erandiks muidugi puudega lapsed.
Rääkigu siis omavahel või hiina keeles, aga paarikümne aasta pärast saaksid kõik vähemalt eesti keelest aru.
Ja alustama peaks juba lasteaiast, mitte nii et need pisikesed vene lapsed visatakse seitsme aastaselt piltlikult öeldes"külma vette" ja vanemad ega vanavanemad neid aidata ei oska. Mängides õpivad lapsed ruttu.

/Juustup

[Lendorav]

Absoluutselt, aga need nõuded oli vaja juba taasiseseisvumise järgselt kohe paika panna. Ma mõistan, et riik oli nõrk ja alles vabaks saanud, aga hetkel võtaks vanem generatsioon slaavlasi seda pesueht ahistamise ning tüli norimisena. Ma ei õigusta seda absoluutselt, aga ei tohi unustada ka seda umbkeelset seltskonda, kes vaatavadki vaid vene kanaleid ja praegust poliitmaastiku arvestades eskaleeriuks see hullemal juhul veel suurema lõhestumisega pisikeses Eestis. Ma pigem arvan, et võiks kehtestada mingi piiri, st et aastast see või too, vanuses alla selle või tolle isikud on kohustatud olema sajaprotsendiliselt eesti keelsel õppel. Erandiks muidugi puudega lapsed.
Rääkigu siis omavahel või hiina keeles, aga paarikümne aasta pärast saaksid kõik vähemalt eesti keelest aru.
Ja alustama peaks juba lasteaiast, mitte nii et need pisikesed vene lapsed visatakse seitsme aastaselt piltlikult öeldes"külma vette" ja vanemad ega vanavanemad neid aidata ei oska. Mängides õpivad lapsed ruttu.

/Juustup

Just täpselt sellise suhtumisega, et "ei tohi vene vähemust ahistada ega nendega tüli norida ja las nad ikka tasapisi ja aegamööda harjuvad" ongi viimased 30 aastat tegeletud ja sellega täielikult puusse pandud. Keeleoskusnõuded kehtivad ammu aga nende täitmist pole kontrollitud. See lähenemine ilmselgelt ei toimi. Nüüd on see aeg ümber saanud. Uk'sse või USAsse kolides saavad kõik millegipärast kiirelt keele suhu ja lapsed riigikeelsesse kooli, samamoodi Soomes. Nad on võimelised küll aga neil puudub tahe! Kui siin riigikeelt õppida ei soovi, koligu emakesele venemaale. Praegune eestikeelsele õppele ülemineku plaan on täiesti mõistlikus tempos. Ei viska keegi neid väikesi vene lapsi kusagile.

[Külaline]

Juustupiga nõus, et oleks juba ammu pidanud lasteaiast alates ainult eestikeelset haridust pakkuma. Aastakümneid tegutsesid Eestis venekeelsed lastekodud, kujutate ette. Vene lastele olid eraldi lastekodud, kus umbkeelsed vene mutid neid karjatasid. Lapsed õpivad õiges keskkonnas keele mõne kuuga piisavalt selgeks, et suhelda, täielik kuritegu ka nende laste suhtes tuleviku väljavaateid silmas pidades.

[Külaline]

Juustupiga nõus, et oleks juba ammu pidanud lasteaiast alates ainult eestikeelset haridust pakkuma

On keegi siin teemas vastupidist väitnud?

[Külaline]

Juustupiga nõus, et oleks juba ammu pidanud lasteaiast alates ainult eestikeelset haridust pakkuma

On keegi siin teemas vastupidist väitnud?

On keegi väitnud, et keegi on vastupidist väitnud?

[Juustup]

Juustupiga nõus, et oleks juba ammu pidanud lasteaiast alates ainult eestikeelset haridust pakkuma. Aastakümneid tegutsesid Eestis venekeelsed lastekodud, kujutate ette. Vene lastele olid eraldi lastekodud, kus umbkeelsed vene mutid neid karjatasid. Lapsed õpivad õiges keskkonnas keele mõne kuuga piisavalt selgeks, et suhelda, täielik kuritegu ka nende laste suhtes tuleviku väljavaateid silmas pidades.

See on tegelikult jube kurb, sest need lastekodulapsed on niigi karmi taustaga+ veel keelebarjäärist tingitud lisapinged.

Üldiselt ma suhtun asjasse nii, et pole mõtet minevikust enam lähtuda, pigem sellest õppida ja järeldused teha. Võiks teha vene noortele ja lastele eesti keele huvitavaks. Kindlasti ka valdava osa vene laste vanemaid oleksid väga rõõmsad kui nende laps riigikeelt oskaks. Iga keel on rikkus, eriti oluline on osata riigikeelt. Sunniviisiliselt ja vastandamise näol tekib trots ja ei tahetagi õppida, aga see on nõme, sest üksteist paremini mõistes on tõenäosus sõpru leida palju suurem ja võidavad kõk.

/Juustup

[Külaline]

Praegune olukord on ju igatepidi tupikseis, sest õpetajaid on niigi vähe ja kui lastakse lahti ka need umbkeelsed, kes oma õpetatavat ainet tunnevad, siis see on minu meelest peaaegu katastroof haridusmaastikul. Kuidas seda probleemi lahendada, see on miljoni dollari küsimus.
[/quote]

Ainuke lahendus olekski kõrgem palk. Küll siis oleks noortel motivatsiooni õpetajaks õppida.

[Külaline]

Ma pole sellesse teema väga põhjalikult süvenenud, aga saan ma õigesti aru, et arvatakse et need vene õpetajad hakkavad nüüd vene lastele eesti keeles tunde andma? Õpivad viimasel minutil keele selgeks ja annavad tunde eesti keelt purssides? Ma ausalt ei usu, et see päriselus toimib. Ma olen suht kindel, et kasutavad ikka vene keelt edasi. Või hakkab mingi järelvaataja igas tunnis istuma? Ainus päriselt toimiv lahendus oleks eestlased neid õpetama panna, aga ilmselt pole eesti õpetajaid kusagilt nii palju võtta.

[Külaline]

Ainuke lahendus olekski kõrgem palk. Küll siis oleks noortel motivatsiooni õpetajaks õppida.

Noortel on motivatsiooni õpetajaks õppida küll https://www.err.ee/1609399441/opetajako ... v-avaldusi